Noorim laps on juba 19

Siin üks pilt sünnipäeva eelõhtust. Pakitud kink koos uudishimuliku koeraga. :)
Sünnipäev ise oli tegelikult juba reedel.

Kiire kuu

Kui varem mulle tundus, et jaanuar on üks pikk kuu, siis viimastel aastatel enam nii ei ole. Kuidagi väga kiiresti saab läbi see suur sünnipäevatamine. Pooled sünnipäevad juba läbi, poole veel ees. :)
Ja päikest on õnneks nüüd jagunud. Päevad on juba tunduvalt pikemad.

Ka nii saab uisutada :)

Veel uisutamisest

Eelmisel nädalal toimus ka EM. Sel aastal siis olümpiamängude tõttu nädalakese varem (et väga kokku ei jookseks ajaliselt). Gelbova sõitis välja oma parima koha. Senine parim oli tal koduselt EM-ilt saadud 8.koht.
Igal pool nüüd kirjutatakse kui hästi tal läks. Mina aga ei saa aru, kas ajakirjanikud on täielikud uisutaise võhikud, või nad suures õnnes (hea koha üle) ignoreerivad sihilikult tõsiasja, et see sõit ei olnud sugugi suurepärane (nagu igal pool kirjutatakse).
Ta hüppas keskpäraseid kaheseid (vaid paar kolmest hüpet oli kavas), jättis raskemad hüpped nagu flipi ja lutzu hoopis hüppamata. Ühesõnaga tegi ühe kerge kindla peale sõidu. Kui ta konkurendid (rootsi tüdrukud, grusiinlane näiteks) ei oleks ebaõnnestunud, siis poleks ta sellise kavaga 7.kohta kohe kindlasti saanud.
Anna Levandi ütles juba paar aastat tagasi, et Glebova teeb seda kõike hästi, mida ta oskas juba enne Ameerikasse minekut. Aga midagi tema sõidus paranenud nagu ka ei ole. Mina olen sellega täiesti nõus. Ta ei kukkunud, aga tegi kavas vaid neid hüppeid, mida ta hästi oskab. Vaatame, mis koha ta siis olümpial välja sõidab.

Ja ma ei ole mitte pahatahtlikult kade. :)
Elasin talle kõigest hingest kaasa ja lootsin parimat tulemust. :)

Gliss Open

Eelmisel nädalavahetusel olid taas meie klubi võistlused. Sai palju tehtud vabatahtliku tööd. Ja jälle mõtlen (juba 4 aasta!), et järgmisel aastal ma küll võistlen. Ilmselt mitte tavaklassis, aga harrastajatel on üks võistlusklass, kus hüppama ei pea. Peab vaid teidma hea teema ja siis hästi muusikasse sõitma. Üks piruett peab ka olema. Nüüd on aasta aega selle teema üple mõelda.

Aga vabatahtliku töö oli nagu alati. Palju jooksmist, küpsetamist. Mitu päeva jäähallis istumist, nii, et päevavalgust ei näinudki. Hommikul läksine jäähalli - oli veel pime, õhtul tulin ja oli juba pime.Iga kord enne võistlust mõtlen, et seekord võtan rahulikult, aga läheb jälle nii nagu alati. :)

Ja ongi argipäev

Vaikselt üks aasta ära saadetud ja uus juba minut päeva kohal. Tänaseks juba esimene tööpäevgi selja taha jäänud.
Raskelt ja kurvalt algab see aasta.
Jääb üle vaid loota, et juba alanud uus tuleb kindlasti parem!