esmaspäev, 14. mai 2018

Pardiralli

Pardiralli pardid on ostetud. Ikka 4 parti nagu alati. :)

www.pardiralli.ee

Toomingad õitsevad

Kevad on käes. Täiega. :)
Tegelikult pigem isegi suvi mitte kevad. Eelmisel aastal soojakraadid nii kõrgele ei jõudnudki terve suve jooksul tõusta. Enne tuli sügis peale. Aga nüüd on juba teist nädalat järjest suvi.
Tööl on ka soojaga mõnus. Lapsed on uimased kui porikärbsed, mina samuti. Nii me siis kulgeme neid viimaseid nädalaid rahulikult suve poole. Ülehomme on juba esimene tasemetöö 6.klassile. Iseenesest on ju veel 4,5 nädalat aasta lõpuni aega ja minul veel üks teema läbi võtmata. Loodetavasti siis seda teemat tasemetöös sees ei ole ka. Grammatika on selleks aastaks kõik võetud, aga sugulaskeelte kohta võib muidugi küsimusi olla küll. Aga, tegelikult... mis seal vahet on? Pärast seda kui tasemetööd arvutisse kolisid, on see kuidagi nii teisejärguliseks muutnud, et isegi tulemused ei huvita enam. Isegi lapsi mitte. :)

Eurovisiooni kohta veel niipalju, et ei oskagi midagi kommenteerida.
Iseenesest mulle isegi Iisraeli lugu meeldis, aga võidulooks poleks ma seda küll pannud. Esikümnesse ehk pakkunud. Samas ega mulle Küprose lugu võitjana rohkem meeldinud poleks. Nii et vahet pole, kes võitis.
Meie pere andis hääled Soomele (vaat sellest ma ei saa aru, miks Soome nii taha jäi), Prantsusmaale, Tśehhile ja Leedule. Igatahes Eesti lool läks ju väga hästi. Eks järgmisel aastal võidab ehk parem lugu. :)

kolmapäev, 9. mai 2018

Eurovisioon

Ilusa kevadise ilma juurde veidike ka Eurovisiooni juttu.
Nagu viimasel ajal juba tavaks on saanud, läheb see üritus minust jälle kuidagi suure kaarega mööda. Eilegi kuulasin ainult Välba kiidetud lugusid (lingid olid Delfis üleval, lihtne oli neid tööl kontrolltööde parandamise kõrvale kuulata). Nii avastasin, et päris toredad lood on sel aastal. Ühesõnaga, suutsin lõpuks isegi I eelvoorust leida 8 lugu, mis minu meelest oleksid võinud edasi pääseda. Kõik küll ei saanud, aga Soome, Leedu, Küpros, Tśehhi ja Iisrael saidki edasi. No Eesti lugu sai õnneks ka. Erinevalt kihlvedude kontorist, ei olnud mina edasipääsus sugugi kindel. Kellele ikka klassikaline muusika ei meeldi, sellele lugu ei meeldi.Kõik. Kleidist (ja suurest rikkusest, millega kleit lavale toodi - Kiviräk ja Juur) hoolimata.
Aga Kivirähk ja Juur olid seekord hoos ja nende kommentaarid päris naljakad. Loodetavasti jätkub neil juttu ka laupäevaks.

kolmapäev, 2. mai 2018

Mai

Käes on jälle aasta ilusaim kuu. Ainult soojaks võiks veel minna. ☺
Viimane õppeperiood algas ja samas on kuidagi veider mõelda, et viis nädalat õppimist veel ja ongi jälle õppeaasta läbi.

esmaspäev, 30. aprill 2018

Hooaja viimane võistlus tehtud

Hooaeg on nüüd enam-vähem läbi. Trennid muidugi jätkuvad ja tegelikult jätkuvad seekord ilmselt suvi läbi. No ma lihtsalt pean oma hüpped kõrgemaks saama. Teoreetiliselt saan ma kõigest aru...aga praktiliselt ei tule välja.
Võistlusest siis niipalju, et punktisumma ei olnud kehv. Oli vist üldse mu paremuselt teine või kolmas punktisumma. Aga mul ei loetud ära kolme elementi. Nali on siin selles, et minu võistlusklassis ongi ainult 7 elementi. Kui nendest kolme ära ei loeta ei jäägi ju midagi alles. :D 
Aga puntisumma iseenesest ei olnud üldse halb. Ka teine hinne oli üsna kõrge. Ja treeneri sõnade järgi olin sõitnud oma hooaja parima kava. See tähendab sõiduliselt siis, julgesin tõugata ja hooga edasi liikuda. Ei pidurdanud ega jäänud seisma. Sammude rea eest sain isegi plussi ja esimese pirueti eest ei saanudki miinust (teist küll kahjuks ei loetud ära).
Aga hüpped peaksid ikka hüpped olema ja üks hüpe on vaja veel selgeks saada, siis oleks järgmisel aastal paremaid hindeid ka loota.
Imelik on see, et mõnikord olen enne ja pärast sõitu nii närvis, vahel aga täiesti rahulik. Seekord olin väga närvis. Kui kava läbi sai ja oli hetk kummardamiseks, siis olid põlved nii nõrgad, et oleksin peaaegu kohtunike ette kõhuli maha kukkunud.
Pildil ootame me minu hindeid. Mu trennikaaslane on juba sõitnud ja oma hinded kätte saanud. Keskel meie treener.

kolmapäev, 25. aprill 2018

Kevadised pildid

 Mõned kevadised pildid. Siin siis ligi 200 last kevadlaagris. Õhtuks olid nad õnneks nii küpsed, et käisid küsimas, kas peab disko lõpuni olema või võib varem ka magama minna. :)
Mina muidugi lahkelt lubasin varem voodisse neil minna. Ja kell 22.30 magasid vist juba kõik. Vähemalt polnud hääli siis enam tubadest kosta.
 Kui neljapäeval kohale jõudsime oli järve peal ikka veel jää. Küll silmnähtavalt õrn ja kaldaäärest lahti, aga jää mis jää. Reede lõunaks oli jääst alles jäänud vaid õhuke kirme umbes kolmandiku järve peal.
 Mujal oli juba ilus vaba vesi. ja konnad. Meeletutes kogustes konni ümber järve! Sellega me ei olnud muidugi arvestanud. Kui klassiga ümber järve matkal olime, siis nägime umbes 15 konna. Aga enne meid oli juba ligi 180 last seda rada käinud. Esimesena matkale läinud klass oli avastanud end sõna otseses mõttes konnamerest. Üks poiss oli tõstnud tee pealt ära 79 konna. Enamus läks ise laste kisa peale eemale.
 Ilm oli soe ja mõnus.
Täielik kevad. :)
Nüüd võiks tagasi soojaks juba minna.

esmaspäev, 23. aprill 2018

Hooaeg hakkab lõppema

Laupäeval toimuvad selle hooaja viimased võistlused. Olen selleks korraks vist elu parimas vormis. :)
Vähemalt ettevalmistuse poolest. Nii palju eratrenne ja kava muusikaga läbi sõitmist ei ole ma veel kordagi enne võistlust teinud. Mul on suhteliselt unepealt kava selge. Tean kus millele tähelepanu pöörata, kus täpselt sirutada, kus laialt kohtunikele naeratada jne. :)
Aga ikka kardan, et midagi läheb segi. Reedel kava läbi sõites pöörasin pingsalt tähelepanu tõugetele. Kogu aeg kordasin mõttes: tõuka-tõuka-tõuka! Ja äkki seisin keset platsi ja ei teadnud korraks enam, mis ma nüüd peale oma tõukega hakkama pidin. Siis tuli meelde - siin peaks ju hüpe olema. :)
Ühesõnaga, palju harjutamine ei anna kindlust, et ma ikka mingit käkki kokku ei keera. Või kiirustama ei hakka nagu viimane kord. Mul on aeg piisavalt, ma ei pea kava "läbi jooksma". Eile kava sõites jäi mul mitu sekundit aega üle. Ja ma sõitsin rahulikult. Kui juhtun kiirustama, jääb veel rohkem aega üle ja ma seisan nagu post jääl ja ootan kuni muusika lõppeb. On seda siis vaja. Aga kas see mul laupäeval ka meelde tuleb? :)

Kevadvaheaeg

Ja ongi käes selle õppeaasta viimane vaheaeg. Enne suvevaheaega loomulikult. Nädala lõpus toimus meie kooli traditsiooniline laager. Varem oli tegu suusalaagriga, sel aastal otsustasime proovida teha laagrit kevadel. Üks põhjus oli muidugi see, et viimastel aastatel ei olnud lund ja suusalaagris ei olnud eriti midagi pori ja vihmaga teha. Kaua sa ikka vihmaga matkad. No ja muidugi on alati väga suure tähtsusega ilm. Sel aastal oleksime muidugi saanud ilusa ja lumega talvelaagri, aga ega seda ette tea. Ja kui majutust vajab ligi 700 last, siis ei saa midagi jooksvalt muuta.
Tegelikult vedas meil ilmaga väga. Neljapäeval ja reedel olid mõnusad soojad ja päikeselised ilmad. Ja kui talvel oli alati probleem, et lapsed tahavad pidevalt tuppa tagasi minna, siis nüüd oli vastupidi, lapsi ei saanud kuidagi tuppa. Ega me seda eriti ei üritanudki. Lapsed said terve päeva õues olla. Kui meie toanaabriga silmad lahti tegime (kell 7.30, äratus oli lastele 8.00), siis oli mänguväljak juba lapsi täis. :)
Nüüd saavad lapsed nautida kevadvaheaega, mis tänu 1.maile on kuidagi veidralt pikk. Aga eks kevadel kulubki puhkus lastele ära. Ja õpetajatele ka. Kuigi tegelikult meil siiski päris vaba ei ole, millalgi on koolitada ka õpetajaid ju vaja. Eks selleks vaheajad olmselt ongi. :)

teisipäev, 17. aprill 2018

Kohupiimakook

Põhi:
200g jahu
75 g kiirkaerahelbeid
0,75 dl suhkurt
0,5 tl küpsetuspulbrit
150 g võid

köögikombainis kõik kokku segada

Täidis:
4 muna
1 dl suhkurt
1 tl vanilisuhkurt
600 gr (kuiva) kohupiima
150 g hapukoort

Soovi korral mingeid marju, näiteks kirsse. Suhkurt panin vähem kui retseptis oli.

24 cm koogivorm. Retsepti leidsin juuksuris istudes mingist ajakirjas. Ajakirja nime kahjuks ei mäleta. Aga panen enda jaoks siis kirja, sest seda on väga hea ja lihtne valmistada. Kook tuleb hea ka. Isegi minul, kellel sageli toidud ebaõnnestuvad. :)

esmaspäev, 16. aprill 2018

Esmaspäeva hommikud

Esmaspäeva hommikul kell 6.30 näeb koergi kuidagi räsitud välja. :)

Täna algas selle perioodi viimane töönädal. Veel homme ja ülehomme on tavapäevased tööpäevad, siis kevadlaager ja algabki vaheaeg. Jälle. :)

esmaspäev, 9. aprill 2018

Kevadsoe

Märgin siia kohe ära, et täna oli Tallinnas 16 kraadi sooja. Käisin koeraga dressipluusi väel õues ja ikka oli palav.
Ööseks lubab lörtsi.

Peroodi lõpuni on jäänud veel vaid 1,5 nädalat (no pool nädalat on ju ometi möödas). See on kuidagi nii veider, et ei oska seda vaheaega isegi veel oodata. :)

reede, 6. aprill 2018

See hetk...

... kui oled just lõpetanud talveriiete kokku pakkimise ja heidad pilgu aknast välja.
Eile oli veel 15 kraadi sooja, täna sajab lörtsi. Täitsa tavapärane kevad. :)

Aga talveriided ja jalanõud pakkisin ära ja välja ma neid enam võtta ei kavatse. Sadagu või lund. :)

neljapäev, 5. aprill 2018

Soojalaine

Ausalt ei uskunud, et mingi õige soojalaine tuleb. Arvasin, et mõni kraad sooja ehk saame. Aga hetkel on Tallinnas sooja 15 kraadi. Uskumatu! 🌞

kolmapäev, 4. aprill 2018

Lihavõtted

 Palmipuudepühaks toome ikka oksad tuppa. Sel aastal tõin kogemata vale põõsa küljest. :)
Aga väikesed rohelised lehed on ka ilusad ja kevadised.
 Suur kommisadu käib tänapäeval munapühadega kaasas. Ja kulits. Vanasti kuulus kulits ikka rohkem venelaste pühade juurde, aga viimastel aastatel olen seda isegi ostma hakanud.
Ja minu värvitud munadest ka üks pilt. Kolm vaba päeva möödusid nii kiiresti, et arugi ei saanud.

esmaspäev, 2. aprill 2018

Aprill


Täna siis selline ilm. Ootan huviga kolmapäevast soojalainet. ☺

pühapäev, 18. märts 2018

Selle talve viimane postitus

 Tegelikult üks lihtsalt niisama-mõttetu postitus. Kokku ühte ja teist. Tore, et on viimane selle talve nädalavahetus. Mina olen ikka see naiivne, kes usub (või pigem loodab), et ka kevad kalendrit vaatab. :)

Minu tantsukingad - hetkel näevad välja sellised, aga seegi väljanägemine läheb muutmisele. Peale esimest tundi viskasin minema paelad - segavad niisama ja olid minu meelest mõttetud (kingad tulid ikka pidevalt üle kanna jalast ära). Järgmiseks panin kummipaela, lootuses et ehk püsivad paremini. No tegelikult püsivad paremini küll, aga need kummid on liiga ilusad (ehk siis nad ei ole tugevad), käsin poes ja ostsin tavalist pesukummi ning kavatsen nüüd tavalise lihtsa pesukummiga ilu (roosa kummi) asendada.
Üle kanna kipuvad nad ikka tulema, aga selleks tellisin omale ühe silikoonist vidina, mis peaks asja parandama. No eks näeb, kas aitab.
Kui aus olla, siis varvaskingadel püsimine ja liikumine on kordades, kordades hullem kui ma arvasin. Ega ma ennegi sinisilmselt arvanud, et see lihtne on. Aga et ma kohe paremal jalal üldse võimeline seisma pole, see oli ikka täielik üllatus. Vasakul jalal saan veel kuidagi (halvasti) hakkama, aga kui on parem jalg ees või sootuks vaja vasakut jalga tõsta ja paremal seista, siis on kõik. Kohe kukun täistallale tagasi. Ja valus on varvastel ka. Hoolimata silikoonist, mis sussi sees on.
Naljakas on see, et töötavad hoopis mingid veidrad lihased. Pärast neljapäevast tundi oli reielihased väga valusad. Aga mitte need mis tavaliselt pärast trenni, vaid hoopis mingid "võõrad" lihased.
Ja lõppu üks pilt trennis olevast lapsest. Ikka see roosa. :)

pühapäev, 11. märts 2018

Jää lummuses

 Käisime nädalavahetusel Soomes. Eile minnes oli (vist) terve Soome laht jääd täis. No igatahes iga kord kui aknast välja vaatasime, olid akna taga jäätükid meres. Mitmeski kohas olid kuulda kõvad paugud ja laev kõikus. Mulle vähemalt tundus, et see tekkis siis kui laev jääkamakaid eest lükkas. Ega ma tegelikult ka ei tea, kas nii oli.
 Täna, tagasiteel, oli jääd vaid Helsingi juures, saarte vahel.
Mulle tegelikult meeldib vaadata neid suuri jäätükke üksteise kõrval. Alati meenub "Nils Holgerssoni teekonnast" see lugu, kus lapsed otsustasid teed lühendada üle kevadise järve minnes ja jää siis lagunema hakkas. Ning keegi hüüdis neile kõrgusest kuhu minema peab, et jäätükke mööda kaldale pääseks.
Üldse, meil on siin täna väga mõnus ja kevadin sulailm. Helsingis ja eriti veel Porvoo kandis, oli ikka päris talv alles. Puud olid paksu lume all ja lund sadas nii eile kui ka täna hommikul muudkui juurde.
Kohe tore oli jälle kevadesse naasta. :)

esmaspäev, 5. märts 2018

Üks esmaspäev

Lihtsalt üks esmaspäev. Ilus ja kevadine. Päike paistab ja lumi on mõnest kohast juba kevadiselt teraline. Vaheaeg möödus imeruttu (nagu alati) ja naljakas, ma olen õpetajana töötanud juba ...mmm... ma ei teagi kohe kaua aastaid. Aga iga veerandi aluses on tunne, et ma ei oska midagi. No kuidas ometi see õpetamine käiski? :)
Enamasti paari päeva jooksul loksub paika ja tuleb meelde. Aga kordub see abitu tunni iga veerandi alguses. Imelik kohe.

Kuna esmaspäeviti mul trenne pole, siis esmaspäevi ma kohe naudin. Kuigi mulle meeldib ka trennis käia, siis see päev kui trenni pole, on jube mõnus. Lihtsalt vaatan järelevaatamisest saateid mis vaatamata jäänud (klassikatähti näiteks täna), koristan ja pesen pesu. Nüüd aga suundun oma lemmikseriaali vaatama. Isa Brown hakkas tänasest jälle jooksma. :)

reede, 2. märts 2018

Märtsis midagi uut

 Tantsuõpetaja arvas, et proovime märtsis tundide lõpus varvaskingi. Mina olin arvanud, et niipea ma neid kasutama ei hakka ja seetõttu mul varvaskingi kodus polnud ka. Läksin siis sinisilmselt neid täna ostma. Mis seal siis keerulist olla saab?
Õnneks oli poes väga asjatundlik müüja. Ma usun, et ise ma oma tarkusest neid osta poleks osanudki. Proovisin vähemalt 5 või 6 paari kingi. Alguses olid kingad jubedad. Kui ma esimest paari proovisin ja nendega varvastele tõusin, siis arvasin, et minust need kingad ostmata jäävad. Aga müüja tõi uue paari ja veel ja veel... Ja iga paar muutus aina mugavamaks. Ilmselgelt jalad said soojemaks, esimest paari proovides läksid sääremarjad krampi, pärast polnud enam midagi viga. Lõpuks ostsin ikka kingad ära. Jalas olid päris mugavad, aga varvastel on üsna raske olla. Ma teadsin kogu aeg, et mugavad nad olla ei saa. Aga et NII raske ja valus on, poleks uskunud. Õnneks sain poest kohe silikoonid ka varbasse panemiseks osta.
Kokku veetsin poes vähemalt tund aega. Ja seda ainult varvaskingi proovides. :)

Veidike käsitööd (kumm ja paelad tuleb ise õmmelda) ja kingad on valmis. Teisipäevases trennis siis selgub, kas see jääb mul esimeseks ja viimaseks varvaskingadega tunniks või mitte. :)

Märts

Ja koolivaheaeg ongi põhimõtteliselt läbi. Laupäev-pühapäev veel ja algabki uus periood.Seda vaheaeg jäid iseloomustama ilusad, päikeselised ja külmad ilmad. Lastel läks vähemalt 2, kui mitte rohkem, külmapüha raisku. Ja neid pühi ju igal aastal ei tulegi.
 Paar pilti veel möödunud nädalat. EV100 muidugi. Väike lipp oli ka laual, aga sellest pilti pole. Lipuheiskamist ja presidendi vastuvõttu vaatasime telekast. Kõik oli ilus ja tore ning kontserdipoolest ma siin muud ei ütle, kui seda, et olen kristiina Heinmetsaga nõus. Ka meie 3-aastane hakkas nutma ja palus, et paneksime teisele kanalile. Selge, et ilmselgelt 3-aastane suurt kunsti ei mõista, aga seekord ei mõistnud mina ka. Aga aastapäeva aktus peaks ju olema mõeldud kõigile, mitte vaid kunstiinimestele. Aga noh, seekord siis nii. Kätlemise juures oli minu meelest kaamera kuidagi vale nurga all ja kleite eriti ei näinudki. Seevastu aga tore on see, et eriti kleite ei materdatud. Vähemalt mina olen ainult neid ilusaid kleite näinud. Ämbrite postitusi mitte ja see on tegelikult tore. Ausalt öeldes mul suva mis külalistel seljas on. Lihtsalt tore vaadata. Ilma kritiseerimata. :)
Ja õhtul enne aastapäeva oli sinimustvalge trenn. Ega reede õhtuti pole ju omati inimestel midagi muud teha, kui trenni minna. :)

reede, 23. veebruar 2018

Reede õhtu


EV 100 auks oli meil täna sinimustvalge trenn. Kas teie ei veedagi reede õhtut trennis või? ☺

teisipäev, 20. veebruar 2018

Nostalgia

Leidsin ükspäev selle pildi internetiavarustest.
Milline nostalgia. Nädal aega sai reedet oodatud just nimelt selle filmi pärast. Meie Pirita vanaema elu koosneski filmist. :) Nädala alguses helistas ta kõik sõbrannad läbi ja nad arutasid mis juhtus ning kontrollisid, kas ikka kõigest aru said. Teise poole nädalast helistasid nad uuesti ja püüdsid ennustada, mis nüüd juhtuma hakkab. J.R ja Sue Ellen ja miss Elli (nimekuju võib täitsa vale olla, ma ei viitsi hetkel netist otsima hakata) olid mu lemmikud. Ja Lucy, minu lemmikute lemmik. Bobby ja Pamela jätsid mind nagu rohkem külmaks. Aga miss Elli mulle meeldis väga. Nii väärikalt juhtis oma mässavad järglasi (kuigi ma olin ju tollal ise alles tesmeline).
Vähetähtsad polnud ka reklaamid, mis filmide vahel olid. Neid vaatasime samasuguse huviga kui filmi. :D

Samas kui meil näitas uusi osi, siis vaadata enam ei viitsinud. Esimese osa või isegi kaks vaatasin, aga no polnud enam see.

esmaspäev, 19. veebruar 2018

EV 100

 Oli soovitus valmistuma hakata. No eks siis hakkame. Küünla ja kommidega. :)

Kauss on tegelikult armas. Ja mitte eriti eestivabariigilik. Hoopis Moskva lähedalt mingist külast ostetud käsitöö. Või olid maalingud käsitöö, enam ei mäletagi. Aga täditütar kinkis ja hoolimata oma hüper-super venepärasusest, mulle see kauss iseenest meeldib.

Käes on selle õppeperioodi viimane nädal. Ilma hinnete välja panemiseta. Täna oli mulle viimane tavapärane esmaspäev (korrapidamisepäev) sel perioodil. Järgmine tavapärane esmaspäev on alles 5.märtsil. Siis on peaaegu päris kevad ju!
Hakkasin ükspäev mõtlema, et sel aastal on ju täiesti tavapärane talv. Varsti juba teist kuud on enam-vähem järjest lumi maas ja külmad ilmad. Vahepeal paariks päevaks sulas küll lumi ära, aga kohe sadas jälle tagasi ka. Ehk tuleb siis lõpuks ometi suve moodi suvi ka.

teisipäev, 13. veebruar 2018

TOTO kontsert

Pilt võetud Õhtulehest.
Eile käisime TOTO kontserdil. Nostalgitsemas. Meie noorusaja lood. :)
Huvitav (aga tegelikult ootuspärane): 3/4 kuulajatest olid minuvanused või vanemad. Ja nii vanade kuulajate jaoks oli Nordea just paras paik. Ok, vahepeal tekkis tahtmine püsti tõusta ja kaasa kepsutada, aga enamus lugudest olidki tegelikult sellised jalg-üle-põlve kuulamiseks mõeldud.
Africa ja Rosanna tulid muidugi ära. :)
Mulle meeldis. Mehe jaoks oli sound paigast ära. Mind see millegipärast ei häiri kunagi. :)


Vastlapäev

Üle mitme aasta oli täna tõeline vastlapäev. Lume ja kelgutamise, hernesupi ja vastlakuklitega. Need kaks viimast on ikka vastlapäeval meil olemas olnud (ma ei jäta ju ometi kasutamata võimalust vahukoorekuklit süüa), aga lume ja kelgutamisega on probleeme olnud.
Pilt on tehtud küll 9.veebruaril, luuvalupäeval. Täna päikest ei olnud ja ilm oli sulale läinud. Aga kelgutamiseks just parim. Terve koolimaja ümbrus oli kelkusid täis, sest ei olnud vist palju klasse, kes kelgutamas ei käinud. Eriti kui meil on nii suurepärane küngas otse kooli kõrval. Kes teab, kaua see seal püsib. Järgmisel aastal on ehk sinna juba maja ehitatud. :)

Vaid 1,5 nädalat veel ja algab jälle koolivaheaeg. Kuidagi harjumatu on see, vähemalt sel aastal. Küllap mõne aastaga harjume ära, aga praegu on küll naljaks mõelda, et natuke üle nädala ja algab koolivaheaeg. Aga hindeid (ja kommentaare) panema ei peagi.

neljapäev, 1. veebruar 2018

Veebruar

Ma nii ootasin veebruari. Ja siis unustasin ma täna hommikul selle hoopis ära. Alles tööl, tahvlile täast kuupäeva kirjutades meenus, et see lõputu jaanuar sai ikkagi lõpuks läbi! 😊👏

esmaspäev, 29. jaanuar 2018

Nädalavahetus mida nagu ei olnudki

Ainus pilt, mis nädalavahetusel tegin. ☺
Plaan oli küll rohkem pildistada, aga hea, et sellegi tegin.
Laupäeval käisime ühe kiire sutsu Soome. Plaan oli külastada kauplusi ja käia mu venna perel külas. Ja ega midagi rohkem selle ühe päevaga teha jõudnudki.

esmaspäev, 22. jaanuar 2018

Ikka jaanuar

Mis ma nädal tagasi ütlesin? Et peale esmaspäeva ongi kohe reede. Kas polnudki siis või? Mulle küll tundus, et täpselt nii oligi. Lisaks kõigele muule oli ju ka iluuisutamise EM Moskvas. Seda tegelikult vaatan siiani järelvaatamisest jupikaupa, sest õigel ajal polnud lihtsalt aega.
Aga muidu sai nii möödaminnes nii sünnipäev kui ka võistlused ära tehtud. Nii üks kui teine möödusid kuidagi kähku.
No hea küll, võistlustel oleksin võinud ennast rohkem kokku võtta (hea öelda, aga keegi võiks õpetada, KUIDAS see kokkuvõtmine õieti käib). Tehnilised punktid olid nii väikesed, et arvasime alguses, et mingil põhjusel ei loetud mõnda elementi ära. Pärast punkte vaadates selgus, et loeti ikka ära küll, aga peaaegu kõik elemendid said jämedad miinused. Nii need lõpuks väikese tulemuse kokku andsidki. Ka teise poole punktid olid väiksemad kui eelmisel korral, aga eks need olegi omavahel seotud. Kui elemendid ei ole head, ei ole ka uisutamisoskuse punktid head. :)
Eelmise nädalaga kaotasin tulemusest 2 punkti, mis nii väikese lõppsumma korral on päris suur kaotus. Tegelikult olin nii keskendunud viimasele jalavahetusega piruetile (mis mul eelmisl nädalal välja ei tulnud), et hakkasin kava lõpus eriti rabistama ja lõpptulemusena läksid kehvaks nii viimane hüpe (ma ei lõpetanud seda korralikult ära) ning ka jalavahetusega piruetist jäi mõlemal jalal 0,5 ringi puudu.
Nojah. Nüüd jälle umbes kuu on aega parandada, siis saab ehk veel ühe vigade paranduse teha sellel hooajal.

Aga kõige selle kiiruse juures on hämmastav KUI pikk see lõputu jaanuar ometi on. Nädal aega jaanuari algusest oli ju vaheaeg. Nüüd läheb tööl juba kolmas nädal ja ikka on seda jaanuarit veel 1,5 nädalat ees.

esmaspäev, 15. jaanuar 2018

Argipäev

Pool jaanuarit on läinud nii, et ei saa arugi. Muidugi, minu jaoks koosneb jaanuar vaid sünnipäevadest, tööst ja võistlustest. Jaanuarisse mahuvad kahed võistlused. Möödunud nädalavahetusel oli Gliss Open.
Kas ma juba panin kirja, et ma tegin seal oma elu parima tulemuse? Nii tehniline kui ka teine pool hinnetest olid minu jaoks ülihead. Eks parandamisvõimalusi on kuhjaga, seda, et sõit vigadeta oleks läinud - seda hirmugi ei ole.
Kaskaadi ajal panin jala maha (ja mitte korraks, vaid toetasin jala peale). Sirutused-sirutused-sirutused! Käed ja jalad on ikka kõverad, kuidas neid küll sigemaks saab? Pea maas sõitmine (mida imet ma seal jää pealt küll otsin?). Ja kõige lõpuks: teine piruett ei jäi tegemata. Mulle tundus, et muusika kohe lõppeb ja lõpetasin pirueti varem ära, aga tegelikult oleks aega olnud küll korralikult piruett lõpuni teha ja selle eest punkte ka ehk saada. Praegu sain kriipsu (ehk ei loetud elementi ära). Ühesõnaga vigu nagu sigu, tegelikult oli neid veel, aga teised olid sellised jooksvad vead, neid ma oskan tegelikult paremini ka. Need mis kirja panin on suuremad vead.
Järgmisel laupäeval ootab ees Juna Cup. Olen oma võistlusjärgus vist ainuke eestlane, see ongi täiskasvanud harrastajatele mõeldud võistlus. Võistlejaid on igalt poolt. Vaatasin just järele, üks eestlane on veel. Ülejäänud võistlejad on Soomest, Rootsist ja isegi Itaaliast on kaks võistlejat. Aga minu jaoks täiesti võõrad nimed, ma isegi ei tea kui tugevad nad on. :)
Vahet muidugi pole, sest mina tahan oma kava sõita nii hästi kui välja tuleb, mitmendaks jään polegi tegelikult oluline.
Täna on selline tunne, et alles esmaspäev, laupäevani on aega küll. Aga ma kardan, et tegelikult on reede juba peaaegu käes. Sellesse nädalasse jääb ka minu sünnipäev, mistõttu see kindlasti veel kiiremini möödub kui tavaline nädal. :)

pühapäev, 14. jaanuar 2018

Taliharjapäev

Pesu rõdule pannes avastasin, et keegi (ilmselt orav) on meie pesuresti endale pähkli peidupaigaks valinud. Pähkel on väga ilusti ja täpselt mahutatud sinna vahesse. 

Taliharjapäeval saab murtud talve selgroog. Karu keerab teist külge koopas ja ilmad hakkavad tasapisi kevadesse liikuma. Ka tihased juba siutsuvad hommikuti väljas. Muidu hakkavad nad siutsuma alles jaanuari lõpus. Ehk on varast kevadet oodata?

laupäev, 13. jaanuar 2018

Pilt võistlustelt

Auguga varbas. 😂
Treeneri kommentaar oli: paar ilusat sirutust oli ka. Paar! Terve kava kohta. Aga hea, et paargi sirutust välja tuli. Naeratus ja pea püsti sõitmine jäi nii kui nii ära. ☺

Tehtud!

Elu parim tulemus! 😀
Mitte, et sõit vigadeta oleks läinud. Aga väga head punktid sain! Järgmisel laupäeval on veel üks võistlus ees. Nüüd pean veel pingutama ja pisiasjad veel ära parandama. ☺

reede, 12. jaanuar 2018

Gliss Open 2018

Homme on täiskasvanute võistlus. 😮

pühapäev, 7. jaanuar 2018

Pühade lõpp

Eilsel kolmekuningapäeval said kõik jõuluasjad kokku korjatud ja pühad lõppenuks kuulutatud. Või peaaegu kõik jõuluasjad, sest köögikardina ja jõulutassid jätan veel küünlapäevani välja.
Aga üldiselt hakkab nüüd pigem kevadeootus. :)

Ja suur sünnipäevade aeg.
Ning võistlused. Järgmisel nädala on juba Gliss Open ja ülejärgmisel Juna Cup. Täna on trennis võistluste peaproov. Võistlusteks valmistuda on iseenesest tore, aga võistluseelsel ajal mõtlen ma alati, et miks ma seda teen? Kui võistlus läbi, siis tean, miks ma seda teen, sest pärast võistlust on selline eufooriline tunne sees. Isegi siis kui võistlus ebaõnnestus, ikka on tunne iseenest hea. :)

Aga homsest hakkab peale siis jälle argipäev.

teisipäev, 2. jaanuar 2018

Pulmaaastapäev

Vana aasta lõpus tähistasime vaikselt ka pulmaastapäeva. Ikka Sesoonis. Ja pideva paugutamise tõttu võtsime loomulikult ka koera kaasa. Ei saa värisevat koera ju üksi koju jätta. Õnneks on ta kogenud kohvikuskäia ja seal oskab hästi käituda. Ja teiseks on Sesoon nii armas koht, et sinna on koerad lubatud, tuuakse veel kausiga vettki koerale.

Algas juubeliaasta

Meie koolis siis niiviisi. Õigemini, nii lõpetasime esimest poolaastat.

Nii veidralt, nagu sel aastal pole uus aasta mulle veel tulnud. No koera haigusega siis. terve eilne päev läks niisama uimerdamise ja koera valvamise nahka. Täna tahtsin asjalikuks hakata. Kuna mul on täna viimane vaba päev, siis mõtlesin, et koristan ja käin koeraga jalutamas (loodetavasti on paugustmine lõppenud) ja vahelduse mõttes loen ka töö meilid ära.
No sinna ta läks. Tegin jupp aega tööd, sest meile sai viimati loetus enne jõule. Aga nüüd üritan ikkagi koeraga õue minna. Viimased paart nädalat piirdub päevane ja õhtune õueskäik meil ühe postiga. Kui ühe korra jalga tõstetud, siis kohe ots ringi ja kiiresti kodu poole. Hommik on ainuke aeg, kui ta on nõus vähe pikemale tiirule tulema.

No loota ju võib, et kui aasta esimene päev läheb aiataha, siis ülejäänud aasta lihtsalt peab parem tulema. :)

Aasta 2017

Uue aasta esimene tööpäev on juba kätte jõudnud, aga minul veel vana aasta kokkuvõtegi tegemata.
Ega midagi uut eriti muidugi ei ole kirjutada ka. Läks nagu mitmeid teised aastad enne gi läinud on. Õnneks meie peresiseselt ikka rahulikult. No üht teist uut oli ikka ka.
Lapselaps kasvab kiiresti. Uisutab ja laulab. Nüüd selgus, et tantsimine vist meeldib ka. :)
Vanem poeg lõpetas ülikooli, aga kuna jätkab magistriõppes, siis nagu muutust ei olnudki. :)
Tütar valis omale uue ja täiesti teistsuguse eriala. Aga tundub, et talle see sobib. Ja mis kõige tähtsam: see oli tema lapsepõlveunistus. Saab palju reisida ja minu lennuhirmu kohta ei küsi keegi midagi. :) Tõsi, ma olen selle poole aasta jooksul õppinud sellest mööda vaatama/mõtlema. Ma ei mõtle sellele, et mul laps htkel lendab, vaid ta on tööl. Ja siis ma ei lähegi selle mõtte peale higiseks. helistada ma talle enam ei taha, sest kui telefon on väljalülitatud, hakkab mul kohe paanikanupp tööle, mis siis, et ma tean: ta on lihtsalt tööl. :) Aga suhtleme enamasti muid kanaleid pidi, ilma helistamata.
Lisaks sellele kolis tütar ka kodust välja. Ehk siis olemegi nüüd mehega kahekesi. Ja koer. Koera tervis oli terve aasta korras. Kuni eilseni. 1.jaanuari öösel hakkas jälle oksendama.Hetkel veel arsti juurde pole läinud, ikka loodame ju, et läheb paremaks, kaua ta ikka oksendab, eriti kui eelnevatest kordast jääb seekord vesi sisse, ehk siis tilguti alla pole vaja viia. Ja seekord me teame kindlalt, et midagi kahtlast ta ei söönud. millest see jama jälle tekkis, ei teagi.Närvidest? Sest paugutati ju teve öö.
Muid muutuseid õnneks ei ole, mõned võistlused, mõned esinemised (mehel siis) mahtusid sellesse aastasse. Kehv talv, külm kevad ja veel külmem suvi. Nüüd ootame lund.

Mõnes mõttes oli ka raske aasta, sest lähedasi tabas mitu mõttetut õnnetust. nii vanem vennapoeg kui vanem ristitütar said mänguhoos väga raskelt vigastada (õnnetused ei juhtunud ühekorraga). Nüüd on õnneks mõlemal see möödas või peaaegu möödas, aga ikkagi, mänguhoos saab laps nii vigastada, et on nädal aega inensiivis ja pärast pool aastat ei saa oma hobiga tegeleda, see on ju päris jube.

Aasta alguses käisin reisil. Rohkem sel aastal kuhugi kaugemale ei jõudnudki.
Aga eks selle reisimisega aega on ka. :)

Selline kiire ja hüplev ülevaade möödunud aastast sai selline. :)

Head uut aastat!