Viies nädal läbi

 Lihavõtted on selleks aastaks läbi. Täna korjan jänesed ja munad kokku ning panen nad kappi järgmist aastat ootama.
Ongi jälle nädal läbi. Seekord mitte ainult nädal, vaid tänasega lõppeb õppeperiood ära. Õppeperiood, millest me koolis saime käia vaid kaks esimest nädalat. Edasi järgnes hüpe tundmatusse.
Vahel tundub mulle ikka, et äkki ma annan lastele liiga palju õppida või äkki nad ei saa ikka aru, aga ei julge minu käest küsida. Küsimise võimalus on neil iga päev olemas, aga kahjuks kasutavad nad seda võimalust harva. Zoomi tundides kohtume ka, aga ega nad sealgi eriti jutukad ole.
Kooli tahavad kõik, aga nagu mina aru saan, siis kooli me sel aastal kõik koos siiski ei lähe. Samas on muidugi aega veel terve kuu ja ehk midagi veel muutub, aga ega ma ausalt öeldes sellesse eriti ei usu.

Minu enda kodune elu on iseenesest mugav. Mulle täitsa meeldib, kui välja jätta see, et trennidesse ei saa ja keegi külla ei tule. Eks mingil määral saab ju kodus ka trenni teha, aga ega ma eriline trennilõvi ei ole ja üksi kodus eriti teha ei viitsi. Aprillis toimuvad meil zoomis ka trennid. Küll vaid kord nädalas, aga tore seegi. Koos on trenni palju lõbusam teha kui üksi.
Pildil minu trennikriitik. Terve trenni ta jälgib mind sellise kriitilise pilguga. Ära ei lähe, magama ei jää. Täpselt nii jälgibki terve trenni. Kord proovisin ukse taha jätta, siis hakkas ust kraapima ja tahtis sisse tulla. :)

Kohupiimakook

Põhi:
200g jahu
75 g kiirkaerahelbeid
0,75 dl suhkurt
0,5 tl küpsetuspulbrit
150 g võid

köögikombainis kõik kokku segada

Täidis:
4 muna
1 dl suhkurt
1 tl vanilisuhkurt
600 gr (kuiva) kohupiima
150 g hapukoort

Soovi korral mingeid marju, näiteks kirsse. Suhkurt panin vähem kui retseptis oli.

24 cm koogivorm. Retsepti leidsin juuksuris istudes mingist ajakirjas. Ajakirja nime kahjuks ei mäleta. Aga panen enda jaoks siis kirja, sest seda on väga hea ja lihtne valmistada. Kook tuleb hea ka. Isegi minul, kellel sageli toidud ebaõnnestuvad. :)

Tänavatoidufestival

Eile ja täna peeti telliskivis tänavatoidufestivali. Alguses pidime minema eile, aga just siis hakkas sadama.
Täna üritasime uuesti. Ilm oli ilus ja rahvast palju. Toidu kohta eriti midagi öelda ei oskagi. Nagu tänaval söödav toit ikka. ☺
Sain seal kokku oma täditütrega, kes on hetkel paar nädalat lastega Eestis puhkamas. Neile see üritus väga meeldis, Moskvas selliseid vist ei korraldata. ☺

Soolakurgid

Panen siia kirja oma Pirita-vanaema soolamise retsepti. Iga kord kui ma juhtun kurke tegema (ja seda juhtub heal juhul korra suve jooksul, vahel jääb mõni suvi hoopis vahele), siis pean ma jälle ema käest üle küsima. Aga vahekord siis selline 10 l vett ja kaks klaasi soola. :)
Oma peaga leidsin ma, et klaas soola võiks olla ehk 200 grammi. Seal siis edasi, et 5 l vett ja 200 g soola ja 2,5 liitrit vett ja 100 g jämedat soola. Tegin selle viimase arvestuse järgi ja väga head on. Soola täpselt parasjagu. Kõik muu on nagu korralikus retseptis ikka: mustsõstralehed, mädarõikalehed, küüslauk ja tilliõisikud. Kurgid muidugi ka. :)

Lapsepõlve lainel :)

Leidsin ükspäev kapist ema antud purgi soolaseentega. Või noh, eks ma teadsin küll, et mul see purk on, aga ei tulnud seenesalati isu peale. Kolmapäeval aga leidsin, et just see on õige päev seenesalatit teha. Nii kui purgi laht tegin - lapsepõlv tuli meelde, lapsepõlve maitse. Ainult minu ema soolatud seened maitsevad nii. :)
Ma ise soolan ka seeni, aga nad on kuidagi teistsugused.

Ja siis meenus mulle vennanaise ütlus, et kui me ema neile küll läheb, siis vend enne koristab ja kokkab, sest "tema emme tuleb külla". Vat seekord oli ka mul selline tunne, et just minu emme tehtud seened. Nagu lapsena. :)

Tort

 Olen selle retsepti järgi juba mitu korda torti teinud. Lihtne ja hea, pole hirmu, et ebaõnnestuda võiks. Retsepti sain Svea blogist. Aga kuna Svea lubas blogi kinni panna, siis panen omale igaks juhuks siia "mälusse" ka. Muidu unustan koostisosad ära. :)

Meie Vabariigi aastapäeva tort oli siis selline. Ei olnudki sini-must-valge. :)

Kokandusnurgake :)

Mine, kes ma kohe üldse küpsetada ei armasta, olen sellel nädalal suutnud küpsetada neli toorjuustukokki, juustusaiakesed ja keerata kokku kahel korral suupisted küüslaugu-juustu salatiga.Mõjub hästi see sünnipäevade ja võistluse kuu. :)

Ciabattasaiad

 Jaanuarikuu Terviplussi ajakirjas oli lihtne retsept. Proovisin täna kähku ära ka.

Lihtne teha ja täitsa head on. Võib teinekordki teha.  :)

Üks mõnus ja lihtne kook

Viimasest Naistelehest leidsin ühe lihtsa retsepti. Proovisin kohe täna ära ka. Väga mõnus kook tuli! Lihtne teha ja saab kiiresti valmis.

Rabarberikook

Igal kevadel tuleb see rabarberikoogiküpsetamise laine üle elada. :)
Minu "tavapärane" on juubeli-pulbrist tehtud põhjaga, aga vahel viitsin ma ka midagi muud teha.
Selle aasta lemmik on Helena Köögist.
Ei ole keeruline teha ja on väga maitsev. :)

Üks lihtne kook

Retsepti leidsin sellest blogist.
Alguses tundus väga keerluline, aga kui tegema hakkasin selgus, et retsept töötab ja on tõesti lihtne nagu lubatud. Tõesti üks mõnus ja hea kook. :)

Sellise ehtsa sügisilmaga polegi ju midagi muud peale hakata kui kodus kokata. Homsest pidid küll õnneks suveilmad tagasi tulema.

Tänane õhtusöök

Et mul meelest ei läheks, panen siia kirja tänase õhtusöögi retsepti. Sinihallitusjuust, pakk kohvikoort ja sink (õiges retseptis oli küll peekon). Pasta kastmeks siis. Lihtne ja hea, aega läks ehk 30 minutit ja kõik oligi söömisvalmis.
Ise leidsin selle siit.

Õhtusöök

Tegin täna õhtusöögiks sparglit. Retsepti ledsin siit. Tundus nii isuäratav olevat. Tundus :). Mis ma muud oskan öelda. Ise veidi näksisin. Muna sõin ära. Veidi sparglit ka. Nüüd ootan kui teised koju jõuavad, et nende arvamust kuulda. Arvan, et see hea ei tule. :)
Teist korda ma sparglit enam ei ostaks. Kuigi ilmselt on viga pigem minu kokkamisoskuses.

Kõrvits, tänupüha ja kadrilaupäev

Eestimaal peetakse täna kadrilaupäeva. See on minu jaoks selline veidi segane päev, sest osades kohtades kirjutatakse, et kadrid jooksevad kadripäeval ja mardid mardlaupäeval. Ja mõned väidavad jälle, et nii kadrid kui ka mardid käivad tähtpäeva eelõhtul. Nii, et sellest ma aru päris pole saanud, kumb siis õige on. Aga vahet pole. Igaks juhuks ostsin koju piparkooke ja komme, et äkki keegi tuleb...
No loomulikult ei tulnud. Viimased 7 aastat pole keegi (ei kadri ega mart) käinud, miks siis täna peaks. Aga loota ja komme koju osta ju ikka võib. :)
No ja vähemalt elukaaslane peaks täna öösel tööreisilt saabuma. :)


Ameerikas peetakse täna tänupüha. Mul selle pühaga küll miskit pistmist pole. Olin juba mitu päeva tagasi mõttes paika pannud, et just täna teen oma kõrvitsale lõpu peale. See, et just täna ka tänupüha on, seda lugesin alles keset päeva. Seost sellel kõrvitsapirukal tänupühaga tegelikult pole.
Otsisin netist välja kõrvitasapiruka retsepti (ma pole elus varem midagi sellist teinud). Ja hakkasingi siis pihta. Võtsin pikalt hoogu, kell oli ligi 7 õhtul kui peale hakkasin. Kõigepealt kõrvitsad ahju ja ahjus pehmeks. Siis püree. Püreed tehes panin kohe ka suhkru ja püree tuli tegelikult väga hea. Magus selline. :)
Meenutas seda, mida ma kunagi lastele sisse söötsin kui nad beebid olid.
Selles pildi peal siis püreestatud kõrvits.


Nüüd on kõrvitsalepüreele koor ka lisatud. Vahukoore asemel panin mina küll 5% köögikoort. Segu tundus magus ja rammus juba enne koore lisamist. Samuti ei keetnud ma segu 10 minutit, tundus suht mõttetu, ei olnud püree ennegi vedel, vaid päris paks. Siis painin rõdule jahtuma.


Sellisena läks ahju...


Ja niisugune näeb ta hetkel köögis välja. Kui valmis sai, oli kell juba 21.30. Nii, et läks teisega ikka mitu tundi. Terve kodu on täis jube magusat lõhna. Lausa nii magusat, et ega ma seda kooki maitsta tahagi.
Aga vähemalt tööreisilt naasev (mitte kõrvitsat armastav) mees ei saa öelda, et teda poleks kallis naine pirukaga (ja tainarulliga) öösel kodus oodanud. :)

Kõrvits

Üldiselt ei ole ma suurem asi kokk. Veel vähem tegelen hoidiste tegemisega. Aga kui mulle sõbranna pakkus septembris väikest kõrvitsat, siis mõtlesin üle pika aja proovida. Väikese kõrvitsa asemel maandus septembri lõpus mu koju ikka päris suur kõrvits. Võtsin ikka pikalt hoogu enne kui noa kõrvitsasse lüüa julgesin.

Novembri keskpaiga kolmapäev oli meie peres kõrvitsapäev. Tegin ahjus kõrvitsat. Pidi olem jube hea. Hmm, minu maitse ei olnud. Krissu sõi ja kiitis. Algul. Tänaseks seisavad kõrvitsaliistakud külmkapis ja ootavad mu töökat kätt, mis nad toidujäätmetesse viskaks.


Kõrvitsapüreesupp. Oli kah. Ilus värvilt, lihtne teha. Üks kord hea süüa. Teine päev kõlbas kah, aga viimane kausitäis ootab hetkel jällegi mu töökat kätt külmkapis.


Poolest kõrvitsat marineerisin sisse.

Suurest potitäiest sai 6 purki marineeritud kõrvitsat. Aga vähemalt ilusat kuldkollast värvi. Probleem: peale minu meie kodus ei söö neid keegi.

Ja tegelikult on viimane (suur) veerandik ikka veel külmkapis ja ootab et temaga midagi peale hakatakse (mitte küll prügikasti viimist, ikka mingit söögi-mõtet). No ei ole me pere eriti kõrvitsasõbrad. Nüüd on 10 aastaks jälle isu läinud.

Suvikõrvitsavorm

Retsept on järgmine:
1 kg suvikõrvitsat,
1 suur sibul või ka 2;
150 gr suitsusinki (mina panin kanafileed);
4 muna
1/2kl õli
1/2kl jahu;
soola, pipart.
100 gr riivjuustu

Kuidas teha:
Suvikõrvits, sibulad ja sink hakkida peeneks. Segada ja raputada samal ajal jahu segule. Pool riivjuustust sega kohe sisse ja ülejäänud riputada enne ahju panekut peale. Munad ja õli kloppida koos segamini ja valada segule. Soola ja pipart oma maitse järgi. Määrida vorm ja puistata peale riivsaia ja siis segu vormi.
Ahjus on 25-30min 180-200 kraadi juures.

Täitsa söödav tuli. Isegi mu juurikaid mitte armastav perekond sõi.

Kodune jäätisetegu

Ma ei ole väga kokkaja inimene. Pigem kipuvad mu söögid sellised "harju keskmised" või isegi veidi alla seda olema. Ja retseptidega on ka nii, et leian hea retsepti, teen mõne korra ära ja siis unustan. Ja hiljem enam ei mäleta kust ma selle retsepti tookord leidsin. Ühesõnaga, mõtlesin, et panen siia enda jaoks kirja, kui jälle unustama peaksin. :)
Viimases Naistelehes õpetas lihtsalt kodus jäätist tegema. Huvi pärast proovisin kohe järgi ka.

6dl 35% koort (lüüa vahtu, suhkrut ei pane)
1 purk kodenspiima (segada juurde ja vahustada uuesti)

Lisada võin purustatud maasikaid, küsiseid, kookosehelbeid, shokolaadi. Sellisel juhul tuleb paar korda käia segamas, et jääkristalle ei tekiks. Külmumiseks arvestada umbes 6 tundi. Minul polnud aega segamas käia, sest käisime vahepeal ratastega sõtmas. Ei tea, kas algaja õnn, või niisama lisanditeta jäätise puhul ei tekigi jääkristalle, aga tulemus oli suurepärane. Veidi ehk liiga magus (kondenspiim!), aga väga hea. Sellest kogusest saab kaks sellist karbitäit, no ligi liiter oli kindlasti kokku.


Üks karp on juba otsas. Väga hea on! :)