esmaspäev, 22. oktoober 2018

Võitlus kaamosega :)

 Sel aastal otsustasin omale ka kaamose-lambi osta (kuidas õige nimi on ei teagi). Pildid on tehtud ehk minutise vahega.
Lamp põleb, siis tundub nagu oleks õues juba pime. :)
Minule see lamp mõjub. Mingit talvemasendust mul (vist) tavaliselt olnud ei ole, küll aga olles mitte-hommiku- inimene, on mulle kell 6 ärkamine väga raske. Päris üles ärkan ma tavaliselt alles 10 - 11 paiku. Sinnamaani on selline uimane olek. Sel aastal aga tunnen, et lamp (või minu usk lampi) aitab. Ma ärkan üles juba enne kui kodust välja saan. Ma ei olegi pool päeva uimane. :)
Kui nüüd päris aus olla, siis lapsed naersid mu oma lambiostuga välja. Reklaamiohver või nii...

Vaheaeg

 Sügisene vaehaeg on käes. Väike puhkus ikka, mis siis, et kodus varbad lae poole pikutades seda mööda saata ei saa. :)
Perioodi viimasel koolipäeval käisime klassiga KUMU-s. Meil on selline programm, et iga 3., 6. ja 9.klass käib enne vaheaejale pääsemist muuseumis. Üldiselt see meeldib lastele. KUMU-s on väga toredad giidid, kes oskavad lastega arvestada ja saavad nendega väga hästi hakkama. Lapsed saavad vahepeal jalga ka puhata.
Vaade KUMU viimase korruse aknast.

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Kolletamispäev

 Eile oli kolletamispäev. Ilus, kuldne ja soe. Sel aastal on sügis imeilus! Tõeliselt kuldne. Viimased kolm päeva ka tõesliselt soe. Vaat see on vananaistesuvi vist. Täna oli 18 kraadi sooja meie kandis ja koeraga õue minnes ei viitsinud ma isegi pikki pükse jalga panna. :)
Täna saab meie just-alles-sündinud beebi juba 1-kuuseks. Kuidagi kähku saavad kõik lapsed suureks. :)

esmaspäev, 8. oktoober 2018

Oktoober

Esimene nädal oktoobrist on möödas. Varsti algab juba esimene vaheaeg. Seda vaheaega ma ootan, loen lausa päevi. Veel üheksa hommikut on vaja vara ärgata. Vaheaja lõpus keeratakse kell jälle vööndiaega ja saab hommikuti tund kauem magada. :)
Oktoobri esimene nädal lõppes mul suure nohuga. Reedel sõitsin parajasti õpetajatepäeva tähistama, kui tundsin, et nina muutub veidraks. Ajas aevastama ja taskurätikut ei saanud käest ära pannagi. Õpetajatepäeva peolt tagasi jõudsin juba hiigelsuure nohuga. Terve nädalavahetuse olen ennast nüüd ravinud. Eile jõudsin just ära mõelda, et seekord võtan haiguslehe ja põen mõnuga, kui tunduvalt parem hakkas. Tänaseks vaid nohu alles. Igatahes hoogne ravimine on hetkel käsil. :)

pühapäev, 30. september 2018

Viimane septembrikuu päev

Selle aasta september oli meie peres tähtis kuu. Sain teist korda vanaemaks.Vanaema on nii tore olla! :)

Aga viimane septembrikuu päev on väga hall ja vihmane. Nüüd on vist tõesti sügis käes. Nagu ikka: meie majas veel ei köeta. Ei midagi uut siin päikese all. Lootsin küll, et nüüd kui meil on uus esimees, kaob ehk see igasügisene külmetamine ära. Paraku aga tundub, et asi läks hoopis hullemaks, sest kui ma 27.septembril helistasin ja küsisn kütmise kohta, teatas uus esimees mulle, et tema korteris on 21 kraadi ja VÄGA soe. Lisaks ei olevat ta veel üldse kütmise peale isegi mitte mõelnud, sest kuskil olevat kirjas, et kütma hakatakse siis kui õues on keskmine temperatuur 5 kraadi. :O
Vaat nii siis sel sügisel. Lootust on, et ehk jõuluks ikka kütma hakatakse. :(

laupäev, 29. september 2018

Mihklipäev

Täna on mihklipäev. Sügisesed õuetööd peaksid nüüd tehtud olema. Mul tegelikult said nad täna tehtud ka. Tooli ja liivakastimänguasjad viisin keldrisse ja istutasin lillekasti kanarbiku. Igaks juhuks ei võtnud veel oravate jooginõud ära. Hoolimata vihmastest ilmadest nad käivad veel ikka siin joomas.
Ilm ise on ilus, aga külm. Vahepeal korraks oli vihm ka ja siis sadas mingi hetk isegi lumekruupe. Maha nad küll õnneks ei jäänud, sulasid kohe ära.
Täna on selline rahulik kodune laupäev. Õhtul ootab ees veel vennapoja sünnipäevale minek. :)

Püha missa

Teispäeval käisin paavsti missal. Ma ei ole katoliiklane, aga kui oli teada, et paavst tuleb ja missa Tallinnas peetakse, teadsin kindlalt, et sinna ma lähen. Missa kohta ma midagi ütlema ei hakka, vaid niipalju, et mulle väga meeldis. Nägin paavsti umbes 1,5 meetri kauguselt otsa vaatamas. :)
Vähemalt mulle tundus, et ta vaatas mulle otsa. Ja tegelikult võis see vabalt ka nii olla, sest absoluutselt kõik teised inimesed minu õmber pildistasid või filmisid paavsti. Hoolimata sellest, et on teada, et paavstile ei meeldi kui teda pildistatakse. Kui pilte tahad, siis inetrnetis on neid piisavalt. ole kohal ja ela kõik ise läbi, mitte läbi eksraani.

Üldse tekkis mul seal mõte, et mida inimesed nende isefilmitud videodega ja piltidega teevad? No näitad ehk korra-paar mõnele tuttavale/sugulasele. Aga edasi? Unustad telefoni ja rohkem ei huvita see videolõiguke kedagi. Sina aga oled selle momendi oma elust tegelikult kaotanud, sest keskendusid sellel hetkel hoopis telefonile, mitte hetkele endale.