Palju õnne!

Mu suur vennapoeg Marcus saab täna 5-aastaseks! :)
Ja mu täditütar saab täna nii vanaks, kui vanaks saan mina jaanuaris. Ega see nummer väääga suur ka pole. :)

Suvi - üks suur sünnipäevatamine

Kuidagi on juhtunud nii, et meie pere sünnipäevad on sattunud aastas kahte kohta. Esimene sats sünnipäevi on 31.detsembrist - veebruari alguseni, selles vahemikus on 9 sünnipäeva. Siis on väike hingetõmbe- ja rahakogumise paus ja läheb lahti mai lõpust kuni augusti lõpuni, kus on siis kõikide ülejäänud sugulaste sünnipäevad. No kui aus olla, siis kaks sunnipäeva on märtsis ka. :)

Sel nädalal siis kolm sünnipäeva. Ja täna on see selle suve kõige tähtsam sünnipäev: mu ema saab täna 60. Ausalt öeldes on seda väga imelik mõelda. Tegelikult mäletan ma ka seda sünnipäeva kui mu ema sai 25. Oli hästi suur pidu, terve elutuba oli üks pikk laud ja oli palju rahvast. Ning pidu lõppes sellega, et magamistoa aknast käisid vargad ja viisid valmispandud kohvilaualt ära hõbelusikad. :)

5 aastat tagasi, kui mu ema sai 55-aastaseks, hakkas pidu peale sellega, et korgiti lahti shampusepudelid ja teatati pidulikult, et mu vend ja vennanaine läksid just sünnitustuppa. Eks terve see sünnipäev oligi ainult telefonihelina ootamine. Ja just siis kui pidu hakkas lõppema, helistati ja teatati Marcuse sünnist. Tõsi küll, Marcusel ei ole venaemaga ühel päeval sünnipäev, vaid mõni päev on ikka vahet ka.

Palju õnne sünnipäevaks, ema! Ja üks udune pilt Jõgevalt vanaema roosist.

Kolm väikest printsessi

Kolm pisikest Hollandi printsessi mängimas oma vanematega mererannas. Videot saab ka vaadata: http://www.rtl.nl/components/actueel/rtlnieuws/miMedia/2009/week30/Mon13.Prinsesjes2.xml
Loomulikult ei käinud ma neid seal ise pildistamas :)

Pedagoogilised unenäod

Iga aasta augustikuus need unenäod hakkavad. Korduvad motiivid: lähen klassi ette, aga mitte keegi ei kuula mind, kõik tegelevad oma asjadega; otsin kodus midagi, aga ei leia, vaatan kella, tund ammu peal, aga mina ikka otsin ja otsin ja otsin...; lähen klassi ette ja klass on nii suur, et lõppu ma isegi ei näe. Ja muidugi igasuguseid muid verisioone esineb ka.
Aga mida aasta edasi, seda varem need unenäod pihta hakkavad. Sel aastal aga näen ma neid unenägusid ausalt öeldes juba jaanist saadik. Kas ei ole veel tõesti välja puhanud? Või valmistun juba uueks õppeaastaks. Väga imelik igatahes.

Südasuvi

On soe, on mõnus, on suvi. Sel aastal on tegelikult mõnus suvi olnud. Rannailmu ei ole ehk just palju olnud, aga ei ole ka külm. Saab rattaga sõita, saab jalutada. Ise pole ma juba mitu aastat rannast erilist mõnu tundnud. Hea kui mõne korra suvel randa saab. Sel aastal polegi veel saanud. On lihtsalt niisamagi hea olla.
Täna pidi olema selle suve kuumim päev. Ehk siiski mitte. Loodetavasti tuleb kuumi päevi ikka sellel suvel veel.

Ansambel Kulden

Mõned pildid Kuldeni esinemisest 3.juuli õhtul. Rahvast oli palju, pidu oli nagu vanasti. :)


Klahvimees.


Läbi akvaariumi on elu selline. Ei ole minu pildistatud.

Lapsepõlv

Tegin Delfis oleva testi "Kuidas on lapsepõlv mõjutanud su elu?".
Vastus tuli selline:

Te oskate minevikuga leppida

Lapsepõlv on teie jaoks tähtis eluetapp. See on nii heade kui ka halbade mälestuste allikas. Sinna on sisse kirjutatud võidud ja kaotused. See on omapärane kokkuvõte, kust te saate teada oma nõrkustest ja tugevatest pooltest. Tänu sellisele suhtumisele oma minevikku, on teil suurepärane kontakt iseendaga, oma tunnete ja emotsioonidega. Olete sõltumatu ning võtate vastutuse oma elu eest enda kanda. Te oskate mineviku olevikust lahus hoida ja see on hea.

Tegelikult jutt täiesti õige. Ei ole lapsepõlv süüdi mu edasises elus. Ikka ise nüüd ja praegu tuleb elada, mitte mõelda, mis kõik oleks võinud olla, kui lapsepõlves oleks olnud nii...
Aga noh muidugi, mina olen oma eluga rahul. Kui ei oleks, siis ehk mõtleksin teisiti.

...

Meie hästi kasvatatud koer, kes ei maga diivanil...

Kersi 12

Pildil tänane sünnipäevalaps koos oma "tordiga". Küünlaid panema me ei hakanud igaks juhuks. :D


Täna saab meie Kersi 12-aastaseks. Tõeline vanur juba. Aga ta on ikka väga hea südamega koer. Hakkasin ükspäev meenutama, et kas tema on kunagi kedagi naksanud (hammustanud ei ole ta niikuinii). Ja ega ei ole naksanud ka. Tema eest võib rahumeeli söögikausi võtta ja ise ära süüa, tema vaatab ainult kurva näoga pealt. :)

Noorem poeg 19!

5. juulil sai 19-aastaseks meie noorem poeg. Täpselt 1 aasta, 1 kuu, 1 nädal ja 1 päev noorem oma vanemast vennast.
Ilmselt teadis ta ette kuhu sünnib, sest paremat beebit pole minu silmad veel näinud. Ta ainult sõi, magas ja kui üleval oli, siis oli väga heas tujus. Magamise koha pealt oli ta beebina meister: lutt suhu, tekk peale ja laps magas. Kui me olime külas, siis võis ta rahumeeli magada meie selja taga diivanil näiteks. Või kui mingil põhjusel ära väsis, siis sobis magamiseks ka mänguasjakast.
Rahulikust lapsest on kasvanud rahulik noormees. Ka teismeiga möödus ilms suurema kärata.
Üsna varakult leidis ta omale sobiva spordiala, millega tegeleb siiani. Tõsi küll, oma spordikarjääri jooksul on ta saanud nii palju vigastusi, et vahepeal tundus, nagu oleksime me traumapunkti kuldkliendid.
Nüüd siis on ka mu noorem poeg täiskasvanu. Imelikult kiiresti on need aastad läinud!

Laulupidu: II kontsert

Teine päev oli tegusam, esinemisi oli rohkem. Ühendkooridega laval.


Veidi pealtvaatajaid, kooride liikumise ajal.


Jälle ühendkoorid.


Ja liigilaulud. Siis olime üsna üleval, orkestri kõrval kohe.


Seekordne käepael siis selline. Tantsijatel olid punased, orkestril kollased.

Laulupidu: rongkäik ja I kontsert

Pealtvaatajad.


Meie rivi.

Meie rivi algus. meil vedas, sest Harjumaa oli üsna ees. Polnud vaja kaua minekut oodata, vaid umbes tunnike.


Hiljem lauluväljakul saime juba ise tervitajad olla. Veidi tuttavaid nägusid. :)


Nii kaugele me siis jõudsimegi ühendkooridega. Aga peaasi, et ikka lauluväljaule sisse saime. :)


Veidi pealtvaatajaid.


Ja koos lauluga "Koit" süttiski peotuli.

Laulupidu: proovipäev

Mõned pildid möödunud päevadest. Laulupeol osalemisega kaasneb alati üks meeletu tundidepikkune ootamine.


Aga kui juba meie kord on, siis on muidugi kõik igav meelest läinud.


Laine Jänes ja "Eesti lipp".


Eri Klas ja "Kodumaa".


Tegelikult pole nagu aru saadagi, et tegu alles prooviga on. Rahvast on päris palju.


Laulupeo proovist otse tantsupeole. "Tuljak". Minu meelest on äärmiselt kahju, et tantsupeod enam "Tuljakuga" ei lõpe. Eriti kurb oli sel aastal see, et "Tuljakut"tantsisid vaid väike osa tantsijatest. Kordamisele ka millegipärast ei plaksutatud. See oli tilk tõrva meepotis.


Ja õhtu lõpetas Kulden. Koju jõudsime alles peale 2 öösel.

Õhtul Scotland Yardis

Vanaema sünnipäev

82 aastat tagasi sündis 2.juulil Tallinna keskhaiglas üks väike tüdruk, kes sai nimeks Erika. Kodus ootas teda juba 1, 5 aastane õde Hella.

Missugune oli nende lapsepõlv, seda vanaema eriti pole rääkinud, tean, millised olid sõja-aastad, kui nad olid teismelised. Need panen ükskord kirja kah.

Minu vanaema sai vanaemaks 43-aastaselt. Kuna mu ema oli minu sündimise ajal alles tudeng, siis sageli käisin ma vanaemaga igal pool kaasas. Olin kaasas ka ta töö juures poes aeg-ajalt. Kui vanaema suvitas Võsul, siis olin ma kaasas ja hoolimata sellest, et vanaema palus mul ennast kõva häälega mitte vanaemaks hüüda, olin mina kisanud, nii, et rand kajab "vaaa-naaa-eee-maaa". Ühesõnaga, kui ma olin väike, siis peeti mu ema sageli mu vanemaks õeks ja vanaema meie emaks.
Noh, kui nii võtta, siis mu vanaema õetütar oli minust vaid 0,5 aastat vanem.

Niikaua, kui mina mäletan, on vanema olnud alati proua. Küüned alati ilusti lakitud, kübara ja mantliga. Suurema osa oma elust veetis ta Tallinnas. Aga äkki, kui sai vanavanemaks (62-aastaselt), otsustas kolida maale. Nüüd elabki juba 20 aastat Jõgeva lähedal maal ja peavad seal talu. Tõsi, tal on korter ka Tallinna lähedal ja talveks tuleb ta korterisse, seal on mugavam. Suvel aitab tasapisi talu pidada.

Pildil kolm tähtsat naist minu elus: mu tütar, ema ja vanema. :)

Juuli

Ongi käes aeg ära märkida, et algas uus kuu. Vähemalt on sel aastal soe suvi.