pühapäev, 30. september 2012

Kooli kokkutulek


Mina olen lõpetanud ühe Tallina magalarajooni mammutkooli. Nagu kooli aastapäevakõnes direktor ütles, olid ajad kui siin koolis õppis üle 1400 õpilase. Sel ajal olin ka mina selle kooli õpilane. Läksin sinna kooli siis kui see avati, 1982 aastal, 5.klassi. Ja käisin kuni keskkooli lõpuni välja.
Minu kooliajal nägi see paik välja küll üsna teistsugune. Rääkimata sellest, et muru oli siis alati niidetud, polnud neid puid ka tol ajal veel siin kasvamas. Kollast värvi on see koolimaja alati olnud.


Kahjuks otsustati see kool 2005.aastal sulgeda. Selle kooli jõudsid lõpetada 19 lendu.
Siin oli minu ajal kooli peauks. Ja oli ka nüüd. Tean, et vahepealsetel aegadel siseneti kooli tagauksest.
Kuna ka mu vanemad kolisid pärast minu kooli lõpetamist Lasnamäelt ära, siis pole mul enam ühtegi põhjust Lasnamäel käimiseks olnud. Olen vahel sealt vaid autoga läbi sõitma juhtunud. Seekord läksin bussiga üle 23 aasta esimest korda Lasnamäele. Tuletasin meelde, et kui me seal elasime, siis läks sinna buss number 44. Lootes, et bussi marsruut on ikka sama, suundusingi bussiga number 44 Lasnamäele. Väike võbelus oli ka millegipärast sees. :)
Vaatasin aknast välja ja igasugused mälestused tulid pähe. Järgmisel suvel võtan fotoka ja ratta ja lähen Lasnamäele oma mälestusi otsima. :)


Kooli garderoobid. Mitte midagi ei ole muutunud. Milleks need ahvipuurid ehitati, ei teagi. Algusaastatel neid puure ei olnud ja garderoobidel oli tavalised kinnised uksed ees. Kas hakkasid popitajad end seal peaitma või oli palju vargusi garderoobidest? Igatahes mingi aeg ehitati need puurid ja kõik need olid veel lukus ka. Võti oli koolitädi käes.


Direktor Tõnu Mändver kõnet pidamas. Minu mäletamist mööda olid tal alati sellised mõnusad humoorikad kõned. Ja ka seekord oli kõne lühike ja naljakas.


Selle augu lõid kooliseina minu klassivennad. Kes täpselt, ei mäleta enam. Aga mäletan missuguse häbistava kõne pidas meile klassijuhataja. Et uus kool, riik ehitas ja meie kohe lõhume. See juhtus 30 aastat tagasi, kooli esimesel tegutsemisaastal. Pandi sinna augu sisse plörts segu ja nii ta jäi. Keegi ei lihvinud, keegi ei värvinud seda kohta ära. Nagu must südametunnistus.
Ja 30 aastat hiljem on see ka endiselt nii.


Isegi klassiruumid seisavad millegi ootuses. Minu meelest peaks see üks meie klassi koduklassidest olema. Kui ma ikka õigesti mäletasin. Kool nimelt on ju tühi. Kasutatakse vaid väikeste osa, suurte osa seisab niisama juba seitsmendat aastat.


Kooli koridor. Seina ääres on radikad. Kool oli tollal nii külm, et kõik vahetunnid kogunesime me koridoris radikate ette sooja.


Meie popinurk. See oli neljadal korrusel. See uks, mis lahti on viib tüdrukute wc-sse. Kui keegi tuli, siis lipsasime vaikselt wc-sse peitu. Valik iseenesest oli naljaks, sest see koht oli otse meie klassijuhataja klassi ukse taga.


Meie viimane koduklass. Ajalooklass.


Kooli koridorid olid sellised pikad, kitsad ja pimedad.


Kui enne kokkutulekut tuli kiri, et tuletage koolilaulu sõnad meelde, siis mina olin kindel, et meie ajal ei olnud koolil mingit oma laulu. Isegi siis kui sõnad sain, ikka olin kindel, et ma sellest laulust ei tea midagi. Aga kohe kui esimesed taktid kõlasid, tuli mul järsku terve laul meelde. Oli peas nii viis kui sõnad. Kui palju kordi me seda laulu laulnud oleme, kes seda enam mäletab, aga täiesti peas oli kõik. :)

Õhtusest peost pilte ei teinud, vaid ühe lennu ühispildi tegime. Oli tore oma vanu koolikaaslasi näha. Ja tegelikult oli väga-väga-väga vahva üritus. Koju jõudsin alles pool kolm öösel.

Sain WC-s kokku mingite tibidega, kes rõõmsalt pärisid, et mis lennust ma olen. Kuuldes, et mina 5 lend olen oli vastus täiesti siiras: kas nii vanu inimesi siin ka on? :D

Eile oli mihklipäev





Eilne mihkilpäev oli ilus ja päikeseline. Vähemalt hommikupoolikul. Mida vanarahvas selle kohta küll ütleski? :)

Puud on küll juba kirjud, aga siiski on palju veel alles roheline.

reede, 28. september 2012

...

"Estonia" hukust möödub täna juba 18 aastat. See aeg tundub nüüd vaadates nii kaugel olevat. Eks 18aastat on muidugi pikk aeg ka.
Katastroofi noorim ohver oleks ka juulis saanud juba täisealiseks.

Matkapäev


See, mis eile õhtul Tallinnas toimus, ei tõotanud tänaseks sugusi head. Tegin juba mõttes oma tänase päeva plaanid kõik ümber (ehk siis plaan B), kui juhtub, et ka täna peaks sadama. Ilmateade lubas küll parimat võimalikest valikutest. Ehk siis sadu öösel ja päeval, aga hommikul mitte.
Õnneks nii läkski. Jõudsime oma matkal ära käia ja vihma ei saanud. Hoopis päris mõnus ja üsna soe oli (17 kraadi).

pühapäev, 23. september 2012

Sügis

Eile algas sügis. Täna, tegelikult ju sügise esimesel täispäeval, on ilm üsna sügisene. Kodus veel köeta. Mõtlengi siin, kas helistada esimehele või mitte. Külm just ei ole, toas on 23,6 kraadi, aga kuidagi niiske on.

Gerli sai oma hooaja esimesel võistlusel 6.koha. Tubli tüdruk! :)

reede, 21. september 2012

Hooaeg algas

Üritasin panna videot Gerli selle aasta esimeselt võistluselt. Sõit läks tal hästi, peale lühikava on ta hetkel 5.kohal. Siin veel link artiklile, kus sellest võistlusest räägitakse.

Istanbul/TUR - ISU JGP 2012,Junior Ladies (esitusloend)




Selle aasta trennid

Augusti lõpus/septembi alguses vaevas mind motivatsioonikriis. Uisutamas läheb juba 4 aasta ja ikka ma midagi ei oska. Nii tundus vähemalt mulle endale. Mõtlesin pikalt, kas ikka minna trenni. Näiteks üks mu trennikaaslane neljandaks aastaks juba hüppas hästi ja kõrgelt ning sõitis minust ikka väga palju kiiremini (no ilmselt on ta ka selle ala peale andekas). :)

Aga siis saabus otsustamise päev ja ma ikka läksin. Ja kohe kui uisud jalga sain, kohe oli jälle hea olla. Oli kadunud mu kriis. :)

Nii et jälle siis uisutama. Millalgi peaks ju mu hüpped ka kõrgemaks muutuma!

Sel aastal siis ongi nii, et kord nädalas Zumba (käsin suvel erinevates trennides ja leidsin endale ideaalse), kord nädalas ujumas ja üks kord uisutamine + ÜKE. Vähemalt on pidevalt sebimist. :)

esmaspäev, 17. september 2012

Esmaspäevad

Meie koolis on esmaspäevased tunnid väikese nihkega. Kuna esmaspäevahommikuti on ülekooliline kogunemine, siis on terve päev 15 minuti võrra tavapäeva ajakavast maas. Ja see on alati mind väga häirinud. Täna  aga otsustasin, et küllap see on mu oma suhtumise küsimus. Ja tänane päev läkski väga kiiresti. Üldse ei häirinud see 15 minutit mind. :)
Mis sellise asja kohta öeldaksegi? Ongi suhtumise küsimus? Igatahes algas jälle üks tore uus (viimane suvine) nädal. :)

pühapäev, 9. september 2012

Oravad


Istusin reedel arvutis ja äkki kuulsin rõdul kolinat. No nagu üks paras kamp elevandipoegi oleks rõdul. Kui uurima hakkasin, siis kihutasid nad hüpetega läbi rõdu ja jooksid kribinal mööda kiviseina edasi.


Üks kihutas korrus allapoole naabri rõdu äärele istuma. Ja oligi seal niikaua kuni ma teda jälgisin.


Teine kihutas korrus kõrgemale ja püsis tükk aega sellises pea alaspidi liikumatus poosis. Lõpuks siiski väsis ja hakkas minema veel kõrgemale.
Aastaid tagasi jooksid meil sageli oravad rõdul. Aga viimastel aastatel pole nad siin enam ammu käinud. Ei tea, kas see suvi oli soodne orava-aasta ja poegi palju, sest olen ka niisama jalutades mitu korda oravaid majade vahel jooksmas näinud.

reede, 7. september 2012

Reede

Esimene nädal tundus kuidagi väga pikk olema. Samas sai kõik asjad valmis tehtud. Tegelikult selline päris mõnus nädal oli, kuigi väsitav. Ainult ilmad võiksid soojemad olla! :)

esmaspäev, 3. september 2012

Esimene päev ...

... oli täpselt nii väsitav nagu karta oligi. :)
Peale suve on esimene nädal alati jube pikk ja raske. Jalad väsivad ja hääl kaob ära. Pikk see päev ju oli, aga läbi ta sai. Nüüd siis torti ostma. Uut algust peab ju ikka kuidagi tähistama. :)

pühapäev, 2. september 2012

Ja läkski lahti


Jälle uus algus. Paljudele päris esimene, paljudele üks uute alguste pikas reas.


Klassi kraanikauss 1.septembril.


Nii palju lilli kui vähegi mahtus jätsin kooli. Ongi klass värviline ja rõõmus. Homsest algab meie jaoks juba tavapärane elu.
Krissul on aga homme 1.september! Nii, et koogisöömise päev on meil kodus alles homme. :)

Võõrad suled


Taas kord ehin end võõraste sulgedega. :)
Minust ei ole kunagi saanud mingilgi alal Eesti meistrit. Aga sai Eesti meistri ema. :)