reede, 31. detsember 2010

Head vana-aasta lõppu!

Toredat aastavahetust ja head uut aastat!

neljapäev, 30. detsember 2010

Pählipureja



Käisime eile Krisssuga vaatamas Pähklipurejat. Mitmendat korda, ega seda enam mäletagi. Vist 6. Seekordne Pählipureja on Estonias tehtud väga lihtsaks. Igale inimesel vaatamiskohaseks. Sihtgrupp on küll vist hoopis lapsed, aga lapsi nii palju ei olnudki, ikka rohkem täiskasvanud. Oli veidi koomiliseks tehtud (rotid lehvitasid valget allandmislippu) ja sissejuhatus oli ehk veidi pikk, aga sellist sagimist, laste omavahelist nääklemist on jälle lastel ehk lihtsam ja huvitavam vaadata. Esimene vaatus rohkem lastele, teine täiskasvanutele. Nii, et igaühe jaoks midagi. Ja tore oli näha, et üle aastate tohivad nad jälle etendustes kasutada balletikooli lapsi. Lapsed laval teevad ikka asja lõbusamaks. :)

Leidsin ühe videolõigukese Pähklipurejast Age Oksa ja Toomas Eduri tantsuga.

Aasta 2010


Jälle on aasta möödas. Kuidagi ruttu läks. Mis siis sellest aastast meenutada oleks...
See aasta oli meie peres muutuste aasta.

Vikerkaare taha läks meie Kersi, meie pere liige viimasel 12 aastal. Oleme õppinud elama ilma koerata, harjumatu on.

Kodust kolis välja me noorem poeg. Augusti lõpus leidsid noored, et on piisavalt vanad ja iseseisvad omaette elamiseks. Ja tuleb välja, et neil oli täiesti õigus. Tundub, et saavad ilma meieta suurepäraselt hakkama. Õnneks elavad nad meile piisavalt lähedal ja vähealt poeg käib sageli kodust läbi (toob riideid pessu), miniat näeme harvemini.
Vanem poeg elas suvel mitu kuud Küprosel. Samuti said hakkama, ka mina sain hakkama teadmisega, et mu laps on nii kaugel ja üksi ja ma ei saagi vajadusel kohale lennata ja abistama hakata. :)
Pesamunal on käsil põhikooli viimane klass ja eks seegi ole paras katusmus nii lapsele kui ka mulle.
Muidu läheb noortel hästi, käivad koolis, trennis - tundub et on oma eludega rahul. Ja kui lastel on hästi, siis on hästi ka minul.
Meil elukaaslasega on jätkuvalt kõik vanaviisi: on tööd, on huvialasid. Saame piisvalt puhata ja mängida ka. :)
Sigudikuga on kõik korras.

Vanematel ja venna perel läheb kõik hästi. Kuigi elavad kahe riigi vahel, saab siiski tõdeda, et kõik sujub ja polegi nii hull kui alguses tundus.

Käisime suvel Soomes-Rootsis-Norras. Oli vahva reis, ma polnudki enne nii kaugel põhjas käinud. Ka jõuluvana juures käisime ära, mis siis, et oli alles suvi. Nüüd tahaks ka talvel korra põhjamaale minna ja sügisel ka.

Ristitütar kasvab, saab varsti juba 3-aastaseks. Elukaaslane sai vanaisaks, sõpruskonnas sündis mitu beebit. :)

Oli kaks lumeupustus: aasta alguses ja lõpus, oli mõnus kuum suvi.

Elasime suvel üle ränga liiklusõnnetuse, meil vaid mõned marrastused-sinikad. Meie jaoks õnnelik õnnestus, vastutulnud auto jaoks kahjuks äärmiselt traagiline. Nägin kui lihtsalt võib elu muutuda või hoopis otsa saada.

Nii hull aasta õnneks ei olnud kui horoskoobid lubasid. :)

Jälle sajab


Täna hommikul sadas lund lausa selgest taevast.

Meie kuusk


Sel aastal tundub olevat kuuskedega veidi kehvasti. Vähemalt Tallinnas. Kui mina 23.detsembril plaanisin minna kuuske ostma, siis minu suureks üllatuseks meie igaaastasel kuusemüügiplatsil kuuski ei olnudki. Kuna pidin vähepeal Premia jäähallis Gerli medalit puhitsemas käima, siis sattusin õnneks möödaminnes kohts, kus ikkagi kuuski müüdi. Kuni mina lõpuks kuuske ostma jõudsin, oli vahepeal pimedaks läinud. Käsikaudu leidsin kuuse (ühe ja ainsa sobivas pikkuses sellel platsil, teised olid liiga pisikesed). Kui müüjatele ütlesin, et seda kuuske tahtsin, siis jäin nood vait, ja nihelesid vaid. Küsisin siis, et kas see kuusk polegi müügiks. Vastus oli: see on nii kole kuusk, et me ei oska talle hinda pannagi. :)
Hakkasid siis selle peale püüdlikult sebima, küsisid missugune kuusejalg mul kodus on ja tegid mulle kuuse täpselt kuusejala kaoks parajaks. Jupi alt võtsid ka maha, et kuusk ikka vett kätte korralikult saaks. Kodus oli tõesti vaja vaid kuusk jalga torgata, kõik sobis. Ja seda kõike vaid 150 krooni eest. :)

Kusjuures, minu meelest pole meie kuusel häda midagi.

pühapäev, 26. detsember 2010

Kuuseehted


Kuna meil täiesti iseseisvalt on läinud suve jooksul kastis katki üks väga vana ehe, siis mõtlesin, et pildistan üles mõned vanemad ehted. Klaas on kahjuks selline habras ja kaduv materjal. See siil on päris minu last lapsepõlvest, ehk siis vanust peaks tal olema oma 20 aastat. Tagant paistab kaugelt ka roheline kass, kellel samuti vanust 20 aastat.


See ehe on aga minu ema lapsepõlvest, ehk siis ligi 60-aastane.

See käbi ...

...ja see roosa pall on ka minu ema lapsepõlvest. Minu lapsepõlve lemmik. Kas roosa värvi pärast? :)
Seda roosat kahtlustatakse ka, et see võib olla isegi pärit minu vanaema lapsepõlvest, aga vanaema enam täpselt ei mäleta isegi. Üks seen vanaema lapsepõlvest aga läks sel suvel täitsa iseenesest ja üksi karbis katki.

See pall on minu lapsepõlvest. Samuti mu suur lemmik. Ema mäletamise järgi olla ta selle ehte (koos paljudes teistega) ostnud aastal 1973. Saksa omad olid olnud. :)

Jõuluõhtu


Rahulikke jõule!

Küünlad


Kodune küünlategu. Seebid, mis laua peal virnas, on ka ise tehtud.


Radika peale vaha veidi soojaks ja siis keerad rulli. Ongi kõik ja küünal valmis. Põles peaaegu kaks tundi, tahma ei ajanud. :)

Enne tormi


Talve alguspäev, enne Scarletti kohale jõudmist , oli ilus.

kolmapäev, 22. detsember 2010

Talve alguspäev

Täna öösel algas talv. Samas on jõudnud talv mind juba surmani ära tüütada. No ei ole ma lihtsalt talve-inimene. Mulle meeldiks lörts ja asfalt palju rohkem. :)
Selle aasta esimene tõbi on mind ka kätte saanud. Kusjuures nii kavalalt, et ametlikult haige ma pole. Pole palvikku, ka halba enesetunnet tegelikult mitte. Aga nohu on ja kurk on veidi valus. Ja seda juba varsti nädal aega. Paremaks ka ei lähe, halvemaks samuti mitte. Täna-homme on vaja veel vastu pidada, siis võib ka haigeks jääda. :)
Täna ongi selline naljaks hommik, millist mul ei olegi varem olnud. Lähen tööle alles kell 12.00. Seega saab rahulikult kodus lehti lugeda ja hommikukohvi juua.

esmaspäev, 20. detsember 2010

Gerli Liinamäe Eesti meister!

Meie uisuklubi ja treeneri õpilane Gerli Liinamäe on selle hooaja Eesti meister! Uudis muidugi väga hea. Glebovast küll kahju, aga sel aastal ongi ta sõit kuidagi väga ebastabiilseks läinud. Tegelikult juba eelmise hooaja lõpp tal ebaõnnestus.

kolmapäev, 15. detsember 2010

"Blue Christmas" by Elvis Presley



Kui juba jõululauludeks läks, siis veel midagi hingele.

teisipäev, 14. detsember 2010

Minu esimese kava muusika



Kava muusika andis küll treener ja sammud on äärmiselt lihtsad. Õppinud oleme ka vaid paar tundi, aga meie uisukooli väikesel jõulupeol peaksime me siis sellega esinema. Katsun kodust kellegi ka filmima saada, eks see üsna naljakas peaks tulema. :)

Meie jazztantsu kava



On ju ilus tants? Nii aeglane ja rahulik. Aga kui tantsid, siis on nii kiire-kiire. Jalad on sõlmes ja pöörded sassis. Nüüd on meil kahjuks mitmenädalane paus tantsutrennides ja see kava jäi meile kuuse alla õppimiseks. :)

esmaspäev, 13. detsember 2010

Advendiaeg...


Meie pere jõulutraditsioon: advendiküünal. See peab igal aastal ikka jõuluajal kodus olema.


Lakkamatu lumesadu õues.


Kolm adendiküünalt aknalaual.

reede, 10. detsember 2010

Hiilgav!

Käisime ükspäev Draamateatris vaatamast etendust Hiilgav! Tükk räägib naisest, kes tegelikult laulda ei oska, aga ometi laulab ta ja jõuab lõpuks ka tõeliselt suurele lavale (Garnegie Hall, New York) ja esines seal 3000 inimesele. Kuigi enne meie teatrisse minekut kuulsin mitmelt poolt väga palju negatiivset kriitikat selle etenduse kohta, siis mina sellega ühineda ei saa. Mulle see meeldis. Ei olnud pikk ja lohisev ja mängiti ka väga hästi. Mängu oli pandud ka raskekahurivägi: Ita Ever, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Ülle Kaljuste, Jan Uuspõld ja Britta Vahur.

Natuke tundsin teatris Florence Jenkinsiga ka hingesugulust. Ega see minu uisutaminegi võõrale silmale parem pole. Aga endal on tore. :)

Monika

Lumetorme on Eestimaal ennegi möllanud. Me peaksime olema ju nendega harjunud. Aga see, mis viimasel ööpäeval Eestis toimus, oli küll hirmus. Asja koledam pool hakkab mulle alles nüüd kohale jõudma. Kuni eliseni oli vahva. Torm on ju ikka selline teistmoodi asi. Ja kui seda kodus turvaliselt läbi akna vaadata, siis polnudki nagu midagi. Alles täna hommikul lehti lugedes selgus, et 600 inimest on Padaorus lumevangis ja teab kui paljud veel kuskil üle Eestimaa. Üks inimene kadunud ja kaks surnuks külmunud.
Ja mis teeb meie valitsus? Mitte midagi! Isegi kriisiolukorda välja ei kuulutatud, vaid lasti vaikselt inimestel öö lumevangis veeta, et siis tasapisi hommikul tegutsema hakata. NIISUGUST suhtumist poleks ma küll meie valitsuselt oodanud. :S

Lisatud hiljem: Mina jõudsin täna tööle üllatavalt hästi. Nii hommikune kui ka pealelõunane buss tulid väga täpselt. No teed olid Tallinnas ikka enam-vähem lahti ajatud. Ka elukaaslane jõudis tööle ilusti. Oli väga rahul, et inimesed olid päästeameti hoiatust tõsiselt võtnud ja teed olid autodest suhteliselt tühjad olnud. Oli oma kontoris esialgu üksi, pärast tuli üks töökaaslane veel. Ülejäänud tegid tööd kodukontorist. Täna õhtul aga on neil firma jõulupidu ja see ometi tormi tõttu ära jääma ei pidanud! :D Noh, tõe huvides peaks muidugi ütlema, et õhtuks oli Tallinnas torm ka vaibunud.
Lapse jätsin koolist koju. Rohkem küll olude sunnil, sest üks Tallinna tormivangi jäänud noor sugulane tuli meile ööbima ja nii nad siis ajasid tüdrukutejuttu kella 4-ni hommikul. Ja magas muidugi siis koolimineku sisse. Aga olgu, palju selliseid päevi aastas ikka on, kus päästeamet palub inimesi kodus püsida. Nautigu siis seda ühte päeva (loodetavasti) aastas!
Meie koolis oli enamus lapsi kohal. Mul oli klassis täna 18 õpilast. 4 puudus haiguse tõttu ja ainult 2 tormi pärast. Nii, et mina tegin täiesti tavapärase koolipäeva õpilastele.
Ja isegi trenn toimus nagu alati. Vaid mõni inimene oli vähem, aga minu mälu järgi olid nemadki reisil, mitte tormivangis. Nii, et meie elu kulges suhtleiselt tavapäraselt.
Aga ma ei saa jätta kirja panemata, et soomlased lubasid täna hommikul, et paari tunni pärast jääb torm järgi ja kell kolm paistab juba päike. Seda oli äärmiselt raske hommikul uskuda, aga just täpselt nii see oligi. Enne nelja, trenni minnes päike ei paistnud vaid seetõttu, et oli juba loojunud, aga taevas oli täiesti selge. Ja uut tormi soomlased ei luba. Vaatame, kes siis õigemini ennustab. Kas tuleb uus ja hullem, nagu eesti ilmateade lubab, või sajab vaid veidi lund nagu soome ilmateade lubab.

Nagu üks mu mehe sõber täna väga hästi ütles (tõsi, arvatavasti oli ta selle hea lause kuskilt inernetist leidnud): tormidele pannakse seetõttu naise nimed, et käituvad nagu naised. Tulevad suure kirega ja lahkuvad koos maja ja autoga. :D

neljapäev, 2. detsember 2010

esmaspäev, 29. november 2010

Uisutamisest

Kiira Korpi sai nädalavahetusel Pariisi GP 1.koha. Avrestades tema ebaõnne, on mul tõsiselt hea meel tema pärast. :)

Selle aasta esimene jõulupidu

Talvine Porvoo.

Nädalavahetusel käisime pikkujoulul Kotkas. Pidu oli korraldatud väga omapäraselt - tagurpidi. Kõigepealt kohv ja konjak - laua all. Pärast seda läks kohe tantsuks - tantsiti mingit sutsat või satsut - midagi meie lapatuu moodi tantsu: pöidlad üles, pöidlad alla ja rohkem ma ei mäletagi. :)
Siis tulid tagurpidi magusroog, pearoog, eelroad. Ja bänd oli seekord vahva, tõsine rokibänd. Ei mingit humppat ega tangot. Isegi Saaremaa valssi ei olnud. See oli vist küll esimene kord nende aastate jooksul, kui ei mängitud meie jaoks Saaremaa valssi. Aga varahommikune ärkamine tegi oma töö ja peale keskööd läksime me hotelli magama.
Laupäeval, enne pidu, käisime veel ka korraks mu venna pere poolt läbi. Ja nii kiire oli seekord, et poodidesse kolama ei jõudnudki. Ka Helsingist sõitsime vaid läbi (korraks pidime ikka Ikeast läbi hüppama), linna peale ei läinudki.
Aga kui ilus oli see nädalavahetus Soomes! Päike paistis, lund oli just parasjagu. Nii, et ilus on, aga ei mingeid mitmemeetriseid lumehangi. Aga põhiline oli päike ja helesinine taevas. Ja siis poole mere peal oli näha missugune paks pilv oli Tallinna kohal. Masendav kohe.
Nii kui laeva pealt maha saime, nii kohe lendasime lapsele ema poole järgi ja siis korraks kodust läbi ja jõudsin veel kella 18.00 trennigi.
Niisugune kiire käik siis korraks naabermaale.

reede, 26. november 2010

Sajab ja sajab ja sajab...

Muudkui sajab ja sajab... Pesu, mis nädala alguses sai rõdule pandud, peab sinna vist jääma kevadet ootama. Tõsi ta on, lumi teeb valgemaks ja helgemaks. Aga kuidagi nii nukraks läheb meel, kui mõtlen, et kas tõesti saab asfaldil kõndia alles 4 kuu pärast? Eelmisel aastal oli talv nii-ii-ii pikk. Ja siis algas ta alles veidi enne jõule.

Tegelikult istun siin arvutis ja mõtlen, et tegutsema peab hakkama. Ja olen sedasi mõlenud juba viimades tund aega. Ja juba tunni pärast pean hakkama trenni minema. Aga nüüd siis hakkan kohe koristama. :)

neljapäev, 25. november 2010

Lumesadu

Kuni siiani arvasin ma, et mulle meeldib lumi. Aga eelmisel talvel sai vist lumest selline küllastumine, et praegune lumi tekitab vaid pahameelt. Ei taha veel! :(

kolmapäev, 17. november 2010

Kalman,Silva duet Silva and Edwin

Eile käisime Estonias Silvat vaatamas. Oli nagu reis lapsepõlvemaale. 3,5 tundi läks nagu lennates. Mehed jäid ehk laulmises naistele alla, aga tegelikult oli väga tore. Isegi Krissu kommenaar oli: normaalne. Seda läheks veel teist (ja kolmadatki) korda vaatama. :)

kolmapäev, 10. november 2010

teisipäev, 9. november 2010

Uisutamine


Olen siin vahel harva kirjutanud ka oma hobist- iluuisutamisest. Tegelikult küll rohkem enda jaoks kirja pannud mulle olulisemad muutused. Uisutamisega tegelema hakkasin ma alles täiskasvanueas. Või mis, pigem oleks õigem öelda, et keskeas (omamoodi keskeakriis ehk?). Lapsena sai sõidetud küll, aga kui nüüd 20 aastat hiljem uisud alla panin, siis polnud lapseea sõitmisest midagi meeles. Jah, edasi libiseda oskasin küll, aga pidurdamine, pöörded, isegi tagurpidisõit oli meelest läinud. Nii hakkasingi kõike otsast peale õppima. Esimestes tundides ei saanud ma hakkama isegi mitte tagurpidi sõitmisega. No lihtsalt ei saanud hoogu sisse, paar sammu tehtud, siis oli hoog otsas ja seisin paigal.
Üldse mõtlesin ma uisutama minnes, et hüppama ma küll ei hakka. Nüüd oskan juba päris mitut hüpet (küll ühekordset).

Õnneks oli mul eelmisel aastal väga rahulik treener. Kevadel lugesin artiklit Tiiu Valgemäe uisukoolist ja kohe tekkis mul mõte ise ka sinna treenima minna. Samas ei tahnud oma treenerit ka maha jätta. Nii see suvi siis läks. Otsusele ma ei jõudnudki. Kuni augusti lõpus sain ma eelmise aasta treenerilt kutse tulla õppima Tiiu Valgemäe uiskooli. :)

Väga pikalt ma ei mõelnud ja nüüd olengi ise ka Tiiu õpilane. Ehk siis treenin kui tippsportlane Eesti parimate treenerite käe all. Lisaks Tiiule on meile tundi andnud ka jäätantsu treener Lea Rand.

Ja edusammud tulevad! Viimases trennis sain ma hakkama korralike piruettidega. Treener ütles, et oli hästi tehtud ja ise tundsin ma ka, et nüüd lõpuks tuli välja. Nii vasakul kui ka paremal jalal. Üldse on uistrenn alati nii positiivset energiat andev, et pärast seda ma alati säran. Vahel kohe mitu päeva pärast trennigi. :)
Pildil teeb painutuspiruetti Kiira Korpi. Mina veel nii ei oska, teen ilma painutuseta. :)


teisipäev, 2. november 2010

Hingedepäev


Sügisene hingedeaeg on üks omamoodi mõnus aeg. Pime ja sombune ja veel soe. Selle aasta hingedepäeval mälestame me esivanematega koos ka Kersit.

pühapäev, 31. oktoober 2010

Kellakeeramise päev

Hea pikk päev. Olen juba nii palju teinud ja nii palju on veel teha ja ikka on aega küll. :)
Mulle meeldib kellakeeramine. Mind ei häiiri sugugi, et õhtud on pimedamad, sest sel kellaajal kui mina õue minna tööpäeval tahan/jõuan on nii või teisiti pime. Parem siis juba kella keeramine, saab vähemalt hommikuti kauem magada.

neljapäev, 28. oktoober 2010

Hilissügis


Eile oli üks tõeliselt ilus hilissügisene ilm. Mõned kased on alles kuldkollased ja lehti veel täis.


Aga kask, mis täidab ka minu elutoa kardina ülesadneid, on juba lehtedest üsna tühi.


Mõned puud on alles rohelised.


Ja mõned juba üleni raagus.


Männi pargis polnud üldse aru saada, et tegu sügisega on.
Täna on küll hoopis teistsugune ilm. Vihma sajab ja pole veel päris valgeks läinudki.

kolmapäev, 27. oktoober 2010

Hommik kodus


Õues on just selline ilm nagu pildilt paistab. Hilissügise kohta isegi päris tore ilm.
Oled rahulikult kodus, leht läbi loetud, kohvitass alles ees. Loed netist teiste blogisid. Pikk päev on algamas ja mitu päeva puhkustki veel ees. Mida veel elult tahta võiks? :)

reede, 22. oktoober 2010

Veerand läbi

Ongi vaheaeg käes. Kuigi iseenesest läks see veerand kiiresti, oli see siiski üks äärmiselt väsitav veerand. Hetkel olen nii tühi kui veel olla saab. Ja lörtsi sajab.

reede, 15. oktoober 2010

Esimene lumi

Täna kell 19 paiku õhtul oli Nõmmel päris lume moodi ollus maha sadanud. Tegelikult ikka pigem lörts. Ja õnneks üsna vähe. Loodetavasti ikka püsib veel ilma lumeta ilm. Kuidagi kohe ei taha jälle seda pikka lumist aega!

neljapäev, 14. oktoober 2010

Kolletamispäev


Tänase kolletamispäevaga saab läbi sügise ilusam pool. Ees on ootamas pime ja porine aeg. Tegelikult on hetkel just see "õige" sügis. Saab lehtedes sahistada ja kõik on nii kuldne.
Täna ööseks lubab korralikku tormi. Hetkel tundub küll selline tavaline sügisõhtu olevat, ei mingit suurt tuult ega lörtsi.
Pildi tegin täna töölt koju jõudes meie rõdult, aga kuna see sügis on kuidagi nii tihe, siis jõudsin ma koju alles siis, kui juba hakkas pimedaks jälle minema.

Ja mu vanematel on täna 33 pulmaaastapäev. :)

kolmapäev, 13. oktoober 2010

Koolilapse päev

Hakkasin täna oma lapse päeva pikkuse peale mõtlema. Tänane (ehk siis kolmapäevane) päev näeb välja järgmine: hommikul kell 9.00 hakkasid tunnid (ainuke päev nädalas, kus saab minna teiseks tunniks). Koju jõuab 17.20. Viimane tund on küll koorilaul, aga tund seegi. Siis jääb tal aega kodus olla nii umbes 10 minutit, et kihutada matemaatika tundi. Sealt jõuab ta tagasi kella 8 paiku õhtul. Ja siis on vaja veel homseks õppida. Sel nädalal on iga päev kontrolltöö, reedel isegi kaks tööd. Ja ka kohustuslik kirjandus vajab lugemist. Ja tegelikult tahaks ju iga inimene veidi mängida ja puhata kah. Mõni ime siis, et õppima hakkab hilja ja magama minek jääb ka siis hiliseks. Ja hommikul on raske ärgata. Nõiaring tegelikult.
Täna pole tal veel trenni. Ülejäänud nädalapäevadel (kaasa arvatud laupäev) käib ta trennis. Ja ikka jääb õppimine ja magama minek hilja peale.
Igatahes kõrvalt vaadates tundub, et koolilapse päev olema väga raske. Tööl käia on palju lõbusam. :)

pühapäev, 10. oktoober 2010

10.10.10

Tänase ilusa kuupäevaga päeval sai otsa sügise ilusam pool. Päike enam ei paista ja külm ning kõle on õues. Peab vist kindad ja sallid välja otsima, kaua seda toimingut enam edasi lükata ei saa.
Elu on kuidagi väga kiireks ja tegusaks läinud, nädalad lausa lendavad mööda. Järgmisel nädalal vaid kolmapäev ja laupäev sellised päevad, kus midagi ees ei ole.

reede, 1. oktoober 2010

Matkapäev


Meie koolis on komme, et sügisese loodusainete nädala reedel läheb terve kooli korraga matkale. Nii käisimegi meie oma kolme 5.klassiga matkal täna Pääsküla rabas. Rabas oli vaikne (no niivõrd kui see 72 lapsega olla sai :) ), päike paistis, lehed langesid ja sügise lõhn oli.
Kui aus olla, siis polnud mul aimugi, et Tallinnas selline vahva matkarada olemas on. Kuigi kahjuks ei ole teeviitasid, on selgitavad tahvlid, aga kui tee jaguneb kaheks, siis kumba teed pidi minna, sellised teeviidad on sealt puudu. Hea oli, et meil oli kaasas üks vanaema, kes seda raba hästi tundis. Ilma teejuhita oleksime me ilmselt päris hätta jäänud.
Sellina vabas vormis päev on väga mõnus. Mulle meeldis ja ma usun, et ka lapsed jäid rahule.


Paar päeva tagasi, mihklipäeval, võetud pilt meie aknaalusest kasest. Sügis on käes. Täna hommikul oli juba maa valge. Ja kraadiklaas Pärnu mnt serval näitas 0 kraadi. Kella 12 oli küll sellest juba +11 saanud ja hetkel tundub üsna soe ja mõnus olevat.

teisipäev, 28. september 2010

pühapäev, 26. september 2010

Üks mõnus laupäev

Eile oli üle pika aja tõeliselt mõnus ja soe ilm. Tõeline vananaistesuve-ilm. Otsustasime selle sooja ära kasutada ja minna kolama Viru rabasse. Või mis seal ikka kolada, peab liikuma mööda laudteed, nii, et eksimise võimalust pole antud. Aga ilm oli suurepärane ja raba suhteliselt rahvast täis. Enamus oli lastega pered, meie "laps" kaasa tulla ei tahtnud, eelistas viibida kodus nelja seina vahel. Mulle tegelikult meeldiski, et ikka rahvast ka oli. Tundus kuidagi turvalisem kui üksi olla. Aga matk oli mõnus, liikuda sai päris pikalt (üle kahe tunni kulus kokku), ilm oli nii soe, et sain olla lühikeste varrukatega pluusi väel Mõned pildid on ka fotokas, eks kunagi saan siia ka lisada. :)

kolmapäev, 22. september 2010

Suve viimane päev


On suve viimane päev. Õues seda küll tähele ei pane, sest selle aasta sügis on üsna varajane olnud. Puud on kirjud ja lehed juba maas mitu päeva. Ometi sai täna lugeda, kuidas tulemas on pikk ja soe sügis. Nii, et lootust on. :)

September on läinud imeruttu. Juba ongi tegelikult käes veeranditi poolitav nädal ja kolme nädala pärast hakkame juba hindeid välja panema. Ja ometi alles see kool ju algas. Midagi huvitavat tööl juhtunud ei ole, kui just mitte e-koolist juttu teha. Aga mina, kes elan mõtte järgi "tark ei torma" ;), selle jamaga eriti kokku ei puutunud. Esimesed nädalad, kui igal pool kisa üleval oli uue e-kooli pärast, mina e-kooli sisse ei saanudki. Ja võtsin asja rahulikult ning ootasin, mis edasi saab. Ja siis kui mina ükskord sinna sisse sain, siis asi juba oli enam-vähem. Üht-teist on jah veel veidi logisev ja lapsevanemana mulle see pilt ei meeldi, on liiga segane, aga eriti ma ei kurda. Saab hakkama küll. Ka tunnis jõuab täita, nagu varemgi.

Septembri alguses hakkas jälle uisutamine pihta. Ja hakkas päris karmilt. Nimelt läksime me teise klubisse, "päris" treeneri juurde. Ja see tähendab vähemalt 3 korda nädalas trenni. Ja karmi trenni. Viimases trennis oli tunne, et nüüd enam ei jaksa. Juuksed ja särk oli lirtsmärjad, jalad värisesid all... Siis on 30 minutit puhkust ja siis veel tund aega jääl. Ja kord nädalas on tantsutrenn. Mille kohta arvasin ma ka, et mis seal siis ikka. Aga valesti arvasin, ka selle trenni lõpus on särk läbimärg. Ja vähe sellest, treener arvab, et kõik on suured uisutajad ja ammu treenivad inimesed ja teavad igasuguseid tantsutermineid. No mina igatahes ei tea ja päris mitmest sammust ei saa ma hästi aru. Katsun teha teiste järgi, aga eks see teiste järgi tegemine tähendab seda, et olen teistest kogu aeg sekund-paar taga. Ja tempo on kiire. Kord nädalas katsun veel ujumas ka käia. Nii, et käimas siis selline sportlik aasta.

Noorem poeg kolis oma elukaaslasega eraldi elama. Juba augusti lõpus, nii et varsti on nad juba terve kuu eraldi elanud. Kuidagi naljakas ja tühi on kodu ainult kahe lapsega. Õnneks käib ta sageli kodus (riideid pessu toomas :) ) ja elavad nad ka ainult veidi maad meilt edasi, aga ikkagi.

Homme varahommikul algab siis sügis.

neljapäev, 2. september 2010

Jälle uus algus


Kooliga seotud inimesed loevad oma aastaid tavaliselt sügistega. Et siis jälle uus algus.
1.september oli tore, lapsed suureks kasvanud ja vahvamaks muutnud. Aga tänane päev oli tappev. Eks see ole harjumuse asi, aga kohe 6 tundi järejest anda oli nii väsitav, et koju jõudes tundsin, et jalad ka all värisevad. Ja mõte ei töötanud enam mitte üks raas.
Nüüd siis taastun tasakesi esimesest tõsisest tööpäevast. Homme on juba õnneks reede.
Esimene nädal tundub alati olevat sama pikk kui ülejäänud veerand kokku. See kohe on kuidagi nii. :)

esmaspäev, 30. august 2010

Isa juubel


Laupäeval pidasime isa 60-aastast juubelit. Viimasel ajal ongi nii, et sugulasi näed vaid pulmade ja juubelite ajal. Oli inimesi, keda viimati (vist) nägeme 7 aastat tagasi mu venna pulmas.
Tort oli mu täditütre tehtud, ta teeb väga häid ja ilusaid torte (ja ei ole mitte kondiiter).


Külalised tantsuhoos.

Ongi sügis

Ilm on keeranud täiesti sügisesse. Külm ja pilves. Vihma küll (vähemalt Tallinnas) ei saja, aga rõske ja niiske on siiski.
Eile tegin ära ka sügistööd rõdul Tõstsin lilled sisse, panin aiamööbli (üks tool :D ) kokku, tegin maitsetaimede kasti tühjaks, pühkisin sügiseks rõdu põranda ka ära.
Äkki siiski läheb veel soojaks? Vananaiste suvi on ikka tavaliselt millalgi tulnud. Üks tuttav ütles mõni päev tagasi, et september tuleb vihmane, aga oktoober soojem ja päikeselisem. No eks näis, kas on nii.

pühapäev, 22. august 2010

Kokkuvõte suvest


Jälle on aeg teha väike kokkuvõte suvest. Suvi läks kähku nagu ikka. Ilma kohta ei tohiks küll kellelgi sel suvel olla midagi halba öelda. Sai tõeliselt hästi puhatud.
Käisime mõned korrad Pärnus. Soomes ja Lapimaal.
Külas sai käidud, kodus oldud.
Kohtutud sugulaste ja tuttavatega, kes muidu Eestist kaugel.
Kohtutud uute tuttavatega blogimaailmast.
Lugesin läbi päris palju raamatuid.
Isegi randa ja ujuma jõudsin vist oma 4 korda.
Sõitsime palju ratastega ja üldse viibisime päris palju õues.

Sellesse suvesse jääb kahjuks ka meie koera surm. Aga oleme õppinud elama ilma koerata. See on omamoodi vabadus, ei pea kogu aeg kella vaatama ja koju kiirustama.

Oli üks mõnus pikk suvepuhkus. Ja homsest siis jälle tööle.

kolmapäev, 18. august 2010

Mõned Soome pildid kah


Panen siia mõned pildid ka meie juulilõpu Soomes käigult. Külastasime üle mitme aasta Korkeasaari loomaaeda.




Porvoos on mõeldud kõigele, ka uuselamud ehitatakse sellised, et linnapilti sobiksid.


Park keset linna.


Porvoo vanalinnas.


Kaubaaidad.






Mis viga paati omada kui saad seda hoida 100 meetri kaugusel kodust?

teisipäev, 17. august 2010

Ilma selginemine


Norras, Tromso linnas, tegelesime ilmavaatlustega. Mäe all oli ilm päris ilus, päike paistis. Mäetipp aga oli nii pilvedes, et tekkisid sügavad kahtlused mäkketõusu kohapealt.


Gondliga poolel teel mäkke, polnud ka veel ilmal viga.


Mäe tipus aga olime täiesti pilvedes.


Alla linna vaadates oli uduselt nähe läbi pilvede ka veidi maju.


Siis hakkasid pilved äkki ülespoole liikuma.


Ja selginemine toimus mõne minuti jooksul.


Äkki oli kõik selge, linn paistis, päike säras. Ainult mäetipp oli endiselt pilvine. Nägime oma silmaga ära ilma selginemise kiiruse. :)
Lofootidel oli sageli nii, et ühel pool mäge oli ilm pilves ja sombune, sõitsime läbi tunneli ja teisel pool säras hoopis päike. See pidi seal tavaline olema, et pilved jäävad mägedesse "kinni".
Ilmaga meil tegelikult vedas igatpidi. Sellist vihma, mis märjaks oleks teinud, sellist meie ei näinudki. Ainult ühel päeval Viikingite muuseumis (mis on vabaõhumuuseum), saime tunda seenevihma. Muidu oli ikka kuiv ja pilvine või lausa päike säras. Väga mittenorralik ilm.