esmaspäev, 29. veebruar 2016

Üleliigne päev

Nädalavahetusel sadas maha ilus värske lumi. No, et kevadel ikka midagi sulatada oleks. ☺
Täna oli seevastu tõeliselt ilus kevadine ilm: päikese, sulavete ja linnulauluga. Homme aga on lõpuks ometi märts!


reede, 26. veebruar 2016

Kevad pole enam kaugel

Kuidagi kiiresti on talv läinud. Igal aastal tundub  mulle, et jaanuar-veebruar kuidagi venivad. Sel aastal sai kuidagi ootamatult äkki läbi meie pere suur talviste sünnipäevade periood. Lisaks talvelaager ja juba on läbi ka Vabariigi aastapäev. Paar päeva veel ja ongi käes märts. Hoolimata hetkel akna taga olevast tihedast lumesajust. ☺
Foto meie talvelaagri öömajadest Nelijärvel.

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Lipp

 Meie koolis on traditsioon, et kõik 5.klassid käivad vaatamas lipu heiskamist päev enne Vabariigi aastapäeva. Nii olingi mina juba kolmas kord taas varahommikul klassiga Toompeal lippu vaatamas.

Tegelikult väga armas käik oli. Ilm oli parajalt talvine ja mõnus. Ja väike annus isamaalisust kulub ikka vahelduseks ära. ☺

pühapäev, 21. veebruar 2016

Pühapäev

Nii mõnus on pidada pühapäeva kui tead, et vaid 1,5 tööpäeva ja on jälle "pühapäev". ☺

Koera koha pealt ütlen, et juhtus väike ime. Kuigi ma imedesse väga ei usu ja arvan, et me veel pääsenud sellest haigusest ei ole. Teisipäeval ütles arst, et reedel tuleb kindlasti operatsioon teha, kuna kõik näitajad vereanalüüsis on väga halvad. Ja uh pilt näitas ka, et midagi on väga valesti kõhus.
Kolmapäevast ma juba kirjutasin, et hommikul oli nagu ikka haige koer kodus ja kui ma töölt tulin, siis jooksis uksele vastu terve koer.
Neljapäeval käis mees koeraga arsti juures ja selgus, et veri on kõvasti paranenud. Põletikunäitajad on ikka, aga muu on kõvasti parem kui teisipäeval. Ja nii jäi siis hetkel kokkulepe, et vaatame paar nädalat, mis saab edasi. Märtsi alguses on uus arstiaeg, siis tehakse uued analüüsid. Aga tal on aega taastuda eelmisest operatsioonist.
Kuna ma väga imedesse ei usu, siis ma kardan iga päev, et äkki muutub taas loiuks või siis loogilisem seletus on see, et tal on rohud peal. Mis juhtub siis kui need otsa saavad? Kui Kersi oli haige, siis oli ka nii, et nii kui rohud peal olud, niikaua oli kõik hästi.
Aga hetkel on kõik hästi ja imesid siiski vahel ju juhtub. ☺

kolmapäev, 17. veebruar 2016

Kui vähe on õnneks vaja...

- kui sa tuled koju ja koer tuleb uksele vastu nagu vanasti (loe kaks nädalat tagasi)
- kui koer tormab õnnelikult oma kausi juurde ja haarab seal midagi söömiseks, nagu vanasti
- kui koer SÖÖB ise, nagu vanasti
- kui koer tahab õue tulla, mitte ei pea teda süles trepist alla viima, nagu vanasti
- kui koer jookseb õues rõõmsalt saba püsti puu juurest põõsa juurde ja ajab oma koeraasju, nagu vanasti

Kõik need on pisiasjad, mida üks tavaline, terve koera omanik, tähelegi ei pane. Aga mina olen hetkel jube õnnelik, sest just seda kõike tegi Kirp üle kahe nädala taas. Kahjuks ilmselt ei ole meie katsumused veel lõppenud, aga tänane päev on juba lootustandev. Äkki pole uut operatsiooni vaja (vähemalt kohe mitte)? Samas on enne olnud ka paremaid päevi. Laupäeval oli ta ka selline elavam (aga ei söönud). Täna on tegelikult esimene päev kui ta ise sööb.
Aga eks lootus sureb viimasena. Ja täna olen ma väga rõõmus ja lootusrikas. ☺

esmaspäev, 15. veebruar 2016

Vahvlihaldjad

Tellisin sõbrapäevaks (no tegelikult küll tänaseks) Vahvlihaldjatelt karbi täidetud vahvleid. No tõeliselt vanaaegselt ja eriti hästi maitsvad vahvlid olid!
Aga alates superheast teenindusest (vahvlid koju kätte) ja lõpetades eriti armsa pakendiga -väga hea kogemus oli selle firmaga. Kojutoomine, oli kokku lepitud 16.30 ja 16.33 olid vahvlid kohal. Mulle selline teenindus meeldib! Ja vahvlid olid maitsvad ka. ☺

laupäev, 13. veebruar 2016

Kiire aeg

Pool pikast talveveerandist on läbi. Pool alles ees. ☺
Ees on ka talvelaager ja Vabariigi aastapäev. Ning ka 23. veebruar, mil pean tööle jõudma juba enne 7 hommikul. Aga kaugel see märts enam on. ☺

Koeral on ka vist juba veidi parem. Teisipäeval jälle arsti juurde, siis saab täpsemalt teada. Aga vähemalt ta juba vähehaaval sööb. Küll sunniviisiliselt (söök tuleb suhu lükata, siis neelab alla), aga mõni päev tagasi ei söönud niigi palju.

Tsirkusprintsess

Viimaste päevade ajal pole olnud erilist tahtmist kirjutadagi siia. Samas muidugi elu käib ikka omasoodu edasi ja toimetamist jagub ka siis kui koer haige on.

Kolmapäeval käisime tütrega vaatamas Tsirkusprinsessi (minu meelest oleks palju suupärasem öelda tsirkuseprintsess).
Olin seda lapsena näinud ka. Kas filmi või teatris, seda ei mäletagi. Aga etendus oli tore. Näitlejad mängisid väga hästi. Etendus paraja pikkusega, et mitte ära väsida tööpäeva õhtul. ☺
Aga viimasel ajal on mulle Estonias kuidagi tunduma hakanud, et lauljad ei laula enam üle muusika. Ei saa sõnadest enam üldse aru. Ausalt hakkas see mulle veidi muret tegema, sest äkki ei olegi viga neis, vaid hoopis minus? Olen kuskilt lugenud, et töö lärmi sees hakkab mõjutama kuulmist. ☺
No igatahes seekord Helen Lokuta ja selle näitleja laul,  kes mängis Mabel Gibsonit, kostis küll hästi. Kilgas mängis hästi ja kuidagi nostalgiluselt. Vene tants oli väga hea. Tantse oleks võinud rohkemgi olla. Ei, hea etendus oli, pole midagi öelda. Tasub vaatama minna!

laupäev, 6. veebruar 2016

Kodus tagasi

Kirp on nüüd kodus tagasi. Eilne operatsioon ei läinud kõige paremini. Tal oli tekkinud operatsioonil hingamisseisak ja ta vajas elustamist. Igaks juhuks viisime ta loomakiirabisse jälgimisele. Kahjuks ütles sealne arst, et südameetöö on nõrk.
No õnneks läks vist asi paremaks ja täna pärastlõunal lubati ta koju viia.
Nüüd magab diivanil. Kurb on teda vaadata. Ma nii loodan, et kõik saab korda!

reede, 5. veebruar 2016

Haigus

Kui Kirpsuga oli veel kõik korras.
Meie pisikene Kirps on hetkel operatsioonil. Ma väga loodan, et kõik läheb hästi ja saab jälle korda. Mis temaga juhtus, ei teagi. Ööl vastu kolmapäeva ta veidi oksendas (koguseliselt üldse mitte palju) ja kui aus olla, siis mina oleksin asja sinnapaika jätnud. Mees oli see, kes arvas, et asi pole õige ja viis koera arsti juurde. Ja seal selgus, et ta sooled ei tööta. Kaks päeva uuriti niisama. Röntgen ja ultraheli ja sai tilgutit. Ja tegelikult täna hommikul juba öeldi, et tundub, et kõik hakkas jälle tööle. Aga päeval helistati ja paluti koer kliinikusse viia, et asi pole siiski õige.
Ja nüüd siis ootame kõnet. Kõnet, mis ütleks, et kõik on korras ja tulge viige koer koju. Juba üle tunni aja on ta seal olnud...