Armujook

Möödunud nädalal ainsale vabale õhtule olin mina juba kevadel planeerinud teatriskäigu. No millegipärast mulle kevadel alati tundub, et nii tore on septembrit alustada teatriga ja kui see september lõpuks käes on, olen tavaliselt alguses surmväsinud. Kevadel aga seda enam millegipärast ei mäleta. :)
Tegelikult oli etendus väga hea. Ühe kõrvalpeosalise laul jhäi ehk veidi nõrgaks, aga üldmulje oli väga hea.
Juba ainuüksi selle aaria pärast, mis ma eelmises postituses panin, tasub seda ooperit vaatama minna.

Samal ajal kui mina kuulasin ja külmavärinad mööda selga jooksid (nii ilus, nii ilus ...). teatas äkki Krissu kannatajanäoga dramaatilisel häälel, et tema kõrvatrummid lõhkevat kohe. :)
Sellised teatrielamused siis seekord. :D