Me satume teatrisse kuidagi hoogude kaupa. On pikk vahe ja siis tuleb mitu teatrikülastust korraga. Nüüd siis on kuu aja jooksul kolm etendust. Ja jaanuaris veel üks.
Novembri alguses käisime vaatamas Estonias “Krahv Luxemburgi”. Üle pika aja oli tore teatris olla. Etendus ise oli operett, ei oskagi midagi muud öelda. Nagu operett ikka: lihtne sisu ja õnnelik lõpp. Väga naiivne tõlge, nagu lastele oleks mõeldud. Aga eks operetid ongi sellised. 😊
Nädalavahetusel käisime Linnateatris “Vihmausside elust” vaatamas. Linnateater oma tuntud headuses: masendav sisu, head näitlejad. Hea etendus tegelikult, aga hinge jäi selline ebameeldiv tunne. Linnateater, noh… 💁
Detsembris ootab meid veel “Pähklipureja”. Eelmisel aastal jäigi meil see etendus nägemata. Kõigepealt lükati meie etendus jaanuarisse ja siis pandi teatrid kinni ning jäigi käimata.