esmaspäev, 28. september 2009

Kurb tähtpäev


15 aastat tagasi kukkus meie kodus öösel umbes pool kaks riiul seinalt alla. Oli selline kolmekordne riiul, kus peal plekist maitseainetopsid (need täpilised). Riiul oli selle koha peal seisnud juba mitu aastat ja pärast seisis ta seal edasi ja kordagi rohkem ei kukkunud. Aga selline imelik kokkusattumus. Kuna ma pahuralt seda kõike öösel koristasin, siis vaatasin ka kella. Ja kell oli pool kaks.
Hommikul läksin tööle, terve maa oli kollaseid lehti paksult täis ja vihma sadas. Tööl kuulsin mis oli juhtunud. Ülejäänust on meeles see uskumatuse tunne (suured laevad Läänemeres ju ei upu?) ja lõputud pääsenute nimekirjad telekas.
Selles laevas olid kaks pisikest tüdrukut, kes iial ei kasva suureks. Nad oleksid nüüdseks juba teismelised olnud, üks 15 ja teine 17 aastat vanad. Mida pidid üle elama nende vanemad, kes ise ehk veel olesid pääseda suutnud, aga kahe väikese lapsega kohe kindlasti mitte. :(
Laevahuku põhjustest on räägitud palju. Mina ise keeldun uskumast midagi muud kui ametlik verisioon, sest kõik "muu" tundub uskumatu. Inimesed ei saa olla ju ometi nii õelad.
Kurb, väga kurb tähtpäev on täna.

kolmapäev, 23. september 2009

Sügis algas

Täna siis algas sügis ka ametlikult. Nii kui hommikul silmad lahti tegin, kohe oli tunne, et sügis on käes. Tuba pime, vihma sadas, pilved madalal... no sügis, ei ole midagi teha.
Muidugi, endiselt on päris soe ja mõnus. Selline sügis mulle täitsa meeldib.

reede, 18. september 2009

Ilus sügis

Selle aasta september on tõeliselt mõnus ja soe olnud. Pole veel kordagi jopet vaja läinud. Tegelikult käin ma siiani koeraga õues lühikeste pükste ja sandaalidega. No ei ole veel seda tunnet, et paneks midagi soojmeat jalga-selga, sest külm ju polegi.
Täna avastasin, et mõne päeva pärast algab sügis ja ega mihklipäevgi enam kaugel ole. Mihklipäev - pime ja kõle hingedeaeg - ja siis sellised ilmad nagu hetkel on. No ei sobi ju kokku. :)
Muidugi, mihkilipäevani on veel kümmekond päeva aega ja ilm jõuab veel ära pöörata. Aga ilus päikeseline sügis on sel aastal siiani olnud. Ma kohe naudin seda!

Juba jõulud?



Täna saime kätte esimese jõulupeo kutse.
Ma teadsin, et see kutse saabub vara, aga ei oodanud, et nii vara. :)

Peo kuupäev on ka muidugi meie mõistes vara: 13.november. Aga samas ongi tore, et ka sinna kõige pimedamasse kuusse pidusid jagub.

laupäev, 12. september 2009

Uued naabrid

Lugesin mõni nädal tagasi Helle blogist muret, kuidas uute naabritega tuttavaks saada. Meile kolisid umbes samal ajal uued naabrid. Esimene mulje aga oli selline, et parem kui nendega tuttavaks ei saaks. :)
Läks mõni nädal ja juba ma jõudsin oma esialgseid mõtteid kahetsema hakata. On mul siis vaja kohe inimesi sildistama hakata? Nii minu moodi.
Eilne päev aga näita, et mul oli õigus. Hea küll, pidasid inimesed pidu, suitsetasid ja lärmasid rõdul (see mind ei seganud, sest meie aknad jäävad maja taha, nende omad maja ette). Aga kui ma täna hommikul koeraga õue läksin, pidin kummuli kukkuma üllatusest. Terve rõdualune oli täis suitsupakke, konisid, viinapudeli korke ja ilmselt üht-teist veel. Need nimetatud asjad jäid kohe silma.
Läkisn siis koeraga metsa ja haudusin välja kurja plaani. Kui koju tagasi jõuan, korjan selle jama kokku ja viskan nende lapse vankrisse. Millegipärast arvavad nad, et koridor kuulub vaid neile ja hoiavad meie trepimademel oma lapse vankrit.
Metsast tagasi jõudnuna nägin aga juba meie maja koristajat, kes juba koristas seda laga. Kahjuks on meie maja koristaja tunduvalt rahumeelsem ja koristas selle lihtsalt ära. Majahoidja tegevusele elas häälekalt kaasa esimese korruse mammi, kes mulle muuhulgas kurtis, et meie uued naabrid olid tema tehtud märkuse peale talle ülbelt vastanud, et rääkigu ta nendega eesti keeles. Kusjuures ma tean surmkindlalt, et nad on ise ka venelased. Vähemalt räägivad nad omavahel kodus vene keelt ja muusika mida nad kuulvad on vene disko.
Nüüd mõtlengi siin, et kui juhtun neid nägema, kas siis öelda neile midagi või lihtsalt mööda vaadata asjast.

kolmapäev, 9. september 2009

09.09.09


Huvitav kuupäev täna. :)
Kolmandik septembrist hakkabki juba läbi saama. Tasapisi hakkab tööellu ka mingi rütm, kord ja meetod tulema. Alguses on alati selline tunne, et ma ei oska kohe mitte midagi.

Tänase päeva toredaima uudise leidsin Delfist:
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=25573751
Age Oks ja Toomas Edur on mu lemmikbaleriinid. Nii tore, et neil õnnestus peale tantsimise lõppu kohe beebiootele jääda.

Ma ei oska kahjuks linke panna. Pean ennast kellegi juurde kursustele sokutama. :)

pühapäev, 6. september 2009

Uus ajakiri


Sattusin mina kogemata selle üllitise tellijate ridadesse. Olin nimelt ajakiri Anne tellija ja nüüd siis sai sellest ajakirjast ootamatult uus. Minu esmamulje oli tohutu pettumus. Asi tundus olevat veel halvem kui alguses arvasin.
Alates kaanestaarist, lõpetades tagakaanestaarini (Lenna Kuurmaa). Mõlemast intervjuust jäi mulje, et tahavad ennast milleski puhtaks pesta. Kui Tanel Padari puhul võib veel mõelda, et äkki on ta lõpuks täiskavasnuks saanud. Siis Lenna puhul tundub, et ta tahab ennast Kesikutega-semmimisest puhtaks pesta.
Sekka soovitusi kingakaubamajast kingade ostmiseks (kõige odavam paar maksab "vaid" 2100 krooni). Lehekülgede kaupa reklaami ja tibijuttu.
Ajakiri kaasaegsele naisele? Hmm, mina ilmselt pole kaasaegne naine (huvitav, kes ma siis küll olen?). Ok, midagi oli, mis mind huvitas ka. Näiteks artikkel Amanda Learist.Või jutt ämmade-miniate suhetest .Ühe kesklinna kodu tutvustus ja köögijutt metsast. Neli huvipakkuvat artiklit ajakirja kohta. Vähevõitu vist?
Loomulikult ei kohusta keegi mind ajakirja ostma, aga nüüd olen ma sunnitud selle kuukirja tellija olema jaanuarini. Ehk edaspidi asi paraneb? Muidugi, teisest küljest on ju tore, et jälle üks ajakiri, mis ei tekita kiusatust seda lugeda. Sest, tunnistan ausalt, olen ajakirja-sõltlane. Mul kohe peab olema mingi ajakiri, mida lugeda, muidu muutun närviliseks. :) Mul on tellitud Eesti Naine ja Tervispluss ja siiani ka Anne. Poest olen veel lisaks ostnud Pere ja Kodu ajakirja. Kusjuures, iga kuu luban, et ma järgmine kord seda enam ei osta, sest oma lapsed on juba liiga suured, aga otse loomulikult on mul ka selle kuu ajakiri hetkel kodus olemas. :)

Kolm musketäri


Reedel käsime Krissuga Estonias vaatamas balletti "Kolm musketäri". Keegi teine pereliikmetest meiega ühineda ei tahtnud. No tore, et esialgu Krissugi minuga nõus on balletti, ooperit või operetti vaatama tulema.
Kuigi ma ise olin reede õhtuks nii küps, et arvasin ennast teatris magama jäävat, ei olnud asi üldse hull. Vastupidi, etendus oli nii paeluv, et ma ei jõudnud kordagi kella vaadata, enne sai esimene vaatus otsa. Ja teine läks veel kiiremini. Tõsi, sellel etendusel on väga hea pikkus (2h 10min), ei jõudnud istumisest ära väsidagi.
Hea ballett on, lihtne, tantsud väga ilmekad, ka tavavaataja saab hästi aru.

Pildidl on küll kolm vananenud musketäri kõige paremast Kolme musketäri filmiverisooonist.

kolmapäev, 2. september 2009

Kolm põlve õpetajaid

Kui kõik ausalt ära rääkida nagu oli... :)
... siis mina ei tahtnud üldse õpetajaks saada. Kui ma lõpetasin keskkooli ja hakkasin ülikooli valima, siis mu ema torkis mind ikka, et mine-mine-mine pedasse. Ja mina vastasin:"EI IIAL!" Minust ei saa ometi õpetajat, nii tark ja osav, nagu ma ometi tollal olin. Minust pidi saama arst.
Aga siis sündisid lapsed ja ühel hetkel olin ma endalegi märkamatult õpetaja. Muide, ilma mingi hariduseta. Lihtsalt kaks päeva enne 1.septembrit ei olnud ühel klassil õpetajat. Ja kuna mu ema töötas seal koolis, siis kutsuski ta ka minu sinna. Nii lihtsalt oli võimalik 13 aastat tagasi saada õpetajaks. :)
Hiljem muidugi läksin ülikooli ja nüüd olen ikka haridust ka veidi saanud. :P

Tegelikult polnud minu lugu meie suguvõsas esimene taoline. Kui mu ema lõetas keskkooli, siis toimus tema ja ta isa vahel täpselt samasugune vestlus. Ka mu emast ei pidanud saama õpetajat, vaid hoopis geoloog (tema nägemuse järgi). Aga sai õpetaja.

Ka mu vanaisa oli õpetaja. Ajalooõpetaja ja klassiväline (nüüdse nimega huvijuht) 24 KK.
Ja isapoolne vanaema oli õpetaja Võrus.
Tädi jällegi keemiaõpetaja ja Tallinna medkooli kauaaegne õppealajuhtaja.
Nii, et imelik ka, kui minust poleks saanud õpetajat. :)

Nüüd torgin ma oma lapsi. Poistest ei saanud asja. Tegelikult nooremast pojast ehk oleks saanudki, aga ta avastas liiga hilja, et ka bioloogiaeksam oleks olnud selleks vaja teha. Vanem poeg oleks tahnud minna õppima ajalugu, aga ta on liiga realistlik inimine. Ütles kohe, tahaks, aga ei lähe, sest ajaloolasena poleks Eestis eriti tulevikku (kui siis ainult õpetaja, eksole).
Jäänud on noorim, aga tema saadab mu selle jutuga esialgu kurele. No aega veel on, ehk siiski. :)

teisipäev, 1. september 2009

Tarkusepäev


Ja hakkaski pihta. See uus õppeaasta. Aktusega nagu ikka kombeks. Lapsed olid toredad, pruunid ja suuremaks kasvanud. Loodetavasti ka rahulikumaks ja veidi targemaks läinud (täitsa ise, suve jooksul :P).
Nagu ikka oli hästi palju lilli. Sel aastal tegin nii, et kõik lilled, mis mahtusid klassis leiduvatesse anumatesse, jätsingi klassi. On lastel ka ilus vaadata. Koju tõin ainult need lilled, mis vajasid pikka vaasi.
Astrid ja gladioolid on minu lapsepõlve 1.septembri lilled. Ema alati tõi 1.septembril sületäie astreid koju.


Kodus sai ka vaikselt tarkusepäeva tähistatud. Ema tuli peale kooli veel läbi. Sõime torti, mis nägi välja väga temaatiline, mis siis, et omal 1.klassi minejaid ei olnud.