laupäev, 31. jaanuar 2009

Mathias


Pika jaanuarikuu lõpetab minu venna noorema poja sünnipäev. Meie väike Mathias saab täna juba 3-aastaseks.
Mathias on üks vahva jõmm. Ise imepisike (ta on tõesti hästi väikest kasvu ja habras), aga väga kange. Eks seda kangust õpetab talle1,5 aastat vanem vend Marcus.
Palju õnne Mathias! :)

teisipäev, 27. jaanuar 2009

Lõputu jaanuar



Täna hommikul tööle minnes siutsusid juba tihased päris kevadiselt. Hakkab tasapisi lõppema see pikk-pikk jaanuarikuu.

Pilt ei ole minu pildistatud, aga ma ei mäleta enam ka kust ma ta sain. Aga ilus pilt ju. :)

laupäev, 24. jaanuar 2009

Meie pesamuna


Meie pesakonna noorim sai täna öösel 14-aastaseks. Kummaliselt kiiresti on see aeg läinud. Alles ta sündis, läks lasteaeda, kooli...


14 aasat tagasi oli 23. jaanuaril tõeliselt suur talvetorm. Rapla haiglas polnud kohati elektritki, otsiti küünlaid, et pimeduses kobades ei peaks sünnitust vastu võtma. Ööseks torm vaibus ja Kristin sündis siiski elektriga majas, mitte küünlavalgel. Tagantjärele mõeldes, olekski just romantiline olnud, aga siis oli mul nii paha olla, et mul täitsa suva, kas laetuli või küünlad :)


Väikesest alates on Krissule meeldinud tantsida. Juba 4-aastaselt hakkas ta käima tantsimas. Alguses küll iluvõimlemas, sealt edasi balletis, siis loovtants, showtanst, rahvatants (siit ka ülemine pilt, tantsuansambel Sõpruse kevadpeolt, Jaapani rahvatants, Kristin vasakult neljas).
Kuni sel sügisel otsustas, et ei jõua enam, tennis on tähtsam. Muidugi oli tal tõesti sügisel 3 tantutrenni ja 3 tennist nädalas, nädalavahetuseti veel võistlused. Ja kolmapäeval 2 trenni päevas. Tõesti ei jõudnud, aga kahju ikkagi. Just tantsupeao aasta ju.


Hetkel on Kristin teismeline. Päris lahe teismeline kusjuures. Vahel me ikka kakleme ka, aga enam mitte niipalju kui üleeelmisel aastal. Kas on temale mõistust rohkem pähe tulnud, või olen mina tolerantsemaks muutunud?
Kui Krissu oli 11, lubasin ma mingis meeltesegaduse hoos, et kui ta saab 14, võib needi panna. Eks ma ise lootsin, et selleks ajaks on tal needi-isu kadunud. Aga tuhkagi. Juba 2 kuud enne sünnipäeva hakkas peale magus jutt needi ümber. Siit siis hoiatus teistele lapsevanematele: ei mingeid lubadusi seoses vanusega, nad kasvavad VÄGA kiiresti :)
Lisaks needile (mida tal veel ei ole) on ta võtnud oma välimusemuutmise tõsiselt käsile, värvis juuksed mustaks ja lõikas uue soengu. Uue immitsaga pilti mul hetkel arvutis veel polnudki. Eks päeva peale peaks tegema värskest 14-aastasest ka värske pildi.


Ja viimane pilt on väikesst Krissust. Krissu ümberpildistatud ja seetõttu ka nigela kvaliteediga. Olen andnud endale lubaduse küll, et skännin vanad fotod arvutiss, aga no mitte ei ole viitsinud sellega tegeleda.
Mida siis öelda väikese Krissu kohta? Väike Krissu oli väga kange neiu. Kas oli põhjus selles, et ta sündis perekonda, kus tal olid juba vanemad vennad ees ja ta lihtsalt pidi kange olema või hoopis tähtkuju viga? Enamus piltide peal on väike Krissu kõht punnis ja näost punane oma õigust taga ajamas või siis mossis mingil põhjusel. Muide, tal oli juba sündides pahur korts kulmude vahel. Õnneks on pahurus aastatega kadunud ja nüüdseks on ta enamasti üsna heatujuline (välja arvatud hommikud kui kooli peab minema, siis kõnnib ta ikka kurja näoga, aga kui teda mitte puudutada, siis koolist tagasi tuleb ta juba heas tujus).

Lõppu veel üks nali meie pere ajaloost:

Tulime Kristiniga haiglast koju. Vennad kõõlusid juures kui ta esimisest korda kodus voodile sättisime. Noorem vend (4,5a) küsib äkki lootusrikkalt: "Kust sa tead, et ta tüdruk on, ta on ju nii poisi nägu?"
Ja mõni hetke hiljem kahjurõõmsalt:" Mis tüdruk ta on, tal pole ju patsegi peas!"

Selgituseks: vennad ootasid omale väga väikevenda. Kuna Kristin otsustas ultrahelis mitte näidata, kes ta on, siis oli neil see lootus sünnituseni välja.

Palju õnne sünnipäevaks, meie pesamuna! :)

kolmapäev, 14. jaanuar 2009

Tädile mõeldes

Reedel, 9.jaanuaril, lahkus igavikku minu vanatädi. Tegelikult ei ole ma kunagi temast kui vanatädist mõelnud. Alati on ta on olnud lihtsalt tädi. Tädi Hella. Homme on matused.

Tädi Hella oli mu vanaema vanem õde. Neil oli vanusevahe vanaemaga vaid veidi üle aasta. Mäletan, et vanavanema Pauliine rääkis kui ma väike olin, kuida pisike Hella oli väikesele Erikale nööbi suhu pannud. Ja milline paanika tekkis kui täiskasvanud seda nägid. :)
Vanaema ja tädi Hella kasvasid koos. Käisid koos Iru algkoolis. Kuhu läksid jala peaaegu 8 kilomeetrit iga päev. Edasi-tagasi siis 16 kilomeetrit. Ja seda iga ilmaga. Kevadel ja sügisel kuni jää tulekuni läksid nad paljajalu läbi Pirita jõe koolmekoha.
Neil oli ka kolm nooremat venda, kellest vanim, Evald, suri juba väikelapsena. Vanaema mäletamist mööda 2 või 3-aastasena mingisse haigusesse. Kaks nooremat venda on aga tänini hea tervise juures. Tädi Hella ikka meenutas, kuidas tema tahtis õhtuti kiige alla minna, aga noorem vend kaasa kippus. Tema oleks ta koju jätnud, aga minu vanaemal hakkas alati hale ja lubaski väikevenna kaasa. Mis aga tähendas varast kojutulekut ja ei mingit lõbu. :)

Pildil on minu vanaema (vasakul) ja tädi Hella mõni aasta tagasi.

pühapäev, 4. jaanuar 2009

Kersi jõulud


Kersi on meil muidu hea koer. Allub ikka aeg-ajalt ka korraldustele. Aga juba 3 aastat järjest on ta omale meelepärase jõuluõhtu korraldanud.
Esimesel aastal sõi ta laualt ära korvitäie hiina pähkleid.
Eelmisel aastal sõi ära kausitäie piparkooke.
Ja sel aastal siis kauss maapähklitega ja pool pakki Sonja komme (koos paberitega).

Ja ei mingit kõhuvalu.

laupäev, 3. jaanuar 2009

Piparkoogid


Luban juba mitu aastat, et seekord enam piparkoogitainast ei osta. Ja millegipärast ostan aga jälle. Lapsed on suured, keegi peale minu neid ei tee ega söö. :P
Seekord siis hakkasin piparkooke tegema alles 2.jaanuaril. Vanem poeg tuli ikka appi kaunistama. Tunni ajaga said tehtud, aga edasi sai tegu lükatud nädalate kaupa. :)

reede, 2. jaanuar 2009

Pühad läbi

Nii see uus siis tuligi. 2009. Mõnes mõttes meile esmakordne kogemus. Kõik lapsed läksid uut aastat oma sõpradega vastu võtma ja meie olime kahekesi kodus. Tegin väikese laua, vaatasime telekat. Kella 11 õhtul lugesin veel ekspressi :)
Ja kui siis kell 12 sai, siis läbustasime rohkem kui kunagi varem. Sampust avades õnnestus meil terve elutuba sellega üle kallata. Kui raketid olime ära imetlenud, siis hakkasime koristama. Kell 1 öösel pesime elutoapõrandat ja nõusid. :) Ja traditsioonilise kaetud laua asemel jäi meil lauale vaid kauss mandariinide ja pähklitega.


Aga uus aasta tuli sellest hoolimata ja täna on juba üsna argine meeleolu. Käisin linnas ja muidugi juhtus jälle "minuga ikka juhtub"-sarjast asi. Ostsin uued kingad, aga kahjuks pean lähipäevil minema neid ümber vahetama, sest...sain 2 ühe paari kinga. :S Ei tasu küsida kuidas see mul jälle õnnestus, aga näe õnnestus. :)
Õnneks ei olnud see mu selle aasta esimene ost. Muidu oleks nagu tähendanud, et terve aasta halba ostlemist.