esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Taliharjapäev

Täna on juba taliharjapäev.
Karu keerab koopas teist külge ja pool talve ongi juba läbi. :)

Eilsest võistlusest veel niipalju, et tegelikult võin päris rahule jääda. See ritt, no see ritt...Selle kohta ei oskagi midagi öelda. Vahel hüppan ära, enamasti mitte. Kui seis selline on, siis on selge, et võistlustel, kui niigi närv sees on, siis kindlasti ei hüppa. Aga ma olen rõõmus sellegi üle, et tegin ritilaadse hüppe. Jalg jäi küll ette ja panin ees maha (oleks pidanud seljataha jala viima hooga), aga tegelikult kartsin, et jätan võistlustel hoopis hüppamata. Seega siis ületasin veidi ennast, mis siis, et välja ei tulnud. :)
Teist piruetti on võimalik veel laupäeval parandada.
Heameel oli mul selle üle, et mu teine hinne on üldiselt paranenud. Ja kui ma oleksin pool aastat vanem olnud ja järgmises järgus võistelnud (järgmisel aastal olen bronze III), siis oleks tegelikult esikoha saanud oma punktidega. Minu järgus jäi II koht ainult punkti kaugusele. Iluuisutamises see muidugi väga väike vahe ei ole. :)
Eks näeb, kuidas laupäeval läheb. Kas suudan jalavahetusega pirueti nii ära teha, et kohtunikud seda ka arvestaksid.

pühapäev, 13. jaanuar 2019

Gliss Open 2019


Aasta esimene võistlus on tehtud. Osalt olen päris rahul. Ära ei loetud vaid rittbergerit ja jalavahetusega piruetti. Mis polegi paha tulemus. Teiselt poolt - pirueti mittelugemine oli puhtalt minu enda viga. Endale tundus, et nii hästi tuli välja, et ei hakanud pöördeid lugema. Ja see oli suur viga. 😐
 Lõpetasin pirueti enne ära, kui pidanuks. Aga noh, nädala pärast on võimalus teha vigade parandus. ☺

pühapäev, 6. jaanuar 2019

Kolmekuningapäev

Kuusk viidud kogumiskohta, jõuluasjad kokku korjatud. Homme algab siis "päris" argipäev.
Jaanuar on meie pere sünnipäevade kuu. Esimesed kaks sünnipäeva juba peetud ka, või pigem poolteist sünnipäeva.
Minu jaoks on jaanuar ka võistlustekuu. Juba ainuüksi selle mõtlemine ajab sees südame värisema. Olen võtnud eesmärgiks, et ükskõik mis saab, aga ma hüppan seekord võistlustel rittbergeri ära. Häda on selles, et mul õnnestub korralikult ehk üks hüpe kümnest. Reedeses trennis ei õnnestunud korralikult ükski hüpe. Aga no kui ma teen ritilaadsegi hüppe, oleksin juba jube õnnelik. Vahet polegi, kas see ka ära loetakse. :)

Ning kõigele lisaks on jaanuar veel ka üks jubeõudsalt pikk kuu. :)

kolmapäev, 2. jaanuar 2019

Taas argipäev

Pühad läbi. On jälle argipäev. Minul küll veel viimane puhkusepäev. Homsest algab jälle töö (tegelikult esialgu siiski koolitus).
Tänase tormise päeva olen suuresti niisama maha uimerdanud. Trennis sai küll käidud, aga see, miks ma sinna läksin, paremaks ei muutunud. :)

teisipäev, 1. jaanuar 2019

Head uut aastat!

Ja kohal ta ongi. Aasta 2019. Horoskoopide järgi on tulemas hea aasta. ☺
Kollase sea aasta. 😀

laupäev, 29. detsember 2018

Aasta 2018

 Jälle aasta möödas. Jälle aeg teha väike kokkuvõte lõppevast aastast. No kõige tähtsam muidugi: sündis veel üks lapselaps. Seekord poiss. :)
Kahe peale kokku on meil nüüd juba viis lapselast: neli tüdrukut ja üks poiss.
Peres muidu kõik hästi. Üks lastest kolis Tallinnas kaugemalt ja teine kavatseb hoopis Eestist ära minna. Aga muidu õnneks on kõik korras. :)
 Uisutamine. Kolm võistlust tehtud. Ise tunnen, et olen jääl kindlam, kava sõidan ka vist juba hoogsamalt, ainult miskipärast vaatan sõidu ajal maha. Ise ma sellest aru ei saa, üritan pead püsti hoida ja kui lõpetan, siis ütleb treener: jälle vaatasid kogu aeg maha. Aga üritan ikka paremaks saada. Kahe nädala pärast on selle hooaja esimesed võistlused ja kolme nädala pärast kohe teised ka otsa.
Tänu uisutamisele ja tantsimisele olen väga palju uusi toredaid tuttavaid leidnud.
Oli täitsa tore lumine talv. Isegi aprilli alguses sadas paariks päevaks maha veel paks lumevaip.
Kevad algas üsna ootamatult ja suvi veel ootamatumalt. Juba mai alguses.
Muumimaal käidud. :)
Oli imeline suvi, aga just siis kui meie perereis oli, juhtusid olema üsnagi jahedavõitu (tavapärased) ilmad olema.  Võib olla oli see isegi hea, sest muidu oleks ilmselt rahvast olnud kõvasti rohkem.
 Remont tehtud. Kuigi pean märkima, et kõik mis oli tegemata augustis (alates veiniriiulist kuni piltide tellimiseni) on siiani tegemata.
 Lõuna-Eestis käidud.
 Lapselapsed kasvavad, ristilapsed ka. Alles ma sain ristiemaks ja juba käib vanem ristilaps 4.klassis. Müstika.
Natuke tööd tehtud, natuke trennides käidud, (mees) natuke esinenud. Ja ongi aasta läbi. Koera tervis ka korras (hoolimata aasta alguse jamadest).
Tegelikult oli päris tore aasta! :)

Pähklipureja

 Ei saanud ka sel aastal jõulud tulla ilma Pähklipurejata. Juhtus nii, et käisin isegi kaks korda. Üks kord õhtusel etendusel, täiskasvanutega. :)
 Teine kord käisime Tupsuga. Temaga minnes olin ma tegelikult valmis, et ta ütleb poole etenduse pealt, et nüüd läheme koju. Sest ega 4-aastane veel eriline balletivaataja ju ei peakski olema. Aga läks teisiti. Olime kõvasti eeltööd teinud paugu koha pealt - ta nimelt kardab pauku ja suurt müra. Ta oli kõvasti ette valmistunud paguks, teadis täpselt millal tuleb. Pani omale kõrvaklapid pähe ja oli hästi pinges. Kui pauk ära käis, võttis klapid peast ja ütles, et ma olin teinud ta kõrvale haiget. :)
Ning vaatas ilusti etenduse lõpuni. Lõpuks ütles, nagu suur inimene, et ilus oli.
Enne etenduse algust oli küll hästi tõsine. Lärm oli ka kõva, pillimehed häälestasid pille ja seetõttu oli saalis päris lärmakas.Aga kuna tegu oli päevase etendusega, siis lapsi oli palju. Esimese vaatuse ajal kippus kaasa tantsima. Õnneks küll kohapeal ja teisi loodetavasti see ei häirinud.
Teise vaatuse ajal ootas väga lillede valssi (ise oli rõõmus, sest selgus, et ka tema oli uisujõulupeol lillede valssi tantsinud ja järelikult üks lilledest olnud) ning draźeehaldja tantsu.
Vaheajal sattus Pipi etenduse reklaami nägema ja arvas, et seda tahab ta nüüd küll järgmiseks vaatama minna. Buratinot läheme ka kevadel vaatama.
Ja uut aastat alustame jääshow vaatamisega. :)