Aasta viimane foto telefonist.
Ning esimene foto. Tehtud 2.jaanuaril Kellokoskil, teel Rovaniemisse.
Aasta viimane foto telefonist.
Oli üks omamoodi aasta. Isiklikus plaanis hea aasta. Kui Ukraina sõda välja jätta, siis oli täitsa tore aasta. Kadusid kõik piirangud. Distantsõppest ei räägita enam sõnagi. Koroona on, aga on ka kõik muud viirused ning tuleb sellega lihtsalt koos elada.
Aasta algas kohe reisidega. Veebruaris käisime tütrega Shveitsis.
Jõulud möödusid nagu tavaliselt. Jõuluõhtul olime minu vanemate juures, esimesel pühal käisid lapsed (need, kes terved olid) ja eile käisime Pärnus abikaasa vanemate juures. Täna üritan jõuludest välja puhata. 😊
Meil on sel aastal enne jõule nii palju asju juhtunud, alates koerte haigustest kuni maja küttesüsteemi rikkeni välja. Loodan, et nüüd saavad jõulud tulla.
Lubati lumetormi, tuligi lumetorm. Kohati on teed kinni tuisanud, vald andis soovituse lapsed esimeste koolibussidega koju saata, sest äkki hilisemad bussid ei pääse enam kõrvalteedest läbi. Aknast vaadates nagu ei tundugi nii hull olevat, aga õues oli päris vastik: terve nägu oli lund täis. Kraevahele samuti. Elekter on õnneks olemas. Keskööks pidi vist torm läbi saama või õigemini Soome jõudma. 🌨
Jätan täna trennigi minemata, istun kodus nagu soovitati.
Esimene lumi sadas novembris maha ja maha ta jäigi. Alguses oli vähevõitu, aga nüüd juba nädal aega muudkui sajab juurde. Lubatakse veel lumetormigi, nagu aastaid tagasi torm nimega Monika oli. Tundub, et saame valged jõulud. Jõuludeni on veel 16 päeva.
Soome iseseisvupäev. Vaatan presidendi vastuvõttu ja joon teed.
Detsember on kiire nagu alati. Täna toimus koolis üle mitme aasta jälle jõululaat. Lapsed olid vaeva näinud kõvasti. Ostsin kaks jõulukaunistust ning kohvi kõrvale magusat. 😊
Ainult 8 tavalist tundidega tööpäeva ongi veel jäänud, siis kolm eriti jõulust päeva ja algabki vaheaeg.