pühapäev, 31. märts 2013

Lihavõtted


Sellised on siis meie selle aastased munad.


Rõõmsaid pühi! :)

Sünnipäev


Minu väike ristitütar saab täna juba 5-aastaseks. Jääb üle jälle ainult vanainimeselikult käsi laiutada ja öelda, et alles ta ju sündis? :)


Kaua oodatud sünnipäevakink. Kulus ainult 3 aastat, kuni sünnipäevalapse isagi jänese võtmisega nõus oli. :)

teisipäev, 26. märts 2013

Pool töönädalat ...


... on tänasega juba seljataga. Oleks aga rohkem selliseid nelja-päevaseid-nädalaid. .)

Käime Kirbuga koertekoolis. Eile avastasime, et üle poole kooliajast on juba möödas. Ei saa nüüd öelda, et me koer väga targaks saanud oleks. :)
Samas, eks me oleme ise ka süüdi. Ei ole meil väga püsivust iga päev harjutada. Või noh, korra ikka päevas harjutame, aga ilmselt peaks rohkem, sest tal püsivust palju pole Teeme vähe (aga korralikult) korraga. :)

pühapäev, 24. märts 2013

Palmipuudepüha


Kui eelmisel aastal ei tulnud mul kuidagi vaimu pääle seoses lihavõtetega, siis sel aastal tuli küll.
Küünal on meil aknalauale tõstetud koera eest. Ka oma munapüha tibud ja jänesed olin sunnitud aknalauale tõstma. Ja igaks juhuks töönädala alguses toimetan kööki töölauale ka kaseoksad. Ei tea mis mõtted mõnel siin üksi toimetades pähe tulla võivad. :)

Eile oli ka Maa tund, millest kuigipalju osa võtta üritasime. Telekas ja arvuti siiski mängisid. Küünlavalgel. :)

Päike küll paistab, aga soojemaks ei taha küll kuidagi minna. Seda viimast olen lugenud nüüd juba väga paljude (ka mitte Eestis elavate) inimeste blogidest. :)

reede, 22. märts 2013

Juba reede

Ja ongi kevadvaheaeg läbi. Homme ja ülehomme enam ei loe, see on lihtsalt nädalavahetus mis läheb niikuinii alati väga kiirelt. :)
Täna lähen oma sõelapõhjaks lastud kõhult niite eemaldama (väike hirm on ikka nahas, äkki on valus?) ja esmaspäevast tagasi tööle. Poolteist nädalat läks nii, et ei saanud arugi.
Esmaspäevane tööle minek on minu jaoks uudne. Absoluutselt pole aimugi mida tundides teha, sest kolm päeva olid ju asendajad. Kirjutasin küll lauale täpselt üles mida võiks teha, aga samas, kas ikka tehti ja äkki ma hindasin laste töökiirust üle (või hoopis avastupidi). Ühesõnaga, esmaspäeval hakkan koos tüdrukutega avastama mida tunnis teha. No plaan b on ikka olemas ka, aga kõigepealt tahaks ikka järje peale saada. :)

neljapäev, 21. märts 2013

Kui ilm on väga külm ...





... siis käib meie koer õues jopega. :)
Ega see talle eriti ei meeldi. Kui panna jope selga, siis on ta sellise "olen kõiges süüd" näoga. Aga õues minnes ununeb see nägu ära. Üldiselt kasutame me seda siis väga külma ilma puhul vaid, sest tegelikult on me koeral omal paks karv seljas. Kuna aga saime jope omanikuks "pärimise" teel (Lucile jäi väikeseks), siis ikka aeg-ajal kanname. Kuna selle aasta märts on selle talve kümim kuu, siis nüüd on mõned korrad ka seda jopet vaja läinud ka.

kolmapäev, 20. märts 2013

Uued uisud II


Kuidagi nii on kujunenud välja, et kui mul on tervise tõttu paus trennides, siis sel ajal saan ma omale uued uisud. Eelmised said ostetud 3 aastat tagasi peale eelmist operatsiooni.


Uued (ees) ja vanad (taga) uisud. Mu vanad uisud on väga head. Ei hõõru, ei pigista (üldiselt kipuvad uisud olema jalas suht ebameeldivad, paljud uisutajad kasutavad spetsiaalset silikooni, et vähem valus oleks). Seetõttu lükkasin uiskude ostmist edasi juba paar aastat. Eelmised uisud ostsin suht "rohelise" uisutajana ja seetõttu ei osanud ma ka neid valida. Ostsin enam-vähem esimesed sobivad. Paraku selgus aga üsna ruttu, et need uisud ei sobi kohe mitte. Need on nimelt tõsised harrastaja (niisamasõitjale ideaalsed) uisud ja tegelikult siis koolisõiduuisud (kes mäletab, siis veel paarkümmend aastat tagasi algasid iluisutamisvõistlused koolisõiduga). Vahe on sakis. Koolisõiduuisul on väga väike sakk (pildil on see vahe ka hästi näha).


Ja ka tera kumerust ei ole. Ehk siis tera on sirge ja sakk väike. Aga peab olema päka all kumerus ja sakk suurem.
Vahe tuleb välja piruette tehes ja sakiharjutustes-hüpetes. Vanade uiskudega pidin nagu baleriin oma jalga hoidma kui midagi sakil tegin. Nüüd aga olen vaid kergelt kikivarvul ja olengi juba sakil.
Muidugi tahtis uus tera jälle harjutamist. Ja ega ma seda väga sisse sõita veel jõudnudki. Vaid kolm korda sain trennis käia, siis tuli paus vahele.


Siin siis uued uisud. Pidid olema väga hea madalpirueti tegemise saapad. Paraku aga ma ei usu, et minu madalpiruett kunagi nii madaks saab, et see saapa headus mingit rolli mängima hakkab. :)
Praegu on mu madalpiruett pigem poolkükk-piruett. :)


Siin siis veel mu vanad head uisud. Peaks ilmselt maha müüma, aga kes neid ikka tahab. Trenniskäiale see ei sobi, aga niisama pühapäevauisutajale on need liiga kallid (niisama ju ka ei raatsi ära anda). Las siis seisavad, äkki keegi pereliikmetest tahab uisutada kunagi. :)

Kevad

Pool tundi tagasi algas kevad. Kahjuks algab kevad sel aastal küll üsna talviselt. Aga vähemalt päikeseliselt. :)

esmaspäev, 18. märts 2013

Meie karvapall


Kas on terjeri moodi? :)
Kuna päeval on õues siiski kevad ja kõik sulab, siis on meie koer õuest tulles väga määrdunud. Ostsime siis shampooni, et pest koer aeg-ajalt puhtaks. Ja peale esimest shampooniga pesu saime omale karmikarvalise terjeri asemel sellise uduste karvadega koheva karvapalli. :)

Ja meie karvapall sai eile juba 9-kuuseks. Suur poiss juba! :)

Kiire haiglaskäik

Suvisel reisil see jama algas. Algas jubeda seljavaluga. Sisulist pool mu suvist reisi läks selle nahka, sest kuigi valu läks üle (ja allus hästi valuvaigistitele), siis jõudu oli väga napilt. Ja olla reisil ja ringi sebida ning samal ajal olla jõuetu, on väga keeruline.
Tagasi kodus olles hakkasin mööda arste käima. Kuigi mul on nii võimekas perearst, et ta pani mulle õige diagnoosi ära telefoni teel. Mina olin Luksis ja tema Eestis ja siis ta minu kaebuse järgi pani diagnoosi. Ja täiesti õige kusjuures. :)

Augustis pandi mind plaanilise opi järjekorda. Vahepeal olid mul kõik kaebused ära kadunud. Ja kui jaanuaris helistati ja operatsiooniaega pakuti, siis palusin ma seda veel paar kuud edasi lükata, et koolivaheajaga ühildada (õpetaja kiiks, kes see ikka mu tunde asendada tahab, eksole?). Veebruari keskel aga tulid valud tagasi ja nii ma siis valuvaigistitega võideldes oma opiaega ootasin. Kaks korda olin ka selles seisus, et mõtlesin:"Nüüd aitab, kutsun kiirabi". Kuna mõlemad korrad olid öösel, siis mõlemal juhul jäin peale oma otsustavat mõtet magama ja ärkasin hommikul jälle valuta üles. Nii need kolm viimast nädalat siis tiksusin valudega vaheldumisi.

Lõpuks siis jõudis kätte ka opipäev. Tegelikult ega haiglaskäigust midagi kirjutada ei olegi, kui vaid seda, et taaskord oli seal väga meeldiv personal. Nagu mõned aastad tagasi (küll teises haiglas) kohtasin mina seegi kord vaid toredaid inimesi. Arstidest kuni põetajateni välja. Ma ei tea kus need kurjad arstid ennast peidavad, õnneks pole mina nedega kokku puutunud. Olen tõesti äärmiselt tänulik oma arstile, kes tegi mulle nii hea lõikuse, et juba teisel päeval olin krapsakas. Koju sain küll alles kolmandal päeval, aga arvestades, et asi oli palju hullem kui alguses arvati, siis on ju kõik väga hästi. Neli peale pärast lõikust käisin juba sünnipäeval. :)
Tehti mulle ka mu elu esimene üldnarkoos. Narkoosiarst oli tore ja tegi nalja ning opitoas oli väga lõbus. Narkoosiõde arvas, et tema on ammu mõeldnud, et sel ajal kui patsient narkoosis on, võiks tema näiteks kulme teha ja näomaski ja arutasime, miks mind kõik naerma ajab (mina kahtlustasin, et nad mulle midagi kahtlast süstisid, aga nemad väitsid, et naerugaas olla müüt). Nii ma siis magama jäin. Ja tagasi reaalsusesse jõudsin alles õhtul kell 7. Peaaegu terve kolmapäev on mul vahel kadunud. :)
Õnneks on nüüd koolivaheaeg ja saan rahulikult veel nädala taastuda. Trenniga pean küll kuuajase pausi tegema (vaat see on halvasti!), aga küllap ma kõik jälle siis meelde tuletan.Pikem paus jäält teeb nimelt väga suure taandarengu - esimesed trennid on jälle sellised, kus ettevaatlikult proovid asju, mida varem tegeid vabalt.

Ühesõnaga ma just täna hommikul otsustasin, et nüüd ma olen terve ja elan edasi oma elu nagu enne. Aitab haavadest kinni hoides kooberdamisest! :)

reede, 15. märts 2013

Dieedi kasulikkusest?

Viimase korraliku toidu sõin teisipäeva õhtul. Pärast seda olen olnud lahja riisipudru, puljongi, keefiri ja banaani-dieedil. Tulen siis mina haiglast tagasi ja astun rõõmsalt kaalu peale - no mingi kasu peab sellest käigust (peale valude kadumise) ju ometi olema ka. Ja tuhkagi! Olin 1,5 kilo juurde selle menüüga võtnud. Vot sulle siis dieeti. :)

teisipäev, 12. märts 2013

Kaugel see suvi ikka enam on?

Lugesin täna Postimehest, et talve järgi ennustades peaks tulema ilus suvi. No see oleks tore! :)

On käimas pika veerandi viimane nädal. Veel mõned päevad pingutamist ja siis saavad puhata nii lapsed kui ka õpetajad.
Õhtulehes oli nutt ja hala teemal, et perel pole raha reisile minna ja lastest kahju ja mis kõik veel. Pean ütlema, et minu klassis peaksid olema enam-vähem kõik heal järjel pered, aga reisima läheb 26 lapsest vaid 3. Kõik lähevad vaheajal soojale maale? :O Sellel emal tundub endal mingi tugev alaväärsuskiiks olema.

kolmapäev, 6. märts 2013

Märts

Tore et käes on märts. Märts tekitab minus alati kevadetunde, ka siis kui on paarkümmend kraadi külma. Ikka on kevad hinges. :)

Kirp aga on saanud endale kennelköha. Nakkushaiguse. Kardetavasti koertekoolist, aga samas ei või muidugi teada, kust tegelikult, sest tegu on väga nakkava piisknakkusega. Tegelikult näeb see välja nagu inimestelgi köha. Arst täna kuulas ja ütles (tuttvad sõnad) kopsud on puhtad, aga on bronhides (kes lapsevanematest ei ole seda lauset kuulnud? ). Saime antibiootikumid ja köharohu ja käsu 10 päeva olla tubasel režiimil. Väikesed pissipeatused välja arvatud siis muidugi. :)
Arsti juures oli päris naljakas see, et arst muudkui kordas Kirbule:"Pole midagi, mamma on siin!" :D
Pole ma endast kui Kirbu mammast mõelnud.:)