pühapäev, 30. oktoober 2011

Manon - Royal Ballet (HD)



Käisime reedel Manoni vaatamas. Kui aus olla, siis pole ma pädev mingit kriitikat tegama. Ja tegelikult ega ei tahagi teha. Ballett oli ilus ja hvitav. Kuigi ma ei ole just väga kiire tantsukeele lugeja, seetõttu vajan ma aega, et hästi aru saada. Mis siis, et kavas on kõik lahti seletatud, ikka tahaks ju oma silmaga paremini aru saada. Seetõttu käin ma alati balletti mitu korda vaatamas, alles siis saan tantsudest hästi aru. :)
Manoni käisin vaatamas esimest korda. Eks järgmisel aastal pea veel kord minema. Aga ilus õhtu oli ikka.

reede, 28. oktoober 2011

Sügisene Soome


Käisime eile meie uut beebit vaatamas. Kuna laps alles väike, siis ei tahtnud mitmeks päevaks külla jääda. Seega katsusime hakkama saada vaid ühe päevaga. Alguses mõtlesin küll, et läheb hirmsaks rabistamiseks, aga tegelikult jõudsime kõike. Ja aega jäi ülegi. Jõudsime mere ääres jalutada, poes käia ja juba mõni minut enne 13.00 olime ka Porvoos kohal. Ka Porvoos jalutasime veidi. Bussijuht oli küll jube kihutaja. Mina ei jõudnud oodata, millal kohale jõuame. Krissule jälle meeldis kihutamine. Beebi oli armas ja suured poisid toredad. Nii suureks kasvanud äkki väikese vennaga võrreldes. :)
Laevale jõudsime küll vaid 30 minutit enne väljumist, kuid tegelikult enamasti see õhtune laev läheb pigem hiljem kui varem. Jõudsime ka sadamas piisavalt oodata.


Sügisel on Porvoo jõe kaldad nii nukralt tühjad. Alles mõni nädal tagasi olid siin kohvikud ja palju sagimist. Aga nüüd vaid vaikus.


Aga ilus ja värviline on. Ja tegelikult imelikul kombel ka soojem. Eesti peaks küll ju lõuna pool olema, aga Porvoos (ja tegelikult ka Helsingis) oli nagu soojem kui Tallinnas.


Kohustuslik silla-pilt.


Meie pere noorim ja mu venna pere noorim. Vahe 16 aastat.


Kõige pikem ja tüütum osa reisist. Kojusõit. Eile tundsin, et reisi kõige parem osa on koju jõudmine. :)

kolmapäev, 26. oktoober 2011

Kuldne sügis


Täna oli üks tõeliselt ilus sügispäev, lausa kutsus välja jalutama. Käisingi siis vaatamas hilissügist, sest on ju käes juba oktoobri lõpp. Tegelikult on sel aastal soe sügis olnud. Ei ole veel ühtegi öökülma olnud (vähemalt Tallinnas küll mitte). Vanarahva tarkus oktoobri ja lehtede kohta ütleb, et kui oktoober teeb puud lehtedest lagedaks, tuleb külm talv. Tundub, et sel aastal oktoobris puud veel lehtedeta ei jää. Soe talv siis tulemas? :)


Vahtrad on sel aastal küll kollased. Punast värvi peaaegu näda polegi. Vaid mõnedel põõsastel.


Kuldne.


Lehed on korralikult riisutud hunnikutesse. Need lehehunnikud lausa kutsuvad endasse hüppama. :)


Veid ka punast värvi.


Mõnus sügise lõhn.


Aastast-aastasse ikka sama. See puu on alati esimesena raagus ja viimasena lehes.


Paar meetrit eemal olev kask alles lehti täis.

teisipäev, 25. oktoober 2011

Hommikune trenn

Hommikune trenn on hoopis midagi muud kui õhtune. Hommikul oled nii ergas, et enamus asju õnnestub ja tegelikult tundus ka raskem olevat (tähendab, et tegime raskemaid elemente).
Igatahes tänased saavutused: pikk sammurida rittbergeriga lõpus ja hüpete kombinatsioon salchow-oiler-rittberger. Viimane pani pea ringi käima, aga tegelikult oli vahva ka raskemaid elemente harjutada. Mitte et mul hüpped veatult oleksid välja tulnud. Ikka kipun kahele jalale maanduma. Aga vähemalt mõte on õige. :)

esmaspäev, 24. oktoober 2011

Vaheaeg

Jälle käes vaheaeg. Täna oli pikk tööpäev. Ülejäänud päevadel tohime kodukontoris töötada. Mitte et tööd vähe just oleks, aga tore seegi, et põhimõtteliselt saan ise oma päeva planeerida. Mulle muidugi see väga hästi ei sobi, kipun olema selline lorutaja-tüüp, kes õhtul avastab, et ongi päev läbi ja mul kõik tegemata. Ag eks ma üritan anda endast parima. :)
Ja homme hommikul saan üle pika aja ka hommikul trenni minna.

pühapäev, 16. oktoober 2011

Uisuvõistlusest seestpoolt

12.-15. oktoobrini toimusid Tallinnas Tallinn Cup GP 2011. Kui vabatahtlikke otsiti, siis andsin ennast ka üles. Huvitav ju näha rahvusvahelist võistluse köögipoolt.Ja tegelikult muidugi huvitav oligi. Aga raske ka.
Päevad olid pikad. Neljapäeval arvutasin, et olin püstijala peal kokku ligi 16 tundi. Hommikul läksin 6 Premiasse võistlejatele (ka muudele asjapulkadele) kohvi keetma, siis tööle, peale tööd kohe jälle Premiasse ja siis kuni 22.30-ni välja. Neljapäev oli samasugune. Laupäeval sain minna veidi hiljem. Aga kokku tuli ikka pikk päev.
Vabatahtlk töö, see üldiselt tähendab seda, et oled seal, kus sind vajatakse. Kui alguses oli kokku lepitud, et olen Skaters lounge´s, siis tegelikult lõpuks nii ei läinud. Lounges olin vaid hommikuti enne tööd ja neljapäeval. Kolmapäeval, reedel ja laupäeval avasin hoopis väravat ja reedel olin ka uksel, jälgimas, et keegi võõras siis ei läheks. Külastajatele olid võistlused tasuta, aga võistlust tuli jälgida tribüünilt. Ent millegipärast oli väga palju inimesi, kes üritasin hiilida sisse ikka ka sinna, kus vaid kaardiga käidi. Mõned inimesed tahtsid tõesti kogemata valesse alasse minna, aga oli ka neid, kes järjekindlalt valvasid hetke, kui palju inimesi tuli, et siis sisse saada.

Olid toredad päevad. Mõned negatiivsed seigad ei saa ometi vahvat üritust ära rikkuda. Mõned RUKi kooli laste vanemad eirasid ülbelt võistluseid. Marssisid sisse Skaters loungi, mis oli vaid võistlejatele ja istusid sinna maha. Ja mitte üks väga neid sealt ei liigutanud, ka mitte ürituse peakorraldaja. Need memmed lihtsalt teatasid ülbelt, et kuna kuskil ei ole kirjas, et seal on võistlused (terve maja oli vastavaid silte täis), siis nemad igatahes istuvad siin ja siit ei lahku.
Ja kui ma lounges olin, siis kästi mul juba kell 20.00 küpsiste pakkumine lõpetada. No ma ei tea, mina igatahes pakkusin küpsiseid ikka edasi, võistlused kestsid 22.30-ni välja. Kuidas ma siis uisutajad nälga jätan? Niigi oli mul neile pakkuda vaid küpsiseid ja kohvi, teed või vett.

Aga positiivset oli muidugi kordades rohkem.
Slovaki jäätantsu paari tüdruk kukkus raskelt esimeses proovis. Õnneks siiski esinema nad said. Esinemise ajal tuli veidi ta käe side lahti. Kohe kui nad jäält lahkusid oli kohal ka meedik, kes pani korraks ta sideme kinni, et nad saaksid oma punktid üle vaadata. Ja ütles tüdrukule puhtas eesti keeles:"Kui te siin nüüd lõpetate, siis tule mu juurest läbi, seon sul uuesti käe kinni" Ja slovakitar vastas:"Jah". No ise kuulsin, sest olin sellel võistlusel värava avaja. :D
Üks eesti-poolsestest korraldajatest kuulis seda ka ja küsis meediku käest:"Kas ta räägib eesti keelt?" ja meedik (vanem naisterahvas) arvas, et no aru ta ju sai. :D

Kui Lea Ranna hoolealused tulid peale võistlust jäält ära, siis esimene küsimus oli (hästi leebelt ja sõbralikult): "No mis te nüüd siis keset tantsu maha istusite?". Tüdruk vastas:"Ma ei tea". :D

Üldse mulle meeldis olla võistlustel just selle värava avaja kust jäält ära tuldi, nii armas oli näha treenerite ja uisutajate reaktsioone. Kasastani paari treener võttis stopperiga aega elemetidel, mingi paar komistas (ma enam ei mäleta, kes täpselt), treener oli nii tige ja vihane, et ma kohe muretsesin selle paari pärast. :) Aga kui nad nad sõidu lõpus jäält ära tulid, siis treener kallistas neid ja hoopis ütles, et sellest pole midagi ja hea sõit oli.

Aga need mõned päevad näitasid mulle, et mina ei ole inimene kes suudab mitme koha peal töötada. Mul hakkasid asjad oma töö juures kuhjuma. Ja kodus oli kõik tegemata. Reedeks olin juba nii sassis, et korraks koju joostes mõtlesin, et teen omale hea kohvi enne minekut. Panin kõik valmis, vajutasin nuppu. Ise hakkasin hommikusi nõusid pesema. Kuulsin küll, et kohvimasina poolt tuleb mingi imelik solin. Kui siis ümber pöörasin, nägin, et olin tassi unustanud masina alla panna.
Rääkimata sellest, et laupäevaks oli külmkapp tühi, tolmurullid jooksid mööda elamist ja lapsi polnud ma jõudnud näha juba mitu päeva. Hommikul kui laksin siis kõik alles magasid ja õhtul kui koju tulin, läksin kohe ise magama.
Tuleb ikka jääda oma liistude juurde. Aga mul on väga hea meel, et seal osaline olin. Ja kui mind veel sellisele üritusele kutsutakse, siis lähen aga jälle. :)

Pildid



Informatsioon. Kui ma esimene kord need paberid kätte sain, siis ma ei saanud mitte midagi aru. No kohe mitte midagi. Eilse seisuga olin nende lugemises juba proff. :)
Tegelikult oli asi lihtne. Mehed sinised, naised punased, jäätantsijad kollased ja paarid rohelised paberid. Ajakava see värviline seal üleval.


Treenerid nõuandeid jagamas.
Vabatahtlik töö tähendab seda, et teed just seda, mida vaja (mitte sedamida tahad). Nii ma siis nende päevade jooksul tegingi kõike. Kolmapäeval olin Skaters lounge´s, kui algas jäätantsijate trenn, läksin sinna väravat avama/sulgema.


Siin siis kõge nõrgem jäätantsu grupp proovis. Taga pika kleidiga on slovaki paar, kes esimeses proovis kokkupõrkel teise paariga kukkus. Treener aga esimese hooga käskis nutval tüdrukul proovi jätkata. Hiljem siiski arsti nõudmisel käidi ka traumapunktis. Õnneks siiski luu katki ei olnud.
Kuna tegelikult pildistada ei tohtinud, siis ma kasutasin vaikselt alguses hetke ja tegin mõned pildid. Hiljem tuli juba rohkem rahvast ja siis oleksin võinud pildistamisega vahele jääda. :)


Augutäitjad. Kui alguses oli hirm, et seda tööd ei taha keegi teha ja peame jooksvalt ise täitma hakkama. Siis hiljem selgus, et see oli noorte laste hulgas nii populaane töö, et ämbreid ei jätkunud kõigile soovijatele. :)


Tiiu andmas inervjuud pärast võistlust.


Gerli inervjuud andmas (oli eetris eilsetes spordiuudistes).


Need siis olid minu põhivarustus viimasel neljal päeval.

Veidi pilte.

Valik pilte võistlustest.

esmaspäev, 10. oktoober 2011

Carmen


Käisime eile Krissuga Carmenit vaatamas. Hetkeks, kui Krissu hapu näoga kavast luges, et etendus kestab 3,5 tundi, tundus mulle ka, et äkki on liiga pikk. Aga kui etendus juba algas, siis polnud aega enam kella vaadata. Need laulud... Aeg kulus, nii, et ei saanud arugi. Isegi Krissu ei teinud rohkem pirisevat häält. :)
Seda härjavõitluse areeni me mõni aasta tagasi isegi käisime vaatamas Sevillas, aga kas ka tubakavabrikut vaatamas käisime, seda enam ei mäleta.

reede, 7. oktoober 2011

Teater

Oleme sel sügisel kuidagi kogemata mitmele etendusele sattunud.
Augusti lõpus sattusime (no tõesti sattusime, vaid paar tundi enne etendust selgus, et me läheme ka sinna) Kultuurikatlasse "Black Rider´i" etendusele. Ja hoolimata sellest, et mõned näitlejad ei kandnud vokaalselt oma osa välja, meeldis mulle see etendus väga.
Järgmine suhteliselt ootamatu minek oli septembri lõpus No99 "Three Kingdoms´i" vaatama. Esimene vaatus mulle meeldis. Aga siis hakkas asi jubedalt venima. Ja teine vaatus ei meeldinud mulle kohe mitte üldse. Olen ilmselt väga vanamoeline inimene, aga no ei meeldi mulle kuidagi laval ropendamine. Samuti ei leidnud ma erilist kunstiväärtust laval alasti ringi jooksvate näitlejate vaatamisel. Ja kuigi ma ei ole eriline korrafriik, ärritas mind laval lagastamine (õunakoorte ja muu toidu maha viskamine, veega lödistamine). Tekkis tahtmine vaheajal minna lava koristama. :)

Pühapäeval läheme Estoniasse "Carmenit" vaatama ja koolivaheajal ka "Manoni". Väga kultuurne algus sügisele. :)

Kätte on jõudnud mu lemmikaeg sügisel. Mulle meeldib tegelikult aeg, kus saab jalgadega lehtedes sahistada, aga ilmad on veel enam-vähem ilusad, puud punase-kollasekirjud. Kohe kutsub õue jalutama.

Järgmine nädal tuleb karm. Lubasin ennast Juniorite GP vabatahtlikuks. Nüüd kui tööajad kätte sain, nägin, et asi on päris karm. Aga õnneks ainult 4 päeva.

pühapäev, 2. oktoober 2011

Kaua oodatud uudis


Eile siis lõpuks ta sündis. Minu väike vennapoeg Marten. Väikeseks vennaks kahele suurele vennale.
Palju õnne pisipoja sünni puhul! :)