esmaspäev, 30. märts 2015

Palmipuudepüha ja vaikne nädal

Eile oli palmipuudepüha. Olen sel aastal juba varakult lihavõttelainel olnud. Tuttidega suled said juba eelmisel nädalavahetusel tuppa toodud ja mõned munad koos tibu ja jänesegagi lauale tõstetud.
Laupäeval oli ka Maa tund. Meie pere võtab sellest valikuliselt osa.  Kustutame tuled ära ja oleme küünlavalgel, aga arvutid siiski töötavad, sest niisama ei viitsi ka olla. Midagi peab ju tegema. :)

Nüüd siis vaikne nädal.
Ja tore on see, et see on vaid neljapäevane töönädal. :)

kolmapäev, 25. märts 2015

Minu uus lemmik

Tundub, et peaksin neid endale pool kapitäit varuma, aga see on hetkel minu uus lemmik. :)
Kahjuks on see ilmselt vaid sellekevadine lihavõtteshokolaad ja varsti teda enam müügil pole.

neljapäev, 19. märts 2015

Eesti laul

Esmaspäeval avaldati selleaastase laulu video. Laul ise mulle meeldib, aga see video küll mitte. Selline perevägivalda õigustav või ma ei teagi. Mind jäi see video häirima, eriti viimse nädala uudiste taustal. Järgmine sõnum, et naised on ise süüdi, ise provotseerivad vaeseid mehi.
Rikkusid videoga ilusa laulu ära. 😯

kolmapäev, 18. märts 2015

Raamatud

Eile sain tehtud oma aasta teo Ma nimelt sain läbi loetud oma "aasta" raamatu. Ja sõna "aasta" otseses mõttes. Lugema hakkasin ma seda raamatut juba vähemalt aasta tagasi. Kardan, et isegi võib-olla rohkem kui aasta.
Põhjuseid oli mitu. Pildi pealt ei ole aru saada, aga see raamat on ikka üsna paks (üle 400 lehekülje) ja kõvade kaantega. Nii, et üks põhjus, miks ma seda nii kaua lugesin oli ka see, et ma ei suutnud üle 30 minuti raamatut käes hoida, randmed hakkasid valutama. Teine põhjus oli selle väga raske ja kurb sisu. Kuna raamat on ajalooline, räägib päriselt elanud inimestest ja nendega juhtunud halbadest asjadest, lisatud on pildid ja dokumendid, siis on seda väga raske lugeda. Vahel ma lihtsalt ei suutnud mitu nädalat raamatut kätte võtta. Üks mu vähest uusaastalubadustest oligi raamat sel aastal läbi lugeda. :)
Ühesõnaga, raamat on hea, kellele ajalugu meeldib, aga vähemalt minu meelest on see ka väga raske lugemine.
Samal ajal aga kogunes mulle virna muudkui raamatuid, mis oma lugemisjärge ootavad. Ühe raamatu olen juba omale kapi peale ära tõstnud ("Minu Helsingi") ja päris mitu raamatut ootavad mind alles poes, sest kuna tean seda virna, siis ei ole uute ostmisega kiirustanud. :)
Mul on nimelt selline "kiiks", et kuni üks raamat on poolik, ma uut ei hakka lugema. Nüüd on siis põhjus kõrvaldatud ja saan hakata jälle kiiremini raamatuid lugema.

teisipäev, 17. märts 2015

Üks kiire kevadine reis

 Algas kevadine koolivaheaeg. Koolivaheaja alguses läksime paariks päevaks tagasi talve.
Kuigi ka Porvoos olid ka tänavad juba lumest juba puhtad, siis metsaalune oli veel paksu lume all.

Nüüd siis üritan vaikselt puhata ja jõudu koguda viimaseks veerandiks. Õnneks on ilmad hetkel nii ilusad ja kevadised, et lausa lust õues viibida. :)

reede, 13. märts 2015

Kevade lainel

Panin täna juba talveasjad kappi ära, jätsin vaid koeraga käimiseks õhukese mütsi välja. Mantlid-saapad panin juba kappi-karpi ära.
Ja nüüd nüüd jääb üle loota, et talv enam tagasi ei tule. :)

Lapsepõlve lainel :)

Leidsin ükspäev kapist ema antud purgi soolaseentega. Või noh, eks ma teadsin küll, et mul see purk on, aga ei tulnud seenesalati isu peale. Kolmapäeval aga leidsin, et just see on õige päev seenesalatit teha. Nii kui purgi laht tegin - lapsepõlv tuli meelde, lapsepõlve maitse. Ainult minu ema soolatud seened maitsevad nii. :)
Ma ise soolan ka seeni, aga nad on kuidagi teistsugused.

Ja siis meenus mulle vennanaise ütlus, et kui me ema neile küll läheb, siis vend enne koristab ja kokkab, sest "tema emme tuleb külla". Vat seekord oli ka mul selline tunne, et just minu emme tehtud seened. Nagu lapsena. :)

esmaspäev, 9. märts 2015

No veel üks pilt

No ei saa pidama. Leidsin FB-st veel ühe pildi.
Ausõna, nüüd on viimane. :)

Varustus

Sellina oli siis eelmisel nädala minu varustus.
Nüüd siis lõpetan MM-i teemadega. Argipäev on taas käes. Täna oli III veerandi viimane esmaspäev - viimane päev sel veerandil korda pidada. :)
Ja käes on peaaegu kevad! :)

Lasnamägi

 Selline näeb välja meie uus jäähall valges. On ju kole?
Olgu, üks jäähall ei peagi ilus olema  (kuigi võiks), peaasi, et ta mugav on (ja seda ta tegelikult on).
 Pimedas pole ta väga vigagi. :)
Jäähalli vastas. Muide, kui ma laps olin, siis ma elasin ligi kümme aastat selles viiekordses majas mille kollane ots paistab üheksakordse maja tagant välja. Siis oli see Vassili Võrgu tänav. :)
Selle koha peal, kus nüüd on jäähall, oli meie kelgumägi. Paekividest. Igal aastal murdsid seal lapsed oma luid, aga kelgutada tohtis ikka. Mäele jõudmiseks pidid lapsed kelguga ületama selle sama sõidutee, kus oli ka toona tihe liiklus.

Lõpetasin pühapäeval oma töö kell 12.00. Samal ajal lõppesid ka päevase etenduse proovid ja bussiga linna soovis sõita kümmekond treenerit. Tuli siis buss. See kõige koledam ja vanem ja räpasem linnaliinibuss. See, millel on kolm istet seljaga akna poole. Istmed olid nii võidunud, et ise sinna küll istuda ei tahtnud. Vaatasin siis lasnamäed sellise pilguga, nagu seda treenerid teha võiks. See osa lasnamäest oli nii luitunud ja kole. Tõeline geto. Ja sinna linnaossa ehtati siis suurvõitlusteks mõeldud hall. Üks inglise treener rääkis teisele kuidas ta viimati oli tallinnas 2010 aastal (ilmselt EM-il) ja kuidas selle ajaga ei ole Tallinnas mitte midagi muutunud. "Tore" oli seda kuulda kohe.
Ilmaga neil muidugi ka ei vedanud. Eks see aitas ka kaasa lasnamäe masendavaks muutmisele. Aga tõesti: võistleja jõudsid Tallinna pühapäeval ja enamus lahkus laupäeva (üleeile). Terve see aeg oli üks suur hall ebamäärane sügisilm. Alles pühapäeva päraslõunal tuli päike välja ja ainult need, kes galal osalesid, nemad nägid, et Tallinnas võib ka veidi soojem ja ilusam olla. :)

Galaetenduse proov

 Kes juhtus pühapäeva õhtul galat nägema, peaks ära tundma. Gala finaali proovid. Jällegi satuusin peale kogemata, läksin hoopis kiirabitöötajatele sõnumit viima. Aganemad teatavasti on ju jää ääres. Nii ma siis õigel ajal õigesse kohta sattusingi.



 Siin pilt ka rõdult, teised pildid on jää kõrvalt pildistatud.

Ja meie jäätantsupaar galaetenduse proovis oma treeneriga vestlkemas. :)

Veel pilte Juuniorite MM-ilt.

Terve eelmine nädal möödus Tondiraba jäähallis MM-il vabatahtlikuna töötades. Esmaspäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev möödusid poolenisti jäähallis elades.:)
Kuu aega tagasi lubasin, et teen seekord rõõmsamaid pilte jäähallist. Ja neid sealt nüüd muidugi sai ka. :)
Siin jagati kätte väikesed medalid, ehk siis need medalid, mis saadi lühi- või vabakava eest. Lõppkoht selgub kahe kava punktide summast.
 Kiss & cry nurk. Käisin spetsiaalselt lähedalt pildistamas, sest hetkel pole ju teada, millal ma mõnel suurvõistlusel jälle sinna nurka satun. :)
Ehk 2018 aasta EM-il?
 Pühapäeva hommikul skaters lounges. See on koht treeneritele, võistlejatele ja muudele asjapulkadele. Siit saavad nad kohvi ja näksimist. Ja lõuna ajal sooja sööki. Lisaks sellele loungele oli meie teenindada veel kohtunike ruum, isu-vaatlejate ruum, vipid, press, vabatahtlike ruum ja võis veel midagi olla, mis mulle hetkel ei meenu. Aega niisama istuda ja näiteks võistlusi vaadata küll ei olnud.
 Võistluste ametlik vesi. Jälle olime meie need, kes pidid hoolitsema, et vesi oleks nii Kiis & Cry nurgas kui ka jää kõrval kogu aeg olemas.
 Reede õhtul vaatasin naste sõitu. Kuna venelannad said kaksikvõidu, siis tekkis selline naljakas tunne, et polegi ikka väga ammu vene hümni peale pidanud püsti tõusma. Seekord siis pidime. :)
 Siin aga paarisõidu autasustamine. Seda võistlust mul tegelikult polnud aega eriti vaadata, sattusin vaid kogemata õigel ajal tribüünile ja sain seetõttu veidi vaadata.
 Kanadalased, minu lemmikud. Jäid teiseks. Kui vene paar sõitis (kanadalased olid eelviimased sõitjad, vene paar viimased), siis istsid nad meie juures lounges ja vaatasid venelaste sõitu. Ja kui selgus, et nad teiseks jäid, siis läksid üsna kurvalt autasustamisele. Mina oleksin küll hõbemedali üle ka väga õnnelik olnud. :)
Siit vaadati võistlust. Enamasti konkurentide sõitu. Ühel päeval istusid mingi tiimi treenerid tund aega ja lasid muudkui ühte videot, muudkui panid seisma ja aeglustasid ja lasid aga jälle tagasi ja arutasid asja üle. Ja nii tund aega. Kõrvalt oli päris huvitav neid jälgida.
Tegelikult oli väga tore nädal. Ja olid väga toredad inimesed! :)

kolmapäev, 4. märts 2015

Juuniorite MM Tallinnas

 Tänasest alates on Tallinnas Tondiraba jäähallis Juuniorite MM. Vabatahtlike töö algas juba mitu päeva varem. Esimesed olid oma postil juba pühapäeval. Mina alustasin esmaspäeval. Leidsime hallist meie treeneri pildi. :)
 Vahepeal oli veidi aega ka niisama ringi vaadata. Siin siis jää treeningute ajal, hetk enne jääpuhastust.
 Tuttavad graafikud seinal. :) Mäletan kui esimest korda neid nägin, siis ei saanud midagi aru. Nüüd vaatan, et no kuidas ma midagi aru ei saanud. :)
 Vene paarissõitjad treeningul.
Kell oli 11 õhtul kui ma esmaspäeval lõpetasin ja taksot ootasin halli ees. Pimedas pole tal väga vigagi, aga valges küll eriti ilus ei ole.

pühapäev, 1. märts 2015

Valimised

Täna on valimistepäev, aga minul on endiselt otsustamata keda valida. Esimest korda elus ei oska ma teha valikut. Olen oma hääle andnud enamasti sotsidele. Nooremana ka isamaaliidule. Üks kord andsin protestiks sotside puudlimängimisele ka mõni aasta tagasi isamaale oma hääle. Hiljem sain seda kahetseda, mis siis et minu väikesest häälekesest ilma jäädes poleks ju midagi teisiti läinud. ☺

Nüüd aga on seis minu jaoks selline, et kesk ja reform jäävad nii kui nii kõrvale. Sotsid aga on nii venemeelseks viimasel aja muutunud, et ka neid ma enam ei toeta. Ma saan aru, et vene valijatega tulebki suhelda, aga kõigel on siiski piir ja minu jaoks on see sotside puhul nüüd ületatud. Ja kuigi veel eile Mikser debatil enesekindlalt väitis, et ta ei karda eestlaste häälte kaotamist, siis minu hääle on nad igatahes kaotanud.

Isamaaliit ei saa mu häält aga oma käitumise ja suhtumise tõttu kooseluseadusesse.

Ekre on lihtsalt üks klounide kamp. Eriti kui vaadata nende vihaõhutavat kampaaniat. Debattides on nad aga nii kurva esitluse teinud, et isegi hale hakkab neid vaadates.
 
Kas tõesti jääbki üle teha seekord protestihääletus ja valida keegi vabaerakonnast? Hetkel tundub see olevat ainuke valik. Ja siingi on mul veel karisid ees. Ma nimelt olen alati andnud põhimõtte pärast oma hääle mõnele naisterahvale. Kui naised üksteist ei toeta, siis ei saagi ju naised valitsusse, eks ole. Aga seekord pole minu valikus ühtegi sellist naist, kellele ma oma hääle anda tahaksin.
Seetõttu ma siis täna lähengi valima nii, et tõenäoliselt teen oma valiku alles kabiinis ära.