Aasta 2011

Oli euro-tuleku aasta, oli Haapsalu lastekodu põlemise, oli Veerapalu-skandaali aasta, oli Kreeka-kriisi aasta.
Oli laulupeo ja kultuuripealinna aasta.
Oli jälle üks suur muutuste aasta.

Imelikul kombel eurole üleminek läks mul väga sujuvalt. Juba jaanuaris ei arvestanud ma enam raha ümber.
Meie pereringis oli jälle üks rahulik aasta.
Vanem poeg läks sõjaväkke. Alles läks, nüüd juba on rohkem kui pool aega oldud ja lõpp juba paistab (kaugel see kevadki on, eksole).
Noorem poeg käib tööl ja koolis. Ja üürisid omale suurema kodu. Õnneks ikka meie lähedale, nii käib ta ikka sageli kodust läbi.
Tütar lõpetas põhikooli ja sai sisse sinna gümnaasiumisse kuhu soovis. Läks tagasi rahvatantsu, samas käib edasi oma trennides.
Meil mehega ikka samuti kõik vanaviisi.
Eluaaslane sai jälle vanaisaks, mina tädiks. Samuti sündis sügisel üks pisike Pöial-Liisi, kes kasvab ja kosub ilusti.
Ristitütar saab juba varsti 4-aastaseks. Kurb on vaid see, et nende pere plaanib ilmselt Eestist lahkumist.

Saime kodus remondi tehtud, köök sai lõpuks enam-vähem valmis (puudu on veel vaid üks kapiuks).
Kuhugile reisile sel aastal ei jõudnudki, oli vaja puhkust sisustada remondiga. Ja ausalt öeldes on viimastel aastatel nii suurepärased suved olnud, et polegi vaja kuhugile sõita. Mõnus on puhata ka oma kodumaal.
Meie pere jaoks oli selline tavaline meeldiv aasta.

Jõul pildis

Kaks plaaditäit veel ahju minemata ja üks suur vaagen juba tuppa viidud. Piarkooke ikka jagus. Ostsin sel aastal kolme erineva firma tainast ja kahte erinevat glasuuri. Minu jaoks olid parimad nii Hagari tainas kui ka glasuur. Piltideltki näha. Hagari glasuur on valge, ilus, tihe. Roosa aga valgus laiali.


Meie kuuseke. Selline väike ja lihtne.:)


Alles sai teda oodatud, nüüdseks juba läinud ta ongi. Selle aasta jõul oli tegus. Möödaminnes jõudsime Pärnusse kui ka Võrru. See juba peaks ütlema kõik. :)
Jõuluõhtu veetsime siiski traditsiooniliselt minu vanemate pool. Enne käisime ka kirikus. Nii tühja kirikut kui sel jõuluõhtul pole mina oma elu jooksul veel näinud. Vanemad käisid varasemal teenistusel, siis oli ikka rahvast olnud "nagu alati".
Ilm on pigem kevadine kui jõulune. 26.detsembril oli Võrus 8 kraadi sooja ja mõnus jalutamise ilm. Üldiselt usun vanarahva ütleust, et ega tali taeva jää. Küll tema tuleb. Aga mul on hea meel, et selle aasta talv on juba 5 nädala võrra (vähemalt) lühem kui eelmisel aastal. :)

Väikesed jõuluimed

Tänane hommik algas meeldiva üllatusega. Linna mõistes võib öelda, et pisikese jõuluimega. Nimelt läksin hommikul õue ja trepikoja ees sain kokku naabrimehega. Kes küsis justkui möödaminnes, et kas me kuuske ei taha. Temal on üle. :) Mina just plaanisin täna kuuske ostma minna. Võtsin siis tänuga pakutu vastu, naabrimees vehkis hinna küsimise peale kätega, et namad maalt tõid.
Maal võib selline naabritega suhtlemine olla igapäevane, aga linnas me vaid tervitame kohtudes üksteist, ei rohkemat. Seega oli tänane juhtum küll pisikene jõuluime. :)

Tänane päev on mul hästi ära planeeritud. Kohe nii hästi, et ilmselgalt ma kõike teha ei jõua.
1. piparkoogid (hunnik tainast, läheb vast 1,5 - 2 tundi)
2. põhjalik koristamie
3. kuuse püsti panek (turule minek jäi ära, seega võidan oma 30 minutit) ja ehtimine (ehk teevad lapsed)
4. trenn kell 17.00 (tegelikult olen juba leppinud mõttega, et sinna ma vist ei jõua)
5. pood (mõned pisiasjad veel ostmata)

Üldse on kuidagi see nädal olnud selline rabistamine, et minu seest on kadunud jõulutnne. Vaja see ka veel täna oma seest üles otsida.

Eile õhtul (et mitte ütelda öösel) käisime lennujaamas sugulastel vastas. Ootasime siis seal, oli palju rahvast, korraga tuli sisse neli lendu. Kui palju oli vanavanemaid, kes üle pika aja oma lapselapsi nägid. Kuidagi kurb hakkas seda ootust vaadates. Oli näha kui kärsitult nad ootasid.
Eriti läks mulle hinge üks perekond, kes seisis meie kõrval. Mees ja naine, meist kümmekond aastat vast vanemad. Naine vaatas üksisilmi tulijaid. Ja siis tulid nende tütar ja lapslaps. Kui kallistamised kallistatud hakkas vanaema lapselapsega rääkima. Ja laps vastas vanaemale inglise keeles. Ma ei tea miks mulle see nii hinge läks, silm läks kohe märjaks. Ma ei ole üldse mingi tulihingeline patrioot, aga kui 3-4 aastane laps ei räägi emakeelt, siis on minu meeles küll viga emas.
Õnneks meie pisikesed sugulased (kes on samuti terve oma elu mujal elanud) räägivad eesti keelt ikka väga hästi.

Talve alguspäev

Täna hommikul algas lõpuks talv. Oligi see sügis juba ära tüüdanud. Isegi külm on veidi ja adas korraks ka lund Tallinnas.
See nädal on olnud kohgutavalt kiire. Esmaspäeva ja teisipäeva õhtul olid jõulupeod. Väga vahvad peod sel aastal. :)
Eile käisism teatris "Aabitsakukke" vaatamas. Oli jube üles kiiedetud ja pidevalt välja müüdud etendus. Mnjah, mina ütleks, et oli kah. Tõnu Oja mängis hästi, aga mulle ei meeldinud see lihtsameelse tobukese üle naermine mitte. Ei saanud seekord naljast aru ilmselt.

Tänane päev oli meil väga pikaks ja raskeks tehtud. Või mis tehtud, eks me ise tahtsime ilmselt nii. Aga tegelikult oli meil väike möödarääkimine lihtsalt. Kui me palusime jõulukontserti, siis meie mõtlesime midagi ilusat, jõululauludega. Aga meid viidid hoopis Estoniasse vanamuusikaansambel Rondellus kontserdile. Mitte, et mulle see ei oleks meeldinud. Mulle endale meeldis väga, aga panna 7-aastased peale väsitavat koolipäeva istuma ja konserti kuulama? Kuulasid küll. Loodan südamest, et neile meeldis, mitte ei jää neile mälestus Estoniat kui õudsalt jubedast ja igavast kohast.

Nüüd siis on käes puhkus. Tänase rabelemisega on mul viimasedki jõulutunde raasukesed minema lennanud. Täna tahtsime minna kultuuriaasta lõpetamisele. Praegu tunnen küll, et ei jõua, aga eks õhtul näeb. Aega ju veidi on. :)

Kiire nädal

Tänasega said siis meie kooli jõulupeod peetud. Millegipärast just pidude ajal avastan ma alati, kui vahvad lapsed meil koolis ikka on.
Väikeste pidu oli lihtne ja armas. Armsad lapsed. :)
Suurte pidu oli lihtsalt äge. Väga hea idee ja kuigi veel täna hommikul oli kahtlejaid, kes arvasid, et sel aastal suurte pidu küll ebaõnnestub, siis tore oli näha, et siiski kõik sujus. Lapsed võtavad alati peol ennast kokku. Ja nad olid tõesti toredad. Nostalgialaks missugune. 1989 aasta vana-aastaõhtu. :)

Veel paar rasket päeva (homme ja ülehomme), siis saab puhata.

Luutsinapäev

Tänasest siis algab jõuluaeg peale. Eestis tähistati seda päeva rohkem Lääne-Eestis. Lugesin kuskilt, et täna pidi aasta kõige pimedam ja lühem päev olema. Tegelikult vist läheb veel veidi pimedamaks mõni päev. Põhjamaades algab tänasest koristamisralli. Eestlased on laisemad, alusatavad nädal hiljem oma toimetamisi. :)
Minule meeldib luutsinapäeval teha saiakesi. Ja muidugi küünlaid põletada. Lisaks saatsin täna ära ka jõulukaardid, muidu ei jõua äkki õigel ajal kohale. Viimane kord läks Londonisse ikka mitu nädalat.
Jõululaupäevani on jäänud veel vaid 11 päeva.

Päkapikkudel külas

Käisime täna Kurtna jõulumaal. Väga vahva oli! Korraldajad olid vaeva näinud ja inimesed olid väga toredad. Meeldis mulle, meeldis lastele.
Isegi hobusel olid päkapikuriided seljas.
Lapsed said loomi toita, sööta ja patsutada, hobusega sõita ja piparkooke küpsetada. Ka mängimiseks, tantsimiseks ja jõuluvanaga suhtlemiseks jäi aega. Kõike oli parasjagu.
Ja kõige armsam oli see, kui laps (ainus klassist, kes teab "tõtt" jõulude kohta) minust mööda kihutades ütles, et nii tore päev on.


Jõulupraad, kellele ei maitse porgandid.


Päkapikud hobust vankri ette rakendamas. Lubatud reesõit jäi miskipärast ära. :)


Jõuluvana oli super! Mängis flööt, laulis ja tantsis koos lastega. Oli selline jõuluvana, kes on iga lapse unustus. Lapsed lausa rippusid tal küljes. :)

Jõuluvana lustis lastega koos. Tundus, et tal oli sama lõbus kui lastel. Isegi mina sain möödaminnes jõuluvanalt kallistuse. :)
Väga tore jõulumaa oli! Ja seda just tänu sealsetele toredatele päkapikkudele ja jõuluvanale! :)

Nigulapäeva õhtul

Jõulud tasapisi ikka lähenevad. Koolis on seda juba vägagi tunda jõulupeo ettevalistuste tõttu. :)
Täna sadas Tallinnas maha esimene lume moodi "asi". Tegelikult midagi juba tuli eile õhtul. Aga täna hommikul oli maa ikka kohe valge. Kui töölt tulin, siis selleks ajaks oli see küll laussajuga asendunud ja kõik ujus. Lumest polnud enam jälgegi.

Ja täna peavad soomlased oma iseseisvuspäeva. Varsti hakkangi nende "pingviinide paraadi" vaatama.

Ja ongi detsember

Ring on täis. Ainult mõned loetud päevad (no väikene kunstiline liialdus) veel ja ongi see aasta läbi. Mulle miskipärast ei meeldi november. Selline pime ja hall ja udune.Seega keerasin kohe rõõmuga kalendrilehte. :)


Nii me ootamegi jõule.