esmaspäev, 15. oktoober 2018

Kolletamispäev

 Eile oli kolletamispäev. Ilus, kuldne ja soe. Sel aastal on sügis imeilus! Tõeliselt kuldne. Viimased kolm päeva ka tõesliselt soe. Vaat see on vananaistesuvi vist. Täna oli 18 kraadi sooja meie kandis ja koeraga õue minnes ei viitsinud ma isegi pikki pükse jalga panna. :)
Täna saab meie just-alles-sündinud beebi juba 1-kuuseks. Kuidagi kähku saavad kõik lapsed suureks. :)

esmaspäev, 8. oktoober 2018

Oktoober

Esimene nädal oktoobrist on möödas. Varsti algab juba esimene vaheaeg. Seda vaheaega ma ootan, loen lausa päevi. Veel üheksa hommikut on vaja vara ärgata. Vaheaja lõpus keeratakse kell jälle vööndiaega ja saab hommikuti tund kauem magada. :)
Oktoobri esimene nädal lõppes mul suure nohuga. Reedel sõitsin parajasti õpetajatepäeva tähistama, kui tundsin, et nina muutub veidraks. Ajas aevastama ja taskurätikut ei saanud käest ära pannagi. Õpetajatepäeva peolt tagasi jõudsin juba hiigelsuure nohuga. Terve nädalavahetuse olen ennast nüüd ravinud. Eile jõudsin just ära mõelda, et seekord võtan haiguslehe ja põen mõnuga, kui tunduvalt parem hakkas. Tänaseks vaid nohu alles. Igatahes hoogne ravimine on hetkel käsil. :)

pühapäev, 30. september 2018

Viimane septembrikuu päev

Selle aasta september oli meie peres tähtis kuu. Sain teist korda vanaemaks.Vanaema on nii tore olla! :)

Aga viimane septembrikuu päev on väga hall ja vihmane. Nüüd on vist tõesti sügis käes. Nagu ikka: meie majas veel ei köeta. Ei midagi uut siin päikese all. Lootsin küll, et nüüd kui meil on uus esimees, kaob ehk see igasügisene külmetamine ära. Paraku aga tundub, et asi läks hoopis hullemaks, sest kui ma 27.septembril helistasin ja küsisn kütmise kohta, teatas uus esimees mulle, et tema korteris on 21 kraadi ja VÄGA soe. Lisaks ei olevat ta veel üldse kütmise peale isegi mitte mõelnud, sest kuskil olevat kirjas, et kütma hakatakse siis kui õues on keskmine temperatuur 5 kraadi. :O
Vaat nii siis sel sügisel. Lootust on, et ehk jõuluks ikka kütma hakatakse. :(

laupäev, 29. september 2018

Mihklipäev

Täna on mihklipäev. Sügisesed õuetööd peaksid nüüd tehtud olema. Mul tegelikult said nad täna tehtud ka. Tooli ja liivakastimänguasjad viisin keldrisse ja istutasin lillekasti kanarbiku. Igaks juhuks ei võtnud veel oravate jooginõud ära. Hoolimata vihmastest ilmadest nad käivad veel ikka siin joomas.
Ilm ise on ilus, aga külm. Vahepeal korraks oli vihm ka ja siis sadas mingi hetk isegi lumekruupe. Maha nad küll õnneks ei jäänud, sulasid kohe ära.
Täna on selline rahulik kodune laupäev. Õhtul ootab ees veel vennapoja sünnipäevale minek. :)

Püha missa

Teispäeval käisin paavsti missal. Ma ei ole katoliiklane, aga kui oli teada, et paavst tuleb ja missa Tallinnas peetakse, teadsin kindlalt, et sinna ma lähen. Missa kohta ma midagi ütlema ei hakka, vaid niipalju, et mulle väga meeldis. Nägin paavsti umbes 1,5 meetri kauguselt otsa vaatamas. :)
Vähemalt mulle tundus, et ta vaatas mulle otsa. Ja tegelikult võis see vabalt ka nii olla, sest absoluutselt kõik teised inimesed minu õmber pildistasid või filmisid paavsti. Hoolimata sellest, et on teada, et paavstile ei meeldi kui teda pildistatakse. Kui pilte tahad, siis inetrnetis on neid piisavalt. ole kohal ja ela kõik ise läbi, mitte läbi eksraani.

Üldse tekkis mul seal mõte, et mida inimesed nende isefilmitud videodega ja piltidega teevad? No näitad ehk korra-paar mõnele tuttavale/sugulasele. Aga edasi? Unustad telefoni ja rohkem ei huvita see videolõiguke kedagi. Sina aga oled selle momendi oma elust tegelikult kaotanud, sest keskendusid sellel hetkel hoopis telefonile, mitte hetkele endale.

kolmapäev, 26. september 2018

Sügis on nüüd käes

 Ilus suvi on nüüd tõesti lõppenud. Ükspäev oli kuskil uudis, et selle aasta suvi kestis 137 päeva. No peaaegu mai algusest kuni septembri kolmanda nädala reedeni. Veel reede öösel oli 21 kraadi sooja.
 Seega on kuidagi uskumatu, et vähem kui nädal hiljem ongi tõesti sügis käes. Aga mets oli seeni täis. Ja kollaseid lehti. Sügise (mõnus) lõhn oli ka juba täitsa olemas.
 Kirp leidis seene.
 Kahjuks mittesöödava. :)
Selliste ilmade juurde kulub kahtlemata tee koos meega.
Ja september hakkabki tegelikult juba lõppema ka. :)

pühapäev, 16. september 2018

Laupäev, 15.september

Põhisündmusi tundub olevat kolm: Ott Tänaku rallisõit, eestlaste korraldatud "Teeme ära!" talgud ja orkaan Florence Usa-s.
Lisaks veel ühte ja teist, näiteks Danske panga skandaal ja meenutati Roman Baskinit.
Selline rahulik päev oli, ilmselt seetõttu, et tegu laupäevaga.
Lisaks oli sel päeval sünnipäev Rootsi prints Danielil ja Inglismaa prints Harryl.

Meie pere jaoks tähtsaks muutus päev aga seetõttu, et meie Tupsust sai Suur Õde. Tupsule sündis laupäeval Väike Vend.
Mõni nädal enne õiget aega, aga õnneks on kõik korras ja laps piisavalt suur. :)

esmaspäev, 10. september 2018

Lottemaa

 Suve viimasel nädalavahetusel, mis tegelikult küll juba septembrisse jäi, käisime veel ka Lottemaal ära. No on üks ütlemata tore ja armas koht Eestimaal olemas! Tore lastel, aga ka ka vanematele on mõeldud.
Esimese pildi peal maratoni jooksu lõpp ja Tupsu tuleb täitsa reipa sammuga. :)
 Hommikul vara lapsi väga plaju rohkem ei olnudki. No võib olla mõned olid veel vanematega majades ringi jalutamas, aga rahvast oli tõesti vähe ja seetõttu lastel lõbusam. Tegelastel oli nende jaoks aega rohkem. Meie lapse eriline lemmik oli Bruno.
Minu lemmik aga kärbes Jaak. :)
 Meie laps istus vahepeal tükk aega Lotte ema juures köögis ja rääkis juttu. :)
 Üks tõeliselt ilus koht!
Tupsu on igal suvel Lottet külastanud ja kindlasti läheme sinna veel mitmeidki kordi tagasi. :)

Tallinna maraton

 No ei ole mina jooksja. Jooks on minu meelest igav. Jooksen noh, jooksen veel...aga siis tahaks midagi muud vahelduseks teha.
Aga kuna seekord juhtus nii, et ma võitsin loteriil, milles polnud osalenud, siis lihtsalt pidin  minema jooksma. :)
Ehk siis helistati mulle ajakirjast "Tervis", mille tellija ma olen ja öeldi, et mina kui pikaajaline tellija olen võitnud võimaluse minna Tallinna maratonile jooksma. Iseenesest väga armas, tavaliselt pakutakse kingitusi uutele tellijatele. No ja kui mulle sellist asja pakuti, siis loomulikult pärast esimest ehmatust olin nõus jooksma minema. Isegi kui ma viimati jooksin juunis. :)
Rahvast oli kordades rohkem kui ma oleksin oodanud. Seega juhtus nii, et ma ei leidnudki pakihoidu üles. Õnneks olin ma sellisele võimalusele mõelnud ja võtsin kaasa ainult kerge seljakoti mis sisaldas rahakotti ja telefoni.
 Mõtlesin, et kui ma aja saaksin 1 tunni ja 15 minuti kanti, siis on igati hästi. Ja kui ma pool maadki joosta jaksan, on juba väga hästi. No enam-vähem nii läks ka. Jaksasin joosta esimese joogipunktini. Siis hakkas botas hõõruma. Ja mitte natuke, vaid väga palju.
Teises joogipunktis sain kiirabiautos ka korra istuda. Sest palutud plaastri asemel puhastati ja seoti mu jalg üleni kinni. Kusjuures tegu oli siiski vaid villiga, verigi ei olnud väljas veel. Aga no tore, et aidati. :)
Kultuurikatla juures mäest üles minnes olid mu viimased tavasammud. Lõpuni siiski jooksin, hoolimata valutavast jalast.
Aga oli 5 minutit rohkem kui ma ise arvasin. Aga no minu meelest täitsa hea aeg. Eriti arvestades seda, et ma polnud üldse selleks võistluseks valmistunud. :)

teisipäev, 4. september 2018

Jälle argipäev

1.september. Tore ja kiire päev. 3.klass on juba suured inimesed, seetõttu on kõik lihtsam.
Esimesed tavatööpäevad on rasked olnud. Mul on sel aastal tunniplaan ka selline, et esmaspäevast kolmapäevani on rasked päevad. Neljapäev-reede jälle lihtsamad. Kui nüüd homme ka läbi saaks, siis saaks juba nädalavahetuse peale mõtlema hakata.

Mitte, et see kergem oleks. Kuna võitsin võimaluse osaleda Tallinna maratonil, siis lähen laupäeval 10 km jooksma. Küll ajavõtuta, sest jooksmisega pole mu suhted just kõige paremad. :)

reede, 31. august 2018

Suve viimasel päeval

Suvi on läbi. Homsest algab jälle tavapärane töö.
Sellel suvel olen saanud nii põhjalikult puhata, et tööle on tõesti raske keskenduda. Ei tule koodid ja salasõnad meelde, ei mäletanud eile lastevanemate koosolekul, mis ma pidin rääkima, hoolimata sellest, et olin kõik enne läbi mõelnud ja kirjagi pannud. Eks on nii nagu alati septembris, väga väsitav ja kuidagi ei meenu, kuidas see õpetamine käiski. :)
Eks tasapisi tuleb kõik jälle meelde, aga esimene nädal on alati väga raske.

See suvi jääb kindlasti meelde, kui üks tõeliselt mõnus ja pikk suvi. Algas see juba ju mai alguses, kui ootamatult soojaks läks ja soojaks jäigi. Jaanipäeva paiku oli küll paar jahedamat nädalat, aga edasi läks jälle kuumalt. Mina olen kuuma armastaja ja seetõttu mulle see väga sobis.
Sain palju ringi reisida. Jõudsime peaaegu igale poole kuhu plaanitud. Eraldi Lõuna-Eesti reis jäi küll kahjuks ära. Aga eks järgmisel aastal jõuame jälle sinna ka. Soomes Muumimaal sai käidud ja Pärnus ning Tartus koos Võru ja Taevaskojaga.
Mitu aastat planeeritud remondi saime tehtud. Sellega läks meil tõesti hästi. Leidime firma, kes meil kokkulepitust mitu nädalat kiiremini remondi ära tegi. Asjad, mida ei olnud juuli lõpus, on siiski endiselt puudu. Kohe ei viitsi enam poodlemisega tegeleda. Sügisel siiski peaks selle ka ära lõpetama. Eriti kui asi seisab tegelikult internetist tellimise taga.
Tupsuga sai aega veedetud. See oli tegelikult väga tore, sest ta on juba nii suur ja asjalik, et kõik saab ära teha. Sel suvel käisime temaga rohkem "seiklemas". Ehk siis remondi tõttu oli meil siin väga kitsas ja nii käisimegi mitu korda Pirital rannas ja muuseumis. Mänguväljakutel sai muidugi tunde veedetud. Kohe kahju, et kui omad lapsed väikesed olid, siis nii toredaid mänguväljakuid ei olnud.
Ja üle aastate sain ka ise rannas käidud. Ma tegelikult nii armastan seda kuuma liiva tunnet jala all. Ja seda tunnet, et liiv on teki all kuum. Ma ei olnud ammu seda tundnud. Nii mõnus! :)

Täna siis veel viimane augustikuu päev ja algab taas argipäev.



teisipäev, 21. august 2018

Viimane puhkusepäev

Veel üks pilt Lasnamäelt. Seal leidub veel selliseid mänguväljakuidki. :)

Eilsest algas õues sügis. Täna ei ole enam üldse suveilm, vaid juba on tunda varasügise hõngu. Naljakas, et suve üleminek sügiseks toimub alati (või enamasti) järsku, lausa päevapealt.
Minul on viimane puhkusepäev. Aeg tasapisi tööasjadelt tolm minema pühkida ja jälle asjalikuks hakata. :)

Minu Lasnamäe :)

 Tegelikult enam ei ole minu. Väga võõraks on teine kuidagi jäänud. Aga kui aus olla, siis päris kena näeb lähedalt vaadates välja. Vähemalt see mikrorajoon (kuidas neid tänapäeval nimetatakse?), kus mina kunagi elasin.
Seal kus paistab tornmaja, Maxima pood ja nende taga oli veel mingi maja, see plats oli minu lapsepõlves muruplats, kust jooksis risti läbi jalgrada. Selline suhteliselt pisike platsike. Seega saate ehk aru, miks ma ükskord pea maas kõndides peaaegu Maxima uksest sisse astusin. Seal kus 9-korruseline maja lõppeb, seal on juba autotee. Iga väike murulapikegi on täis ehitatud.
Samas ei ole see ilmselt halb, sest majade vahel on ilmselt turvalisem kui tühermaal.
 Need puud olid umbes minupikkused, võib olla veidi pikemad. Meie koer käis sellel muruplatsil hilisõhtuti ja varahommikuti pissil. Mulle tundus toona see päris suure ringina jalutada koeraga Et aitab talle küll. :)
 Meie korteri köögiaken (rõduga) ja elutoaaken. Kes seal nüüd elavad, ei tea. Meie pere kolis seal ära 1990 aastal. Aga üldiselt on majad seal väga hästi korrastatud, lillepeenradki akende all.
Kus uued majad ja kirik paistab, käisime koeraga pikal ringil jalutamas. Seal oli mets, kus inimesed käisid jalutamas ja piknikku pidamas. Pilti tegin jäähalli ees ja seal kus parkla on, oli vanasti meie kelgumägi. Ehk teiste sõnadega kõrge paekivihunnik. Suvel oli seal tore ronida ja talvel kelgutada. Peale luumurdude (mida absoluutselt igal aastal juhtus) suuremaid õnnetusi siiski vist polnud. Kuigi praegu on päris jube mõelda, et lapsed mängisid suurte, kuidas juhtub kukkunud, paekivide vahel. Ja see paekivimägi oli ikka nii 4-5 meetrit kõrge.
 Meie Leningradi nime kandev pood. Rahvasuus lihtsalt lenska. Alusmisel korrusel oli taarapunkt. Väga peen, taara tuli panna kärudesse (sellised tavapoodides siis ei olnud), siis kassas löödi kokku ja said raha, ning siis jalutasid käruga mööda poodi ja jagasid taara õigetesse kastidesse laiali. Jube veider tundub, kui praegu mõelda. :D
Lisaks taarapunktile oli alumisel korrusel veel suur tööstuskaupade pood eraldi. Ja üleval suur toidupood. Millegipärast on meelde jäänud pikad korvi- ja kassajärjekorrad. Ühel suvel ma isegi töötasin seal poes lihaletis. :D
Lisaks oli poes kohvik. Ja see oli tore. Meie klassil oli seal "oma" nurgalaud, ehk siis õhtuti minnes (no mõistlikul ajal ikka, nii 18 - 19 paiku) võis alati mõnda klassikaaslast seal kohata kohvi või mahla joomas ja puuviljakooki söömas. Jäätisekokteilid olid seal ka head. Kuna kool oli poest nii ehk 7-8 minuti kaugusel, siis sai vahel ka poppi tehes kohvikusse lipatud.
Ja poe vastas oli vanasti samasugune tühermaa nagu Maxima poe asemelgi. Nüüd on sinna Rimi ehitatud. Seda poodi nägin ma unes enne, kui ma tegelikult selle poe olemasolust teada sain. :)

Kuna eile trennist tulles oli aega, siis jalutasin ja nostalgitsesin. Niipalju kui ma tean ei ela vist enam ühtegi mu koolikaaslast lasnamäel. Kuigi lapsepõlves oli see turvaline kant. See oli vanasti 3. mikrorajoon ja ülejäänud lasnamäest erines see selle poolest, et siin oli palju kooperatiivkortereid ja seetõttu elas neis palju eestlaseid.

laupäev, 18. august 2018

Kellakeeramisest

Hetkel on aktuaalne küsimus igakevadise/sügisese kellakeeramise üle. Ja vaatan aina kasvava hämmastusega, kuidas inimesed soovivad jääda püsivalt suveaega. Mina olen juba nii vana inimene, et olen päris tükk aega oma elust elanud nn suveajas. Siis nimetati seda küll teisiti: Moskva ajaks. Ja mäletan, kuidas vene aja lõpupoole, hakkasid kostma arutelud ja igasuguseid uuringuid tehti, kuidas vales ajas elamine on organismile kahjulik. Esimesel võimalusel mindi tagasi vööndiajale. Kuhu siis nüüd need uuringutulemused kadunud on? Eile mingi komisjon otsustas, et Eesti soovib jääda alatiseks suveajale. No tule taevas appi! Ausõna, mille põhjal seda otsustati? Kus on uuringud, et see vales ajal elamine nüüd äkki tervisele kasulik on? Kas tõesti 3 kuud valget aega (mai-juuni-juuli), kaalub üle 9 kuud pimedaid hommikuid ja liigvarast tõusmist? Kui meil praegu läheb valgeks  talvel kella 9 paiku, siis edaspidi hakkab minema valgeks ju alles kell 10. Milleks see parem on?
Tundub, et praegu on meil otsustatud niisama emotsioonide pealt: mulle meeldivad valged suveõhtud, jäägu meile alatiseks Moskva aeg.

Eriti kummaline oli lugeda tänasest lehest Ligi arvamust. Talle meeldivad ka valged suveõhtud ja suveaeg, aga talve kohta oli tal väga veider arvamus.  "Vaadakem augustiõhtutel õue. Kas me tahame seda kiiret kadu veel tund aega varem nagu vööndiajal, ja päikese loojumist talvel enne kella 15 ning tõusu suvel kell 3." Et siis nagu kuidas saab vööndiajas päike tund aega varem laskuma hakata, tema meelest läheme vööndiajast veel tund tagasi või, ei saa aru? Vööndiaja järgi loojub kõige pimedamal ajal päike 15.20 (umbes). Kuidas ta siis äkki enne 15 loojuma hakkab?? :0

Tunnistan ausalt, mind kellakeeramine ei häiri. Kui keeramata jätta, siis ikka õige, vööndiaja peale. Ja kõik need, keda pimedad suveõhtud segavad, kes keelab teha nagu Soomes ja varem oma kontoripäevi alustada? Enamus kontoreid alustab ju kell 9. Miks mitte siis kell 8? Koolilapsed on niikuinii suvevaheajal, lasteaiad peaksid ka varakult avatud olema. Mis keelab inimestel ise oma aega varasemaks keerata? Ja talvel saab rahulikult vööndiaja järgi elada.

Mäletan kogu oma teismelise aja neid jubedaid varahommikuseid ärkamisi. Peaaegu igal hommikul ma kadestasin kõiki soome lapsi, kes said rahulikult tund aega kauem magada ja ei pidanud poolest ööst kooli minema. Teadlased on ju praegugi soovitanud, et koolipäevad peaksid lastel hiljem hakkama. Nüüd siis soovitakse lapsed veel tund aega varem kooli saata. Keset ööd. Ja talvel läheb õige mitu tundi, enne kui valgeks minema hakkab.
Kogu minu lootus on nüüd otsustajate käes. Õnneks sõltub siiski palju sellest mida naabrid otsustavad ja soomlased soovivad talveaega. Loodetavasti jääme ikka meie ka talveaega. Tobe on ainult emotsioonide põhjal suveajale minna. Olen enam kui kindel, et varsti hakataks siis mõtlema jälle vööndiaja peale.

kolmapäev, 15. august 2018

Puhkus Pärnus

 Kui jõulud ja uusaasta läbi, hakkab minul tasapisi kohe kevad. Ja nii tekkiski mul jaanuari alguses kevadootuse tuhinas mõte üürida suveks Pärnusse nädalaks väike elamine. Üürimise plaan oli vajalik selleks, et koera saaks ka kaasa võtta. Ja kiire nagu ma oma otsustes olen, kohe tegingi oma plaanid teoks.Teatasin Pärnus elavatele sugulastele, et suvel kavatsen ma Pärnu randa minna ja istuda seal või vihmavarju all (meenutades eelmise aasta suve).
 Eriti Pärnut tundmata, läks meil ööbimiskohaga väga õnneks - mudaravila (ja sealt randa) oli meie ööbimispaigast 8 minutise jalutuskäigu kaugusel. Seega on siis üle aastate olnud suvi, kui ma ka rannas jõudsin käia. Igal hommikul ja õhtul natuke aega korraga (kaua ma ei viitsi seal peesitada).
Programm sai täidetud korralikult: rannas käidud ja ujutud (Tallinnas oli seal ajal meres sooja vaid 6 kraadi, Pärnus korralik supp samal ajal), Steffanis pitsa söödud ja igal hommikul Supelsakstes hommikukohvi joodud (meie öömaja oli lihtsalt Supelsakste kohviku kõrval kohe), promenaadil õhtune jalutuskäik tehtud, päikeseloojangu ajal mereääres istutud, sugulased külastatud. :)
Väga mõnus nädal oli, tõeline puhkus.

pühapäev, 12. august 2018

Suvehetked II

 Suvi muudkui kihutab. Juba ongi puhkuse lõpuni jäänud vaid nädal ja veidikene peale. ka. Tegelikult juba kolmapäeval lähen koolitusele. Selle eest loodan küll augusti lõpus ühe vaba päeva saada.
Tegevust on kuidagi nii palju, et täna on üle pika aja esimene päev, kus ma lihtsalt olen kodus. Ja ei olegi vaja kuskile minna.
Eelmisel pühapäeval käisime Koduaia kontserdil Chalice kontserdil Õhtu oli mõnusalt soe, kuigi üle pika aja esimene, kus mõned inimesed juba kampsunid selga panid. Meie küll mitte, aga seda lihtsalt põhjusel - olime unustanud, et õhtul võib jahedaks minna. No kui nädalate viisi ei lähe jahedaks ka öösiti mitte, siis võib selline asi meelest minna küll. :)
Ja kardetavasti kõige viimasel selle suve soojal õhtul käisime Vääna-Jõesuu rannas jalutamas ja päikeseloojangut vaatamas. Kahjuks arvasin ma millegipärast, et vesi on külm ja ujumisriideid kaasa ei võtnud. See oli suur viga! Vesi oli mõnusalt soe ja suured ägedad lained olid. Koju sõitsin ma igatahes vööst saadik märjana. Mõtlesin küll, et lähen ainult veidi jagupidi vette. :)
Nii need suvepäevad lähevadki. Suve lõpuni on jäänud vaid 19 paeva.

reede, 3. august 2018

Suvehetked

 Sõbrannad. Üks ei räägi eesti keelt ja teine ei saa vene keelest midagi aru, aga omavahel hakkama saavad suurepäraselt. Mu täditütre pere on hetkel Eestis ja tema noorim laps ning minu lapselaps on peaaegu üheealised. :)
 Suvi möödub nii kähku ning on mõnusaid hetki täis. Miia-Milla-Manda muuseumis. Kuumusega on muuseumisse päris mõnus peitu pugeda. Veetsime seal mitu tundi ja ära tulekuga oli veidi raske. Veel võiks ju veidi mängida, eksole?
 Tartu. Ma polnud ammu, ikka nii 10 aastat vast, Tartusse jõudnud. Vaid Lõuna-Eestisse minnes korraks Lõunakeskusest läbi hüpanud. Nüüd siis sain kohe terve nädalavahetuse Tartu-kandis olla. Mõnus oli. :)
 Taevaskoda. Mina olin seal esmakordselt. Ma vähemalt ei mäleta küll, et ma seal kunagi varem oleksin käinud.
 Nii need suvepäevad siis mööduvadki. Iseenesest on üle aastate parim suvi. Ilma poolest siis. Nagu oleksin Vahemere ääres reisil. Iga hommik on sama - soe ja päike. Olin kodust üle nädala eemal ja mul ei olnud mitte ühtegi soojemat riietuseset kaasas. Ja loomulikult ei läinud vaja ka.
 Tundub, et selleks suveks on meie pikemad käigud tehtud. Teisest küljest on ka järgmine nädal nii planeeritud, et vaba aega ei olegi.
Puhkust on alles veel kaks nädalat ja natuke peale ka.

teisipäev, 24. juuli 2018

Söögituba

Siin on trummipõrina koht - mul on nüüd lõpuks söögituba! Või noh, söögituba-garderoob on mul juba mitu aastat olemas, aga kuna see tuba oli kaks ühes, siis oli seal üsna kitsas. Neli inimest mahtus laua taha normaalselt sööma, aga kui juba rohkem inimesi oli, siis enam ei mahtunud.

Aga kui alustada algusest, siis kõigepealt oli selles toas hoopis poistetuba. Kuna tuba on siiski tüüpkorterile omaselt üsna väike, siis mahtuski sinna toona vaid kaks kirjutuslauda, kaks voodit, kapp ja riiul. Ja jäi kitsas kõndimisrada ka voodite vahele.
Kui poisid välja kolisid, siis kasutas juhust ja kolis tütar sisse. Seal oli kaks eelist tema toa ees: välisukse kõrval (vanemad ei kuule, mis kell koju saabud) ja suurem oli see tema vanast toast samuti.

 Kui tütar ka eelmisel suvel välja kolis, jätsime toa alguses "ootele". Noh, et äkki polegi üksi elamine see õige ja tahab ehk koju tagasi kolida. Ei tahtnud, aga tuba muutus kiiresti (vähem kui aastaga) kolilaoks.
 Eise seisuga on siis meie söögituba enam-vähem valmis. Pildid on veel seina panemata, õige veiniriiul leidmata ja uus laud tuleb ka osta. Hetkel ajab ka vana laud asja ära. Ajutiselt. :)
Kui kohtuavalt palju ruumi ma oma köögikappidesse juurde sain! Ja juurde tulid ainult kummutiosa ja üks puhvet. Teine oli meil juba eelmises söögitoas olemas.
Söögituba läbis siis täieliku uuenduskuuri: vahetasime põrandad, tapeedi eemaldasime ja tuba pahteldati ning värviti, ka põrandad vahetati välja. Vana põrand võeti kuni paneelideni paljaks ja ehitati uus peale. 
Kahjuks on tuba ikka veidi kitsas, aga seekord peaksime me perega ikka enam-vähem laua taha koos sööma mahtuma. :)


kolmapäev, 18. juuli 2018

Suvehetked

 Jälle need oravad. Nad on muide väga kavalad. Kui vesi hakkab kausist otsa lõppema, siis keeravad kausi külili, et paremini vett kätte saada. Esimest korda ma arvasin, et see on juhus, lihtsalt mõni orav stus kaussi ja ajas selle külili, aga nüüd on seda mitu korda veel juhtunud, järelikult oskavad sättida kaussi nii, et vee kätte saavad.
Üldiselt kulub neil kauss vett päevas. Eks kuigipalju aurab ära ka, aga oravaliiklus on meil tihe. Nagu kopli trammid käivad, eriti hommikul.
Koeral tegevast terveks päevaks. Oravavaht.

pühapäev, 15. juuli 2018

Remont valmis

 Ilmselt meil vedas firmaga, kes meil remonti tegi. Igatahes lõpetasid nad juba reedel, kuigi lepingu järgi oli neil aega 24.juulini. Nüüd järgneb meie poolne isetegevus - mees värvib veel esiku, panipaiga ja köögi seinad (tegelikult praeguseks juba tehtud) ja siis saab hakata uut mööblit kokku panema.
Terve eilse päeva veetsime poodides. Jube raske on valida ja loomulikult, kui sul on mingi asja kohta oma nägemus, siis seda poest ei leia.
Aga tänaseks on juba köök pooleldi kolitud. Külmkapp ja kraan on omal kohal. Pliidiga läheb veel aega ja üks kapp on ka tagasi viimata. Eks ma nüüd päev päevalt üritan korterile ka koristamise ringi peale teha, sest hoolimata kiledest, mis meid remonditolmu eest kaitsesid, on ikka kõik kohad tolmu täis.
Ja otse loomulikult peab sel ajal kui mina koristan tabama Eestimaad korralik mõnus kuumalaine. Mitte selline nagu eelmisel suvel kus 20 kraadiseid päevi juba kuumalaineks nimetati. :)
Täna igatahes oli 30 kraadi ja seda varjus. Ja koer otsustas minna pikale ringile. Õuest tuppa tulles on ainult maganud. :)

kolmapäev, 11. juuli 2018

Rannapäev


Kui mina üks kord suve jooksul randa satun, siis loomulikult pole üldse rannailm. Lisaks on pirital ka sinivetikad. Ei ole mina ikka rannainimeseks loodud, isegi ilma on selle vastu. Esmaspäeval oli suurepärane rannailm, teisipäeval kodust lahkudes oli ka, aga kui piritale jõudsime, oli päike kuskile kadunud. No külm ka just ei olnud, aga rannailma ka mitte. ☺
Ja ilmselt ei pea siis kirja panemagi, et pärast teisipäeva jätkusid rannailmad veel pikalt.

pühapäev, 8. juuli 2018

Porvoo

 Reisi lõpetasime sugulasi külastades. Terve teisipäev oli pilvine ja kui Muumimaalt sõitma hakkasime, siis sadas terve tee Helsingini välja korralikku paduvihma. Õhtul vihma lõppes ja ilma läks ilusaks. Eriti ilus oli hilisõhtune udu.
Kolmapäeva hommikul väike jalutuskäik Porvoos ja oligi aeg laevale minema hakata. Kolmapäeva õhtuks olime kodus. :)