Jaanuar hakkabki läbi saama

Paar päeva veel ja pikk jaanuar ühes paljude sünnipäevadega on läbi. Kui päike paistab (seda juhtub küll kurvastavalt harva), siis on juba täitsa kevadine. ☺
Selle aasta jaanuar on küll möödunud võistluste tähe all. Ja nüüd kui võistlused on läbi, harjutame Eesti uisutamise 100 aasta pidustuste jaoks. Kogu aeg toimub midagi.
Ja nii see kevad varsti käes ongi.

Uus väljakutse

Lugemise vallas siis. Raamat on huvitav, aga 915 lehekülge...
Hetkel ei tasu mind raamatut lugedes ärritada, muidu võib õnnetus juhtuda. ☺
Huvitav, millal ma selle raamatu küll läbi saan. Suveks? Või pigem jõuludeks.

Veel üks võistlus tehtud

Juna Cup 2017. Vigade parandus - tehtud. Vähemalt mu enda arvates. Ise tundsin, et sõit läks paremini ja hinded olid ka täitsa enam - vähem. ☺
Pildil meie võistlusjärgu võistlejad koos treeneritega.

Pilte võistluselt

Selle viimase pildi peal peaks naeratus. Vähemalt ma mäletan, et kramplikult mõtlesin, et tuleb kohtunikele naeratada. ☺

Võistlus läbi

 Auhinnashampust joomas. ☺

Ei läinud küll nii hästi kui lootsin (ühte hüpet ei loetud ära), aga midagi väga hullu ka polnud. Pärast võistlust käed nii värisesid, et ei suutnud kaitsmeidki alla panna. Seetõttu ei jõudnud kiss&cry nurka istumagi.
Järgmisel nädalal on võimalik vigade parandus teha. ☺

On jälle käes meie klubi suurvõistluse aeg. Kaks päeva on möödas, kaks veel ees. Homme hommikupoolikul toimuvad ka harrastajate võistlused.

Lippude järgi otsustades on ju tegu suurvõistlusega. ☺
Sel aastal on minu võistlusklassis tõsiselt palju võistlejaid, tervelt 9. Neist 4 on kaugelt minust üle. Üks on tundmatu suurus. Nii, et minuga enam-vähem võrdseid on samuti neli. Kahjuks aga sel aastal on mul piruett paigast läinud, hüpped võivad alati aia taha minna, aga piruett tuli peaaegu alati välja. Seega püüan veel tänases trennis päästa mis päästa annab. Üldiselt aga ei lähe ma seekord sugugi hea tundega, vaid väga ebakindlalt. Eks homme näeb kuidas siis läheb.

Uus aasta

Nii see uus aasta mul seekord tuli. Vannitoas istudes, telefoni näppides ja shampust juues. ☺
No hea küll, tegelikult suundusime koeraga vannituppa umbes 20 minutit peale keskööd. Sel aastal oli paugutamine siin väga kõva. Koer keeldus isegi pissileminekust ja magada ka ei tahtnud. Jooksis ainult meil kogu aeg sabas ja iga kord kui vannitoast möödusme, pööras koer lootusrikkalt vannituppa. Ilmselt oli see kõige vaiksem koht korteris. Aga üksi ta seal ka olla ei tahtnud. Ja kui paugutamine kuidagi lõppeda ei tahtnud, suundusimegi lõpuks temaga vannituppa ja istusin seal temaga kella üheni. ☺
Siis läksime magama.

Selline rahulik uue aasta algus siis meie peres.
Tänane (ja eilne) päev möödub veel puhates, aga homsest on aeg jälle töö peale mõtlema hakata. Esialgu küll rahulikumalt (koolitus). Ja siis saabki juba vaheaeg läbi.