teisipäev, 30. september 2014

Prints ja kerjus

Septembrit jääb lõpetama kiire ülevaade sellest ooperist. Kuna ma olin kuulnud selliseid nii ja naa arvustusi, siis kõhklesin pikalt kas ikka minna. Lõpuks ikka läksime. Ja mulle väga meeldis. Oli tehtud selliseks popiks ja noortepäraseks. :)
Väga tore elamus oli!

pühapäev, 28. september 2014

Mälestused

Juba 20 aastat. Tundub nagu oleks see alles olnud. Tüdrukud oleksid nüüd juba täiskasvanud olnud, üks 20, teine 22-aastane.

Sügismatk

 Seekord siis sedasi.
Tegelikult oli tore matk. Ja ilus ilm. Eriti arvestades neid ilmasid, mis olid tervel eelnenud nädalal.

Sügis käes

 Nõmme metsa all on üks koht, kus on nii palju seeni, et saaks vist korvi täis. Ilmselt küll vist mürgiseened, sest keegi ei kipu korjama. Niisama ilus on. :)
 Jalutasime reedel Kirpsuga metsas ja täitsa sügis on. Puud on küll veel üsna rohelised, aga maas on juba kollased lehed.
 Kohe selline sügisetunne tuli peale. :)
Koertel juba vestidki seljas. :)

pühapäev, 21. september 2014

Ilmast

Täna on vähemalt meil siin veel väga tore ja mõnus hilissuvine (või varasügisene) ilm. Homsest lubatakse külmemat ilma. Eks see siis homme paistab, aga Soomes sadas täna hommikul juba esimesi lumehelbeid.

Tühjaks jäänud tuba

 Lapsed on kuidagi märkamatult suureks saanud. Päris õige see muidugi ei ole, ma tean küll, et nad on suured. Aga ikkagi see päev kus asjad kokku paitakse ja kodust välja kolitakse on veidi nukker.
Muidugi on mul hea meel, et mu lastel läheb hästi ja nad saavad ise hakkama. Aga kuidagi kurb on ka.
Noorem poeg elab juba aastaid eraldi, tema väljakolimine läks kuidagi nii möödaminnes. Sest tuba ei jäänud tühjaks (poisid jagasid tuba). Nüüd aga jääba tuba tühjaks.

No kauaks muidugi see tuba tühjaks ei jää. Kõigepealt kolime nüüd pesamuna sinna tuppa (on vähe suurem ja kohe välisukse lähedal) ja teises toas teeme remondi (mh, alles me mu meelest tegime seal remonti) ja saan omale lõpuks ometi söögitoa. :)

Vabaõhumuuseumis

 Väike jalutuskäik reedesel väga ilusal ja soojal õhtul Vabaõhumuuseumis. Kui kodus oleks praegu sellise kõrgusega lävepakud, siis oleks meil väga viisakas koer, kes istuks vaid esikus ja vaataks viisakalt üle lävepaku. :)
Nojah, tõenäoliselt oleks siis tal üle hüppamine selge. Praegu aga vaatas neid lävepakke vaid ühelt poolt. :)
 Väga väikesed koerad olid tollal. Meie Kirbule oleks see kuut igatahes väike olnud. Ja mingi must suursilm oli kuudi juba hõivanud ka. :)

esmaspäev, 15. september 2014

Üks mõnus ja lihtne kook

Viimasest Naistelehest leidsin ühe lihtsa retsepti. Proovisin kohe täna ära ka. Väga mõnus kook tuli! Lihtne teha ja saab kiiresti valmis.

pühapäev, 14. september 2014

Oravad

Oravatega oleme endiselt hädas. Täna rääkisin naabrinaisega ja selgus, et meie pole ainsad nende ohvrid. Ilmselt käivad nad kõikidel rõdudel söömas ja lammutamas. Minu lillepotis on nad igatahes kõva lammutustöö ette võtnud: taimed välja kiskunud ja minema visanud, õite ära söömisest ma ei hakka enam rääkimagi. :)
Lisaks käivad nad koera läbi akna õrritamas. See pilt sai tehtud eelmisel nädalavahetusel. Siis istus see orav ligi tund aega ja vaatas läbi akna hüplevat koera. See oks on aknast umbes meetri kaugusel.

Valmis!

Liiter pomas mahlas praetud kuuseriisikaid ja poolteist liitrit marineeritud kuuseriisikaid. Ülejäänud seened praadisin lõunasöögiks ära. :)
Tehtud!

Seenel

 Sissejuhatuseks ehk niipalju, et kuigi minu vanemad on kõvad seenelkäijad ja minagi lapsena igal sügisel seenemetsas käisin, siis oma hilisemas elus olen seenel sattunud ikka väga harva. Ehk paar-kolm korda.
Reedel aga helistas ema ja teatas, et nad tulevad ja võtavad mu laupäevahommikul peale. Nii ma siis üle viietestkümne aasta (vähemalt, kui mitte rohkem) sattusin ootamatult seenele. Ja seeni oli palju. Ja suuri. Siin siis kaseriisikas, neid oli terve rida ülisuuri. Tegelikult ma neid korjama ei hakanudki, sest arvasin, et nad on nii kui nii ussitanud, jäägu parem metsa kaunistama.
 Siin on see suurte seente rida siis kaugusesse minemas näha.
 Veel ühed imelikud seened, ilmselt mitte söödavad, aga moodustasid tiheda ringi.
 Ja seened, mis kasvasid puu peal.
 Punaseid kärbseseeni ma ei näinudki eriti. Nii, et eriti ilusat pilti punastest kärbseseentest ei saanudki. Küll aga nägin valgeid ja rohelisi kärbseseeni. Alles hiljem hakkasin mõtlema, et oleks ikka võinud neid pildistada ka.
Meie saak. Vähem kui paari tuuniga. Isa korv jäi seekord tühemaks, sest ta kohtus metsas mingi loomaga ja see ajas tal isu metsa olla ära. :)

Armujook

Möödunud nädalal ainsale vabale õhtule olin mina juba kevadel planeerinud teatriskäigu. No millegipärast mulle kevadel alati tundub, et nii tore on septembrit alustada teatriga ja kui see september lõpuks käes on, olen tavaliselt alguses surmväsinud. Kevadel aga seda enam millegipärast ei mäleta. :)
Tegelikult oli etendus väga hea. Ühe kõrvalpeosalise laul jhäi ehk veidi nõrgaks, aga üldmulje oli väga hea.
Juba ainuüksi selle aaria pärast, mis ma eelmises postituses panin, tasub seda ooperit vaatama minna.

Samal ajal kui mina kuulasin ja külmavärinad mööda selga jooksid (nii ilus, nii ilus ...). teatas äkki Krissu kannatajanäoga dramaatilisel häälel, et tema kõrvatrummid lõhkevat kohe. :)
Sellised teatrielamused siis seekord. :D



Luciano Pavarotti -Una furtiva lagrima

pühapäev, 7. september 2014

Hakkaski peale

Peipsi sibulad. Ostsin eile Uumaailma tänavafestivalilt. Kohe jälle sügise tunne köögis.

Palju pihlakaid. Pidi see ju tähendama palju lund talvel. Eks see varsti näha ole. :)

Muidu on uus kooliaasta alanud kiirelt ja väsitavalt nagu alati. Tunniplaaniga mul sel aastal väga vedanud ei ole (kuidagi väga pikad päevad on), aga see-eest tõotab jälle üks rahulik aasta tulla, sest klassid on mul head. Oma klass (tüdrukud!) on mul tublid nii kui nii ja ka ainetundide klassid on sellised head ja rahumeelsed. :)
Nüüd veel trennipäevad paika panna ja ongi jälle kõik paigas.

esmaspäev, 1. september 2014

1.september

 Ja nii ta algaski. Palju lilli, rõõmsad lapsed, veidi segadust. :)
Kuna polnud ammu enam kontsaga kingadega käinud, siis tänane päev oli päris hirmus. :)
 Meie peres enam "õigeid" koolilapsi polegi. Ainult üks üliõpilane (aga temal algas kooli juba eelmisel nädalal) ja muidugi mina. :)
Tordisöömiseks on ikka põhjust.
Tegusat uut õppeaastat! :)