Koduaiakontsert

 Viimsel ajal on väga mõnusad kontserdid moodi läinud. Või õigemini on väga tublisid inimesi, kes viitsivad oma koduaias või korteris pisikesi kontserte korraldada. Meie käisime kolmapäeva õhtul Karukella koduaiakontertil. Rahvast oli päris palju.

 Lapsed - koerad oli lubatud ja lausa tasuta, samuti oli lubatud oma piknikuvarustus kaasa võtta. Kohapeal pakuti kohvi.

 Kontasert algas täpselt, nii nagu lubatud oli. Peale esimest laulu arvas Laura, et võtab nüüd kingad ära, sest nii on mugavam. ☺

Kuna õhtu oli soe, siis oli tõeliselt hubane ja mõnus olemine koos meeldiva muusikaga. ☺
Järgmine kontsert toimub seal 28.augustil ja siis esinevad Kõrsikud.

Kontsert

Esmaspäeval käisime kontserdil, mida reklaamiti ka kui Gunnar Grapsi mälestuskontserti. Võib öelda, et läksime reklaami õnge. Kes soovib minna C jami kuulama, palun väga, soovitan soojalt. Kes soovib nostalgitsema ja Grapsi meenutama minna soovib, siis hoidke eemale. Kannukesel pole viga, laulda ja kitarri mängida ta oskab. Aga Grapsi saapad jäid talle ikka väga suureks. Need kes Grapsi kontserdil sinihelerohelist valgust ja raudmeest kaasa laulnud on, need pettuvad ikka väga kõvasti.
Avastasin seal kontserdil, et mul on ikka veel laulusõnadki peas. ☺
Aga iseenest oli ju mõnus õhtu ja positiivne on see, et sai ilusat õhtut nautida.

Üks tore neljapäev

Just nii kallas vihma neljapäeva pärastlõunal. Muidu poleks sellest ju midagi olnud, aga me pidime minema kontsertile. Välikontsertile. Pilt on tehtud ajal kui ootasin bussipeatuses autot, mis mind Lohusallu pidi viima. ☺
Teel sinna otsustasime, et kõigepealt läheme sööma ja edasi vaatame ilma järgi. Sel hetkel ilm ei olnud veel just paljulubav.

Aga vahepeal jäi siiski sadu järele ja kontsert ise oli tore. Täielik naistekas. Vaatamas oli küll ka mehi, aga nendest enamus silmnähtavalt igavles ja istus telefonides. Meie naistekamp aga jäi oma üritusega väga rahule. Panen siia ühe laulu lingi ka, eriti pöörata tähelepanu sõnadele. ☺

https://m.youtube.com/watch?v=Kv_xZp2_iCM

Draakonite kontsert

Eile oligi siis käes päev, mille tarvis piletid jälle mitu kuud varem olid valmis ostetud. Ostmise hetkel tundus 22.märts olevat kunagi kauges kevades. ☺
No eile õhtul enam väga kevad ei olnud.
Aga kontsert ise oli tore. Soojendaja oli ehk veidi igavavõitu, aga kuulata kõlbas ikka. Kui draakonid alustasid, siis oli rahvast ikka palju. Telekast mainis, et üle 6000 inimese oli olnud. Kontsert oli hea, eriti hea oli show mis esinemisega kaasas käis. Ja eriti meeldis mulle see, et meil olid istekohad. No vanainimese asi, aga ei viitsi enam tundide viisi püsti seista kontsertil.
Ainuke mis mind veidi häirima jäi, ja see ei olnud üldse esinemisega seotud, oli hoopis  turvakontroll. Lennujaamas ja sadamates saadeti politseinikud patrullima, aga kontserdil, kus oli Eesti mõistes ikka rahvamass koos, piisas küsimusest:"Ega teil oma sööki-jooki kaasas ei ole?" Kui vastasid küsimusele eitavalt, siis ei huvitanud sa enam kedagi ja võisid rahumeeli oma kohale minna. Oleks võinud vähemalt kottidessegi vaadata. Aga noh, midagi ju ei juhtunud ja seega olematu turvakontroll õigustas ennast. ☺

Järgmine konsert ootab meid "juba" novembris.

Eurovision 60

 Laupäeva õhtul telekat klõpsides sattusin juhuslikult sellise kontserdi peale nagu Eurovision 60. Meenutati kunagisi võitjaid ja mõned tollased võitjad laulsid oma toonase laulu nüüd uuesti üle. Väga nostalgiline kontsert oli. :)
Ka Padarit ja Bentonit näidati, küll ainult jupikest nende toonasest võidust. Koos ühele lavale nad enam vist ei mahu ja tõenäoliselt neid ka ei kutsutud osalema.Aga Dima Bilan laulis uuesti ja Loreen ja Lordi. Nemad siis uuema-aja võitjatest.

 Aga hoopis nostalgilisem oli vaadata oma kunagisi lapsepõlve-aegseid võitjaid. Näiteks Nicole. Mina olin siis 11 kui tema võitis. Ja see laul oli no nii-ii-ii ilus. :)
Nüüd siis laulis Nicole oma laulu uuesti. Ja minu meelest näeb ta nüüd (33 aastat hiljem) palju parem välja kui toona. Ok, tollane mood oli õudne.:)

Aga mis oli kuidagi eriti sümboolne, sakslanna laulis rahulaulu ja terve lavaesine oli täis vene lippudega lehvitavaid inimesi. Selle pärast ma tegelikult telefoniga paar pilti tegin. Kahjuks ei ole selle pildi pealt seda hästi näha, aga enamus lipud lava ees on venemaa omad. :)

Prints ja kerjus

Septembrit jääb lõpetama kiire ülevaade sellest ooperist. Kuna ma olin kuulnud selliseid nii ja naa arvustusi, siis kõhklesin pikalt kas ikka minna. Lõpuks ikka läksime. Ja mulle väga meeldis. Oli tehtud selliseks popiks ja noortepäraseks. :)
Väga tore elamus oli!

Eesti laul

Veel mõni aasta tagasi valiti eesti eurovisioonilaulu ikka minu sünnipäevale järgneval nädalavahetusel (jaanuaris). Nii sai sünnipäeval ikka lauluvõistlust vaadatud. Siis lükkus see edasi mu täditütre sünnipäevale (veebruari alguses) ja traditsioon sünnipäeval lauluvõistlust vaadata jätkus. :)
Sel aastal on see kuidagi väga kevadesse nihkunud.
Kahjuks minu meelest sel aastal pole meil ühtegi laulu, mis võiksid finaali edasi saada. Isegi Lenna lugu (mis mulle meeldib) ei saaks tõenäoliselt edasi.
Mulle endale meeldib veel Kõrsikute lugu. Ja Brigita Murutari lugu on samuti selline, mis kummitama jääb, aga see viimane on rohkem selline kõrtsi sobiv lugu, mitte eurovisioonile. :)
Eks siis paari tunni pärast selgub, milline lugu parimaks valiti.

Kütteperiood on alanud :)

Õnneks juba kolmapäevast lõppes ära meie sellesügisene suur külmetamine. Nüüd on jälle toas mõnusalt soe. Ja õues läks ka jälle soojemaks.

Eile käisime ka Fishi kontserdil. Väga hea kontsert oli! Aga muidugi ka pisikese miinusega (tegelikult üsna suure miinusega). Ma tõesti vihkan seda, et meie klubides alustatakse kontsertitega nii hilja öösel. Peale kella 1 öösel olen ma sisuliselt kontaktivõimetu. Olen võimeline vaid virisema teemal, millal me koju läheme ja enam ei suuda kuulata seda mis laval toimub. Ja see rikub minu jaoks terve kontserdi ära. Aga algus, niikaua kui ärkvel püsisin, oli väga hea. :S

Veel üks kontsert

 Kuigi kontserdist juba nädal möödas, pole jõudnud pilte üles panna. Siin siis mõned. Kui meie kohale jõudsime (kell oli siis juba päris palju), oli juba lauluväljak rahvast täis. Tegelikult jõudsime me täpselt soojendaja esinemise alguseks kohale.

 Ootades RW-d.

 Harjutasin kätt päikeseloojangu pildistamisega. See oli tõesti sel õhtul eriliselt kaunuis. Selja taha jäi veel ka ilus vikerkaar (kuigi vihma ei sadanud).

 Ja algaski.

 Nii ta ilmuski, kõrgustes. :)

Pilet ka mälestuseks.

Kohustuslik suvekontsert

Eilne Mägi kontsert oli ikka väga võimas! Muidugi, seekord jooksis kõik hea kokku ka. Ilus soe ilm ja õhtu olid muidugi ühed väga suured plussiandjad. Mul üldiselt kipub olema kontserdi või teatrielamus seotud ikka ka isikliku heaolutundega. Kui ma ikka tunde külmetan ja olen märg, siis lõppkokkuvõtteks jääb see meelde kõige enam. Seekord aga jah siis ilus soe ilm, palju rahvast. Oligi selline vahva küünarnukitunne ja ilusad laulud. ja peaaegu kõik laulud mida mina ootasin laudi ära ka. Väga armas ja iskilik oli tegelikult Avandi jutt ja sissejuhatus perekondlikku ossa. Mägi lapsed  laulavad samuti väga hästi ja tõenäoliselt nendest me veel kuuleme. :)
Väga mõnus õhtu ja tore kontert oli!

Iona kontsert

Eile juhtus midagi sellist, mida meie peres varem nähtud ei ole. Nimelt mu elukaaslane oli nõus tulema kristlikule kontsertile. Tegelikult oli algatus lausa tema poolt. Heatbreat Tallinn ürituse raames toimus Iona kontsert. Iona mängib keldi ja iiri sugemetaga progerocki. Oli vist nii see täpne kirjelus. Aga kontsert oli mõnus. Natuke pikaks ehk venis (2,5 tundi), aga samas oli see ka seda väärt.
 Siit saab kuulata ka üht nende lugu.
 

Rabarock

Järvakandi. Kunagi me elasime siin paar aastat kui lapsed väikesed olid. Selles tagumises viiekordses majas.

Liis Lemsalu. Oli kah. Tundub, et ta ei ole veel ennast leidnud. Lugusid oli seinast-seina.

Festivalimelu.

Ei saa öelda, et rahvast just palju oleks. Õhtul siiski tuli inimesi juurde.

Valge pluusiga kidramees on Pent. Mängib väga hästi. :)

 Vesipiibutuba.

Mind on alati huvitanud, mida sellise soenguga inimene väljaspool kontserti teeb. Ma ei suuda teda kuidagi mingil tööpostil ette kujutada. Raamatupidaja? Itimees?

Oma istumispaik kaasa võtta on ikka kõige kindlam.

Mahavok. Algul mängisid kosmist muusikat.

Vaikmaa tütar laulis ka mõned vanad Mahavoki-hitid nagu "Mägede hääl" ja "Las ma värvin sind..."
Erilist muljet ei jätnud.

Meie jaoks õhtu nael. Neid olimegi vaatama tulnud. Eriti mu mees. :)

Koos esimese looga hakkas ka vihma sadama.

Just nii valge oligi kui meie lahkuma hakkasime. Ööd on meil tõesti praegu vapustavalt valged. Isegi siis, kui vihma sajab ja on pilves. :)

Kiire käik. Lemsalu esinemiseks läksime ja 12 tundi hiljem, kell 12 öösel olime jälle kodus tagasi. Ühtlasi jõudsime üksmeelsele järeldusele, et oleme vist siiski festivalide jaoks liiga vanaks jäänud. Mida õhtu poole, seda suuremaks läks purjus inimeste rohkus ruutmeetril ja seda rohkem nad (purjus inimesed) mulle närvidele käima hakkasid. Oleks ilmselt isegi pidanud alkoholi tarbima, siis ei oleks ehk nii kriitiline olnud. :)
Vahelpeal käisin tunnikese ka vanadel tuttavatel külas. Nii see väsitav päev läks. Tegelikult oli ju tore ka, ega midagi väga viriseda ei olnud. Aga koju sõites leidsime, et selleks, et uuesti Rabarockile minna, peavad nad sinna midagi VÄGA head tooma. :)

Eurovisioon

Selle aasta suurvõistluse esmene poolfinaal suutis üllatada. Mulle meeldis, et Soome edasi sai. :)

"Blue Christmas" by Elvis Presley

Kui juba jõululauludeks läks, siis veel midagi hingele.

...

Mälestusi eurovisioonist

1985 aasta võitjamaa oli Norra. Oli mu tollane lemmik tükk aega. Tänagi kuulaste tuli nostalgia peale. :)




Sandra Kimi fännasime tollal kõvasti. Missugused riided, missugused tantsusammud (neid sai koolipidudel kõvasti järele tehtud). Laulu lasime muudkui uuesti ja uuesti ja kui üks kassett hakkas otsa saama, siis lindistasime jälle ümber. :D




Laul on sama, aga mehed vanad. 1984 aastal olid nad nii nunnud noored kutid. :)

Midagi ilusat

Kontsert

Käisime eile Jean Luc Ponty kontsertil. JõuluJazzi tutvustus lubas: Rahvusvahelise tuntuse järgi otsustades on viiuldaja Jean-Luc Ponty (1942) prantsuse jazzi üks vaieldamatuid suurkujusid. Ning erinevalt Stephane Grappelli’st on tema viiulis elektrit ja muusika rütmid valjult tänapäevased. Just tema teeneks võib pidada elektriviiuli saamist tõeliseks jazzipilliks. Lühidalt kokku võttes on Ponty liikumistrajektoor seal, kus kohtuvad jazz ja rock ning moodustavad kuulajat sütitavaid kombinatsioone.

Kontsert oli täpselt nii mõnus kui lubatud. Poolteist tundi mõnusat muusikat. Ja tegelikult pole Nokia kontserdimajal ka häda midagi. Ainult eelarvamused. :)
Näha-kuulda oli väga hästi. Veidi jahe ehk oli, aga võib-olla olen mina lihtsalt väga suur soojaarmastaja.

Madonna kontsert

Madonna lood on mulle meeldinud juba lapsepõlvest saadik. Tõsi, ega ma tollal teadnud, kes esitaja on. Mingiks fänniks ma ennast ka ei pea, aga olen alati arvanud, et kui Madonna Eestisse tuleb, siis ma lähen kindlasti teda ka kuulama-vaatama.
Kontert oli vägev. Pool ööd ei saanud ma seeõttu magada. Mulle meeldis kõik, meeldisid laulud, lavaline liikumine ja ka Madonna ise. Aastatega on on ta ikka kõvasti kenamaks läinud. :)

Aga ma ei saanud veel lauluväljakult minemagi kui juba kuulsin kuidas inimesed ei olnud kontertiga rahul. Ei laulnud vanu laule??? Püha müristus, see tuur kestab tal juba aasta otsa, miks inimesed siis ometi eeltööd ei tee, ostavad pileti ära ja siis pole rahul, et ei laulnud vanu laule? Kõige absurdsem süüdistus oli mingi totaalse rullnoka suust (kusjuures, vanust võis tal olla enam-vähem sama palju kui minulgi): muidu polnud viga, aga ta on ju 50-aastane??? Kas ta sai seda alles kontsertil teada? Ja mis see vanus siia üldse puutuma peaks?
Mind aga häiris hirmsasti see, et inimesed lähevad kontsertile ja siis elavad seal hoopis seltsielu. Pidevalt käidi süüa ja juua ostmas, räägiti kõva häälega sõpradega juttu hoopis. Kas seda kõike ei saaks teha näiteks kuskil pubis, vaadates taustaks mõnda Madonna kontserti videot? Kusjuures ma olin suhteliselt lava ees, ma saaksin sellisest käitumisest veel aru, kui oleksin olnud lauluväljaku üleval servas ja õiesti midagi näha ei oleks. Ja siis needsamad ringikõndijad on kindlasti need kõige suuremad arvustajad, kellele kontert ei meeldinud.


Aga kojuminek oli tõsiselt naljaks. Ausalt öeldes polnud ma midagi sellist varem näinud, oleme tavaliselt ikka liikunud alati auto suunas ja seega mitte linna poole. Seekord aga olin ma bussiga ja pidin samuti jala linna saama. Terve tee oli kontsertilt minejaid täis. Autod-bussid lihtsalt seisid ja ootasid. Ja Narva maanteel jätkus samamoodi. Autod seisid neljas reas ja nihkusid sentimeetrite haaval edasi, samal ajal kõndisid inimesed autode vahelt linna poole.

Pildid võtsin Õhtulehest.

Madonna

Täna õhtul siis slle suve suursündmus: Madonna kontsert.