reede, 30. detsember 2011

Aasta 2011


Oli euro-tuleku aasta, oli Haapsalu lastekodu põlemise, oli Veerapalu-skandaali aasta, oli Kreeka-kriisi aasta.
Oli laulupeo ja kultuuripealinna aasta.
Oli jälle üks suur muutuste aasta.

Imelikul kombel eurole üleminek läks mul väga sujuvalt. Juba jaanuaris ei arvestanud ma enam raha ümber.
Meie pereringis oli jälle üks rahulik aasta.
Vanem poeg läks sõjaväkke. Alles läks, nüüd juba on rohkem kui pool aega oldud ja lõpp juba paistab (kaugel see kevadki on, eksole).
Noorem poeg käib tööl ja koolis. Ja üürisid omale suurema kodu. Õnneks ikka meie lähedale, nii käib ta ikka sageli kodust läbi.
Tütar lõpetas põhikooli ja sai sisse sinna gümnaasiumisse kuhu soovis. Läks tagasi rahvatantsu, samas käib edasi oma trennides.
Meil mehega ikka samuti kõik vanaviisi.
Eluaaslane sai jälle vanaisaks, mina tädiks. Samuti sündis sügisel üks pisike Pöial-Liisi, kes kasvab ja kosub ilusti.
Ristitütar saab juba varsti 4-aastaseks. Kurb on vaid see, et nende pere plaanib ilmselt Eestist lahkumist.

Saime kodus remondi tehtud, köök sai lõpuks enam-vähem valmis (puudu on veel vaid üks kapiuks).
Kuhugile reisile sel aastal ei jõudnudki, oli vaja puhkust sisustada remondiga. Ja ausalt öeldes on viimastel aastatel nii suurepärased suved olnud, et polegi vaja kuhugile sõita. Mõnus on puhata ka oma kodumaal.
Meie pere jaoks oli selline tavaline meeldiv aasta.

neljapäev, 29. detsember 2011

Jõul pildis


Kaks plaaditäit veel ahju minemata ja üks suur vaagen juba tuppa viidud. Piarkooke ikka jagus. Ostsin sel aastal kolme erineva firma tainast ja kahte erinevat glasuuri. Minu jaoks olid parimad nii Hagari tainas kui ka glasuur. Piltideltki näha. Hagari glasuur on valge, ilus, tihe. Roosa aga valgus laiali.


Meie kuuseke. Selline väike ja lihtne.:)


Alles sai teda oodatud, nüüdseks juba läinud ta ongi. Selle aasta jõul oli tegus. Möödaminnes jõudsime Pärnusse kui ka Võrru. See juba peaks ütlema kõik. :)
Jõuluõhtu veetsime siiski traditsiooniliselt minu vanemate pool. Enne käisime ka kirikus. Nii tühja kirikut kui sel jõuluõhtul pole mina oma elu jooksul veel näinud. Vanemad käisid varasemal teenistusel, siis oli ikka rahvast olnud "nagu alati".
Ilm on pigem kevadine kui jõulune. 26.detsembril oli Võrus 8 kraadi sooja ja mõnus jalutamise ilm. Üldiselt usun vanarahva ütleust, et ega tali taeva jää. Küll tema tuleb. Aga mul on hea meel, et selle aasta talv on juba 5 nädala võrra (vähemalt) lühem kui eelmisel aastal. :)

reede, 23. detsember 2011

Väikesed jõuluimed

Tänane hommik algas meeldiva üllatusega. Linna mõistes võib öelda, et pisikese jõuluimega. Nimelt läksin hommikul õue ja trepikoja ees sain kokku naabrimehega. Kes küsis justkui möödaminnes, et kas me kuuske ei taha. Temal on üle. :) Mina just plaanisin täna kuuske ostma minna. Võtsin siis tänuga pakutu vastu, naabrimees vehkis hinna küsimise peale kätega, et namad maalt tõid.
Maal võib selline naabritega suhtlemine olla igapäevane, aga linnas me vaid tervitame kohtudes üksteist, ei rohkemat. Seega oli tänane juhtum küll pisikene jõuluime. :)

Tänane päev on mul hästi ära planeeritud. Kohe nii hästi, et ilmselgalt ma kõike teha ei jõua.
1. piparkoogid (hunnik tainast, läheb vast 1,5 - 2 tundi)
2. põhjalik koristamie
3. kuuse püsti panek (turule minek jäi ära, seega võidan oma 30 minutit) ja ehtimine (ehk teevad lapsed)
4. trenn kell 17.00 (tegelikult olen juba leppinud mõttega, et sinna ma vist ei jõua)
5. pood (mõned pisiasjad veel ostmata)

Üldse on kuidagi see nädal olnud selline rabistamine, et minu seest on kadunud jõulutnne. Vaja see ka veel täna oma seest üles otsida.

Eile õhtul (et mitte ütelda öösel) käisime lennujaamas sugulastel vastas. Ootasime siis seal, oli palju rahvast, korraga tuli sisse neli lendu. Kui palju oli vanavanemaid, kes üle pika aja oma lapselapsi nägid. Kuidagi kurb hakkas seda ootust vaadates. Oli näha kui kärsitult nad ootasid.
Eriti läks mulle hinge üks perekond, kes seisis meie kõrval. Mees ja naine, meist kümmekond aastat vast vanemad. Naine vaatas üksisilmi tulijaid. Ja siis tulid nende tütar ja lapslaps. Kui kallistamised kallistatud hakkas vanaema lapselapsega rääkima. Ja laps vastas vanaemale inglise keeles. Ma ei tea miks mulle see nii hinge läks, silm läks kohe märjaks. Ma ei ole üldse mingi tulihingeline patrioot, aga kui 3-4 aastane laps ei räägi emakeelt, siis on minu meeles küll viga emas.
Õnneks meie pisikesed sugulased (kes on samuti terve oma elu mujal elanud) räägivad eesti keelt ikka väga hästi.

neljapäev, 22. detsember 2011

Talve alguspäev

Täna hommikul algas lõpuks talv. Oligi see sügis juba ära tüüdanud. Isegi külm on veidi ja adas korraks ka lund Tallinnas.
See nädal on olnud kohgutavalt kiire. Esmaspäeva ja teisipäeva õhtul olid jõulupeod. Väga vahvad peod sel aastal. :)
Eile käisism teatris "Aabitsakukke" vaatamas. Oli jube üles kiiedetud ja pidevalt välja müüdud etendus. Mnjah, mina ütleks, et oli kah. Tõnu Oja mängis hästi, aga mulle ei meeldinud see lihtsameelse tobukese üle naermine mitte. Ei saanud seekord naljast aru ilmselt.

Tänane päev oli meil väga pikaks ja raskeks tehtud. Või mis tehtud, eks me ise tahtsime ilmselt nii. Aga tegelikult oli meil väike möödarääkimine lihtsalt. Kui me palusime jõulukontserti, siis meie mõtlesime midagi ilusat, jõululauludega. Aga meid viidid hoopis Estoniasse vanamuusikaansambel Rondellus kontserdile. Mitte, et mulle see ei oleks meeldinud. Mulle endale meeldis väga, aga panna 7-aastased peale väsitavat koolipäeva istuma ja konserti kuulama? Kuulasid küll. Loodan südamest, et neile meeldis, mitte ei jää neile mälestus Estoniat kui õudsalt jubedast ja igavast kohast.

Nüüd siis on käes puhkus. Tänase rabelemisega on mul viimasedki jõulutunde raasukesed minema lennanud. Täna tahtsime minna kultuuriaasta lõpetamisele. Praegu tunnen küll, et ei jõua, aga eks õhtul näeb. Aega ju veidi on. :)

teisipäev, 20. detsember 2011

Kiire nädal

Tänasega said siis meie kooli jõulupeod peetud. Millegipärast just pidude ajal avastan ma alati, kui vahvad lapsed meil koolis ikka on.
Väikeste pidu oli lihtne ja armas. Armsad lapsed. :)
Suurte pidu oli lihtsalt äge. Väga hea idee ja kuigi veel täna hommikul oli kahtlejaid, kes arvasid, et sel aastal suurte pidu küll ebaõnnestub, siis tore oli näha, et siiski kõik sujus. Lapsed võtavad alati peol ennast kokku. Ja nad olid tõesti toredad. Nostalgialaks missugune. 1989 aasta vana-aastaõhtu. :)

Veel paar rasket päeva (homme ja ülehomme), siis saab puhata.

teisipäev, 13. detsember 2011

Luutsinapäev


Tänasest siis algab jõuluaeg peale. Eestis tähistati seda päeva rohkem Lääne-Eestis. Lugesin kuskilt, et täna pidi aasta kõige pimedam ja lühem päev olema. Tegelikult vist läheb veel veidi pimedamaks mõni päev. Põhjamaades algab tänasest koristamisralli. Eestlased on laisemad, alusatavad nädal hiljem oma toimetamisi. :)
Minule meeldib luutsinapäeval teha saiakesi. Ja muidugi küünlaid põletada. Lisaks saatsin täna ära ka jõulukaardid, muidu ei jõua äkki õigel ajal kohale. Viimane kord läks Londonisse ikka mitu nädalat.
Jõululaupäevani on jäänud veel vaid 11 päeva.

neljapäev, 8. detsember 2011

Päkapikkudel külas


Käisime täna Kurtna jõulumaal. Väga vahva oli! Korraldajad olid vaeva näinud ja inimesed olid väga toredad. Meeldis mulle, meeldis lastele.
Isegi hobusel olid päkapikuriided seljas.
Lapsed said loomi toita, sööta ja patsutada, hobusega sõita ja piparkooke küpsetada. Ka mängimiseks, tantsimiseks ja jõuluvanaga suhtlemiseks jäi aega. Kõike oli parasjagu.
Ja kõige armsam oli see, kui laps (ainus klassist, kes teab "tõtt" jõulude kohta) minust mööda kihutades ütles, et nii tore päev on.


Jõulupraad, kellele ei maitse porgandid.


Päkapikud hobust vankri ette rakendamas. Lubatud reesõit jäi miskipärast ära. :)


Jõuluvana oli super! Mängis flööt, laulis ja tantsis koos lastega. Oli selline jõuluvana, kes on iga lapse unustus. Lapsed lausa rippusid tal küljes. :)

Jõuluvana lustis lastega koos. Tundus, et tal oli sama lõbus kui lastel. Isegi mina sain möödaminnes jõuluvanalt kallistuse. :)
Väga tore jõulumaa oli! Ja seda just tänu sealsetele toredatele päkapikkudele ja jõuluvanale! :)

teisipäev, 6. detsember 2011

Nigulapäeva õhtul


Jõulud tasapisi ikka lähenevad. Koolis on seda juba vägagi tunda jõulupeo ettevalistuste tõttu. :)
Täna sadas Tallinnas maha esimene lume moodi "asi". Tegelikult midagi juba tuli eile õhtul. Aga täna hommikul oli maa ikka kohe valge. Kui töölt tulin, siis selleks ajaks oli see küll laussajuga asendunud ja kõik ujus. Lumest polnud enam jälgegi.

Ja täna peavad soomlased oma iseseisvuspäeva. Varsti hakkangi nende "pingviinide paraadi" vaatama.

neljapäev, 1. detsember 2011

Ja ongi detsember


Ring on täis. Ainult mõned loetud päevad (no väikene kunstiline liialdus) veel ja ongi see aasta läbi. Mulle miskipärast ei meeldi november. Selline pime ja hall ja udune.Seega keerasin kohe rõõmuga kalendrilehte. :)


Nii me ootamegi jõule.

pühapäev, 27. november 2011

1.adevent


Jõuluootus on alanud. Rahulikku advendiaega! :)

neljapäev, 24. november 2011

Kõrvits, tänupüha ja kadrilaupäev


Eestimaal peetakse täna kadrilaupäeva. See on minu jaoks selline veidi segane päev, sest osades kohtades kirjutatakse, et kadrid jooksevad kadripäeval ja mardid mardlaupäeval. Ja mõned väidavad jälle, et nii kadrid kui ka mardid käivad tähtpäeva eelõhtul. Nii, et sellest ma aru päris pole saanud, kumb siis õige on. Aga vahet pole. Igaks juhuks ostsin koju piparkooke ja komme, et äkki keegi tuleb...
No loomulikult ei tulnud. Viimased 7 aastat pole keegi (ei kadri ega mart) käinud, miks siis täna peaks. Aga loota ja komme koju osta ju ikka võib. :)
No ja vähemalt elukaaslane peaks täna öösel tööreisilt saabuma. :)


Ameerikas peetakse täna tänupüha. Mul selle pühaga küll miskit pistmist pole. Olin juba mitu päeva tagasi mõttes paika pannud, et just täna teen oma kõrvitsale lõpu peale. See, et just täna ka tänupüha on, seda lugesin alles keset päeva. Seost sellel kõrvitsapirukal tänupühaga tegelikult pole.
Otsisin netist välja kõrvitasapiruka retsepti (ma pole elus varem midagi sellist teinud). Ja hakkasingi siis pihta. Võtsin pikalt hoogu, kell oli ligi 7 õhtul kui peale hakkasin. Kõigepealt kõrvitsad ahju ja ahjus pehmeks. Siis püree. Püreed tehes panin kohe ka suhkru ja püree tuli tegelikult väga hea. Magus selline. :)
Meenutas seda, mida ma kunagi lastele sisse söötsin kui nad beebid olid.
Selles pildi peal siis püreestatud kõrvits.


Nüüd on kõrvitsalepüreele koor ka lisatud. Vahukoore asemel panin mina küll 5% köögikoort. Segu tundus magus ja rammus juba enne koore lisamist. Samuti ei keetnud ma segu 10 minutit, tundus suht mõttetu, ei olnud püree ennegi vedel, vaid päris paks. Siis painin rõdule jahtuma.


Sellisena läks ahju...


Ja niisugune näeb ta hetkel köögis välja. Kui valmis sai, oli kell juba 21.30. Nii, et läks teisega ikka mitu tundi. Terve kodu on täis jube magusat lõhna. Lausa nii magusat, et ega ma seda kooki maitsta tahagi.
Aga vähemalt tööreisilt naasev (mitte kõrvitsat armastav) mees ei saa öelda, et teda poleks kallis naine pirukaga (ja tainarulliga) öösel kodus oodanud. :)

esmaspäev, 21. november 2011

Jõulupidu


Käisime sel nädalavahetusel Pikku-Joulu peol. Pidu oli väga tore. Tegelikult nagu alati. Pole vist kordagi tundnud, et igav ja ei viitsi enam nii kaugele peole sõita. Soomlased on alati asja väga tõsiselt võtnud. Sel aastal siis Meriniemi restoranis. Rõhk erinevatel veinidel ja gurmeesöögil. Maja oli üleni kaunistatud küünaldega ja mängiti vanaaegseid jõululaule. Ja jõulukink loomulikult ka. No kohe tuli nii jõulutunne peale.
Alati on neil kombeks ka mingi pisike esinemine. Sel aastal oli noormees, kes tundis hästi psühholoogiat. Mõned trikid olid lihtsamad, aga paar tükki olid küll sellised, millest ma aru ei saandki. Tassi sees erinevad pliiatsid. Tema ütleb vabatahtlikule, et vali ise pliiats. Ja nüüd värvi pall ära ja siis järgmine. Ning lõpuks laseb ta karpidest võtta välja asju (karbid on kogu aeg olnud laual). Ja need on sama värvi asjad, mis inimene pildil oma vaba valiku järgi võtud pliiatsitega värvis.
Ja lõpuks tantsuks bänd, mis mängis 80 diskot. Ja väga hästi mängis. Aeg läks nagu lennates ja olime kohal kuni peo lõpuni.

Üldiselt oli selline kiire-kiire käik. Laupäeval käisime veel vennapoja võistlusi vaatamas. Pühapäeval kiirest Jumbost läbi. Peale raamatupoe mujale eriti ei jõudnudki. Ja jõudsin veel pühapäevaõhtusesse trennigi. Seda ei raatsi mitte ära jätta. :)

Jõuluaeg on alanud. Pilt Jumbo keskusest.

Suvel ja talvel


Talvel ei õnnestu mul sinna parkui kuidagi valgel ajal jõuda. Laupäeval veidi peale viite nägi Kotka kesklinna park välja selline.


See sama koht soojal ajal päevavalguses.

Võistlustel kaasa elamas


Sattusime olema Helsingis väga olulisel päeval. Mu vanemal vennapojal oli esimene suurem võistlus Helsingi Hartwall Arenal Jokerite võistkonnaga. Hartwall Arena harjutsväljaut andis taga otsida. Oli teine kalju sisemusse ära peidetud. Lihtsalt uks, mis viiski kaljusse. Uksest sisse astudes olid kui lõbustuspargis. Kalju sees.
Pildi unustasin õigel hetkel teha, viimasel minutil ära sõites auto aknast siis üritasin ka pildistada.


Võistlusteks üles rivistatud. Meie mees on kollases särgis, musta kiivriga, number 13. Minu silma järgi meeskonna väikseim liige.


Noormees kollases on meie mees. :)


Vahel oli tunne, et võistlejad olid rahkem pikali kui püsti. Aga see tunne oli petlik. Mäng oli kõva! :)

Valmisolek...


Pikkusevahe. :)


Poisid mängisid vahetustega. Kõik said mängida ja palju.


Marcus oli pidevalt tegevuses. Ei lugenud midagi, et oli peajagu lühem kui teised.


Siin see kalju sügavusse minev tee siis on. Koos korralike kaljumaalingutega.


Harjutushall kalju sisemuses. Ka harjutusväljakul on näha, kuidas ta kalju sisemuses on.

reede, 18. november 2011

Kõrvits


Üldiselt ei ole ma suurem asi kokk. Veel vähem tegelen hoidiste tegemisega. Aga kui mulle sõbranna pakkus septembris väikest kõrvitsat, siis mõtlesin üle pika aja proovida. Väikese kõrvitsa asemel maandus septembri lõpus mu koju ikka päris suur kõrvits. Võtsin ikka pikalt hoogu enne kui noa kõrvitsasse lüüa julgesin.

Novembri keskpaiga kolmapäev oli meie peres kõrvitsapäev. Tegin ahjus kõrvitsat. Pidi olem jube hea. Hmm, minu maitse ei olnud. Krissu sõi ja kiitis. Algul. Tänaseks seisavad kõrvitsaliistakud külmkapis ja ootavad mu töökat kätt, mis nad toidujäätmetesse viskaks.


Kõrvitsapüreesupp. Oli kah. Ilus värvilt, lihtne teha. Üks kord hea süüa. Teine päev kõlbas kah, aga viimane kausitäis ootab hetkel jällegi mu töökat kätt külmkapis.


Poolest kõrvitsat marineerisin sisse.

Suurest potitäiest sai 6 purki marineeritud kõrvitsat. Aga vähemalt ilusat kuldkollast värvi. Probleem: peale minu meie kodus ei söö neid keegi.

Ja tegelikult on viimane (suur) veerandik ikka veel külmkapis ja ootab et temaga midagi peale hakatakse (mitte küll prügikasti viimist, ikka mingit söögi-mõtet). No ei ole me pere eriti kõrvitsasõbrad. Nüüd on 10 aastaks jälle isu läinud.

kolmapäev, 16. november 2011

Pime on

Kui ma töölt tulles bussipeatusesse jalutasin, siis nägin päikese loojumist. Koju jõudsin hämaras ja kohe varsti oligi pime. Nädalavahetusel pakkisin igaks juhuks välja soojad riided, õhukesed panin kevadet ootama. Aga õnneks on soe. Lund ei ole veel (ja loodetavasti enne jõule ei tulegi). :)
Kaugel pole ka esimene jõulupidu ja advendiaeg.

reede, 11. november 2011

11.11.11

Jälle üks huvitav kuupäev.
Juhtus olema aga täna just üks selline päev, kus mõtled, et ma võin seista või pea peal, aga põrsad jäävad põrsasteks. Juhtum iseenesest ei puuduta mind mitte kuidagi, aga ometi on mul juba hommikust saadik tunne, et süda on paha. Mõned teod on kohe niivõrd vastikud.

teisipäev, 1. november 2011

November


Jälle aeg keerata kalendrilehte. Tänane november algas väga novembrilikult: taevas oli hall ja päris valgeks ei läinudki. Aga see-eest soe! 10 kraadi näitas Pärnu mnt post. Ma saan siiani Sigudikule veel veel õues võilillelehti ja rohtu tuua.
Ja kellakeeramine mõjub mulle alati hästi. Hommikuti on kohe palju kergem ärgata. :)

pühapäev, 30. oktoober 2011

Manon - Royal Ballet (HD)



Käisime reedel Manoni vaatamas. Kui aus olla, siis pole ma pädev mingit kriitikat tegama. Ja tegelikult ega ei tahagi teha. Ballett oli ilus ja hvitav. Kuigi ma ei ole just väga kiire tantsukeele lugeja, seetõttu vajan ma aega, et hästi aru saada. Mis siis, et kavas on kõik lahti seletatud, ikka tahaks ju oma silmaga paremini aru saada. Seetõttu käin ma alati balletti mitu korda vaatamas, alles siis saan tantsudest hästi aru. :)
Manoni käisin vaatamas esimest korda. Eks järgmisel aastal pea veel kord minema. Aga ilus õhtu oli ikka.

reede, 28. oktoober 2011

Sügisene Soome


Käisime eile meie uut beebit vaatamas. Kuna laps alles väike, siis ei tahtnud mitmeks päevaks külla jääda. Seega katsusime hakkama saada vaid ühe päevaga. Alguses mõtlesin küll, et läheb hirmsaks rabistamiseks, aga tegelikult jõudsime kõike. Ja aega jäi ülegi. Jõudsime mere ääres jalutada, poes käia ja juba mõni minut enne 13.00 olime ka Porvoos kohal. Ka Porvoos jalutasime veidi. Bussijuht oli küll jube kihutaja. Mina ei jõudnud oodata, millal kohale jõuame. Krissule jälle meeldis kihutamine. Beebi oli armas ja suured poisid toredad. Nii suureks kasvanud äkki väikese vennaga võrreldes. :)
Laevale jõudsime küll vaid 30 minutit enne väljumist, kuid tegelikult enamasti see õhtune laev läheb pigem hiljem kui varem. Jõudsime ka sadamas piisavalt oodata.


Sügisel on Porvoo jõe kaldad nii nukralt tühjad. Alles mõni nädal tagasi olid siin kohvikud ja palju sagimist. Aga nüüd vaid vaikus.


Aga ilus ja värviline on. Ja tegelikult imelikul kombel ka soojem. Eesti peaks küll ju lõuna pool olema, aga Porvoos (ja tegelikult ka Helsingis) oli nagu soojem kui Tallinnas.


Kohustuslik silla-pilt.


Meie pere noorim ja mu venna pere noorim. Vahe 16 aastat.


Kõige pikem ja tüütum osa reisist. Kojusõit. Eile tundsin, et reisi kõige parem osa on koju jõudmine. :)

kolmapäev, 26. oktoober 2011

Kuldne sügis


Täna oli üks tõeliselt ilus sügispäev, lausa kutsus välja jalutama. Käisingi siis vaatamas hilissügist, sest on ju käes juba oktoobri lõpp. Tegelikult on sel aastal soe sügis olnud. Ei ole veel ühtegi öökülma olnud (vähemalt Tallinnas küll mitte). Vanarahva tarkus oktoobri ja lehtede kohta ütleb, et kui oktoober teeb puud lehtedest lagedaks, tuleb külm talv. Tundub, et sel aastal oktoobris puud veel lehtedeta ei jää. Soe talv siis tulemas? :)


Vahtrad on sel aastal küll kollased. Punast värvi peaaegu näda polegi. Vaid mõnedel põõsastel.


Kuldne.


Lehed on korralikult riisutud hunnikutesse. Need lehehunnikud lausa kutsuvad endasse hüppama. :)


Veid ka punast värvi.


Mõnus sügise lõhn.


Aastast-aastasse ikka sama. See puu on alati esimesena raagus ja viimasena lehes.


Paar meetrit eemal olev kask alles lehti täis.