reede, 31. detsember 2010

Head vana-aasta lõppu!

Toredat aastavahetust ja head uut aastat!

neljapäev, 30. detsember 2010

Pählipureja



Käisime eile Krisssuga vaatamas Pähklipurejat. Mitmendat korda, ega seda enam mäletagi. Vist 6. Seekordne Pählipureja on Estonias tehtud väga lihtsaks. Igale inimesel vaatamiskohaseks. Sihtgrupp on küll vist hoopis lapsed, aga lapsi nii palju ei olnudki, ikka rohkem täiskasvanud. Oli veidi koomiliseks tehtud (rotid lehvitasid valget allandmislippu) ja sissejuhatus oli ehk veidi pikk, aga sellist sagimist, laste omavahelist nääklemist on jälle lastel ehk lihtsam ja huvitavam vaadata. Esimene vaatus rohkem lastele, teine täiskasvanutele. Nii, et igaühe jaoks midagi. Ja tore oli näha, et üle aastate tohivad nad jälle etendustes kasutada balletikooli lapsi. Lapsed laval teevad ikka asja lõbusamaks. :)

Leidsin ühe videolõigukese Pähklipurejast Age Oksa ja Toomas Eduri tantsuga.

Aasta 2010


Jälle on aasta möödas. Kuidagi ruttu läks. Mis siis sellest aastast meenutada oleks...
See aasta oli meie peres muutuste aasta.

Vikerkaare taha läks meie Kersi, meie pere liige viimasel 12 aastal. Oleme õppinud elama ilma koerata, harjumatu on.

Kodust kolis välja me noorem poeg. Augusti lõpus leidsid noored, et on piisavalt vanad ja iseseisvad omaette elamiseks. Ja tuleb välja, et neil oli täiesti õigus. Tundub, et saavad ilma meieta suurepäraselt hakkama. Õnneks elavad nad meile piisavalt lähedal ja vähealt poeg käib sageli kodust läbi (toob riideid pessu), miniat näeme harvemini.
Vanem poeg elas suvel mitu kuud Küprosel. Samuti said hakkama, ka mina sain hakkama teadmisega, et mu laps on nii kaugel ja üksi ja ma ei saagi vajadusel kohale lennata ja abistama hakata. :)
Pesamunal on käsil põhikooli viimane klass ja eks seegi ole paras katusmus nii lapsele kui ka mulle.
Muidu läheb noortel hästi, käivad koolis, trennis - tundub et on oma eludega rahul. Ja kui lastel on hästi, siis on hästi ka minul.
Meil elukaaslasega on jätkuvalt kõik vanaviisi: on tööd, on huvialasid. Saame piisvalt puhata ja mängida ka. :)
Sigudikuga on kõik korras.

Vanematel ja venna perel läheb kõik hästi. Kuigi elavad kahe riigi vahel, saab siiski tõdeda, et kõik sujub ja polegi nii hull kui alguses tundus.

Käisime suvel Soomes-Rootsis-Norras. Oli vahva reis, ma polnudki enne nii kaugel põhjas käinud. Ka jõuluvana juures käisime ära, mis siis, et oli alles suvi. Nüüd tahaks ka talvel korra põhjamaale minna ja sügisel ka.

Ristitütar kasvab, saab varsti juba 3-aastaseks. Elukaaslane sai vanaisaks, sõpruskonnas sündis mitu beebit. :)

Oli kaks lumeupustus: aasta alguses ja lõpus, oli mõnus kuum suvi.

Elasime suvel üle ränga liiklusõnnetuse, meil vaid mõned marrastused-sinikad. Meie jaoks õnnelik õnnestus, vastutulnud auto jaoks kahjuks äärmiselt traagiline. Nägin kui lihtsalt võib elu muutuda või hoopis otsa saada.

Nii hull aasta õnneks ei olnud kui horoskoobid lubasid. :)

Jälle sajab


Täna hommikul sadas lund lausa selgest taevast.

Meie kuusk


Sel aastal tundub olevat kuuskedega veidi kehvasti. Vähemalt Tallinnas. Kui mina 23.detsembril plaanisin minna kuuske ostma, siis minu suureks üllatuseks meie igaaastasel kuusemüügiplatsil kuuski ei olnudki. Kuna pidin vähepeal Premia jäähallis Gerli medalit puhitsemas käima, siis sattusin õnneks möödaminnes kohts, kus ikkagi kuuski müüdi. Kuni mina lõpuks kuuske ostma jõudsin, oli vahepeal pimedaks läinud. Käsikaudu leidsin kuuse (ühe ja ainsa sobivas pikkuses sellel platsil, teised olid liiga pisikesed). Kui müüjatele ütlesin, et seda kuuske tahtsin, siis jäin nood vait, ja nihelesid vaid. Küsisin siis, et kas see kuusk polegi müügiks. Vastus oli: see on nii kole kuusk, et me ei oska talle hinda pannagi. :)
Hakkasid siis selle peale püüdlikult sebima, küsisid missugune kuusejalg mul kodus on ja tegid mulle kuuse täpselt kuusejala kaoks parajaks. Jupi alt võtsid ka maha, et kuusk ikka vett kätte korralikult saaks. Kodus oli tõesti vaja vaid kuusk jalga torgata, kõik sobis. Ja seda kõike vaid 150 krooni eest. :)

Kusjuures, minu meelest pole meie kuusel häda midagi.

pühapäev, 26. detsember 2010

Kuuseehted


Kuna meil täiesti iseseisvalt on läinud suve jooksul kastis katki üks väga vana ehe, siis mõtlesin, et pildistan üles mõned vanemad ehted. Klaas on kahjuks selline habras ja kaduv materjal. See siil on päris minu last lapsepõlvest, ehk siis vanust peaks tal olema oma 20 aastat. Tagant paistab kaugelt ka roheline kass, kellel samuti vanust 20 aastat.


See ehe on aga minu ema lapsepõlvest, ehk siis ligi 60-aastane.

See käbi ...

...ja see roosa pall on ka minu ema lapsepõlvest. Minu lapsepõlve lemmik. Kas roosa värvi pärast? :)
Seda roosat kahtlustatakse ka, et see võib olla isegi pärit minu vanaema lapsepõlvest, aga vanaema enam täpselt ei mäleta isegi. Üks seen vanaema lapsepõlvest aga läks sel suvel täitsa iseenesest ja üksi karbis katki.

See pall on minu lapsepõlvest. Samuti mu suur lemmik. Ema mäletamise järgi olla ta selle ehte (koos paljudes teistega) ostnud aastal 1973. Saksa omad olid olnud. :)

Jõuluõhtu


Rahulikke jõule!

Küünlad


Kodune küünlategu. Seebid, mis laua peal virnas, on ka ise tehtud.


Radika peale vaha veidi soojaks ja siis keerad rulli. Ongi kõik ja küünal valmis. Põles peaaegu kaks tundi, tahma ei ajanud. :)

Enne tormi


Talve alguspäev, enne Scarletti kohale jõudmist , oli ilus.

kolmapäev, 22. detsember 2010

Talve alguspäev

Täna öösel algas talv. Samas on jõudnud talv mind juba surmani ära tüütada. No ei ole ma lihtsalt talve-inimene. Mulle meeldiks lörts ja asfalt palju rohkem. :)
Selle aasta esimene tõbi on mind ka kätte saanud. Kusjuures nii kavalalt, et ametlikult haige ma pole. Pole palvikku, ka halba enesetunnet tegelikult mitte. Aga nohu on ja kurk on veidi valus. Ja seda juba varsti nädal aega. Paremaks ka ei lähe, halvemaks samuti mitte. Täna-homme on vaja veel vastu pidada, siis võib ka haigeks jääda. :)
Täna ongi selline naljaks hommik, millist mul ei olegi varem olnud. Lähen tööle alles kell 12.00. Seega saab rahulikult kodus lehti lugeda ja hommikukohvi juua.

esmaspäev, 20. detsember 2010

Gerli Liinamäe Eesti meister!

Meie uisuklubi ja treeneri õpilane Gerli Liinamäe on selle hooaja Eesti meister! Uudis muidugi väga hea. Glebovast küll kahju, aga sel aastal ongi ta sõit kuidagi väga ebastabiilseks läinud. Tegelikult juba eelmise hooaja lõpp tal ebaõnnestus.

kolmapäev, 15. detsember 2010

"Blue Christmas" by Elvis Presley



Kui juba jõululauludeks läks, siis veel midagi hingele.

teisipäev, 14. detsember 2010

Minu esimese kava muusika



Kava muusika andis küll treener ja sammud on äärmiselt lihtsad. Õppinud oleme ka vaid paar tundi, aga meie uisukooli väikesel jõulupeol peaksime me siis sellega esinema. Katsun kodust kellegi ka filmima saada, eks see üsna naljakas peaks tulema. :)

Meie jazztantsu kava



On ju ilus tants? Nii aeglane ja rahulik. Aga kui tantsid, siis on nii kiire-kiire. Jalad on sõlmes ja pöörded sassis. Nüüd on meil kahjuks mitmenädalane paus tantsutrennides ja see kava jäi meile kuuse alla õppimiseks. :)

esmaspäev, 13. detsember 2010

Advendiaeg...


Meie pere jõulutraditsioon: advendiküünal. See peab igal aastal ikka jõuluajal kodus olema.


Lakkamatu lumesadu õues.


Kolm adendiküünalt aknalaual.

reede, 10. detsember 2010

Hiilgav!

Käisime ükspäev Draamateatris vaatamast etendust Hiilgav! Tükk räägib naisest, kes tegelikult laulda ei oska, aga ometi laulab ta ja jõuab lõpuks ka tõeliselt suurele lavale (Garnegie Hall, New York) ja esines seal 3000 inimesele. Kuigi enne meie teatrisse minekut kuulsin mitmelt poolt väga palju negatiivset kriitikat selle etenduse kohta, siis mina sellega ühineda ei saa. Mulle see meeldis. Ei olnud pikk ja lohisev ja mängiti ka väga hästi. Mängu oli pandud ka raskekahurivägi: Ita Ever, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Ülle Kaljuste, Jan Uuspõld ja Britta Vahur.

Natuke tundsin teatris Florence Jenkinsiga ka hingesugulust. Ega see minu uisutaminegi võõrale silmale parem pole. Aga endal on tore. :)

Monika

Lumetorme on Eestimaal ennegi möllanud. Me peaksime olema ju nendega harjunud. Aga see, mis viimasel ööpäeval Eestis toimus, oli küll hirmus. Asja koledam pool hakkab mulle alles nüüd kohale jõudma. Kuni eliseni oli vahva. Torm on ju ikka selline teistmoodi asi. Ja kui seda kodus turvaliselt läbi akna vaadata, siis polnudki nagu midagi. Alles täna hommikul lehti lugedes selgus, et 600 inimest on Padaorus lumevangis ja teab kui paljud veel kuskil üle Eestimaa. Üks inimene kadunud ja kaks surnuks külmunud.
Ja mis teeb meie valitsus? Mitte midagi! Isegi kriisiolukorda välja ei kuulutatud, vaid lasti vaikselt inimestel öö lumevangis veeta, et siis tasapisi hommikul tegutsema hakata. NIISUGUST suhtumist poleks ma küll meie valitsuselt oodanud. :S

Lisatud hiljem: Mina jõudsin täna tööle üllatavalt hästi. Nii hommikune kui ka pealelõunane buss tulid väga täpselt. No teed olid Tallinnas ikka enam-vähem lahti ajatud. Ka elukaaslane jõudis tööle ilusti. Oli väga rahul, et inimesed olid päästeameti hoiatust tõsiselt võtnud ja teed olid autodest suhteliselt tühjad olnud. Oli oma kontoris esialgu üksi, pärast tuli üks töökaaslane veel. Ülejäänud tegid tööd kodukontorist. Täna õhtul aga on neil firma jõulupidu ja see ometi tormi tõttu ära jääma ei pidanud! :D Noh, tõe huvides peaks muidugi ütlema, et õhtuks oli Tallinnas torm ka vaibunud.
Lapse jätsin koolist koju. Rohkem küll olude sunnil, sest üks Tallinna tormivangi jäänud noor sugulane tuli meile ööbima ja nii nad siis ajasid tüdrukutejuttu kella 4-ni hommikul. Ja magas muidugi siis koolimineku sisse. Aga olgu, palju selliseid päevi aastas ikka on, kus päästeamet palub inimesi kodus püsida. Nautigu siis seda ühte päeva (loodetavasti) aastas!
Meie koolis oli enamus lapsi kohal. Mul oli klassis täna 18 õpilast. 4 puudus haiguse tõttu ja ainult 2 tormi pärast. Nii, et mina tegin täiesti tavapärase koolipäeva õpilastele.
Ja isegi trenn toimus nagu alati. Vaid mõni inimene oli vähem, aga minu mälu järgi olid nemadki reisil, mitte tormivangis. Nii, et meie elu kulges suhtleiselt tavapäraselt.
Aga ma ei saa jätta kirja panemata, et soomlased lubasid täna hommikul, et paari tunni pärast jääb torm järgi ja kell kolm paistab juba päike. Seda oli äärmiselt raske hommikul uskuda, aga just täpselt nii see oligi. Enne nelja, trenni minnes päike ei paistnud vaid seetõttu, et oli juba loojunud, aga taevas oli täiesti selge. Ja uut tormi soomlased ei luba. Vaatame, kes siis õigemini ennustab. Kas tuleb uus ja hullem, nagu eesti ilmateade lubab, või sajab vaid veidi lund nagu soome ilmateade lubab.

Nagu üks mu mehe sõber täna väga hästi ütles (tõsi, arvatavasti oli ta selle hea lause kuskilt inernetist leidnud): tormidele pannakse seetõttu naise nimed, et käituvad nagu naised. Tulevad suure kirega ja lahkuvad koos maja ja autoga. :D

neljapäev, 2. detsember 2010