reede, 27. märts 2020

Juba teine nädal läbi

Päevad lähevad kiiresti. Alguses tundus, et mis see distantsõpe siis ära ei ole, jääbki endale aega rohkem üle. :D
Reaalsus on see, et tööd on jube palju ja erinevates keskkondades. Täna juba on selline tunne, et ma enam ei mäleta, mis klassi tööd on mul üle vaadatud ja mis ei ole. Opiqus on asi lihtne, märge jääb juurde ja kohe tean, mis töö on juba parandatud ja mis mitte. Aga kui lapsed oma tööd Terasse panevad, siis on küll mälumäng. Mul on neli 5.klassi ja kõik panid oma tööd kausta. Tean, et kaks klassi olen juba üle vaadaud. Aga hetkel ei mäleta, milliste klasside tööd on üle vaadatud, milliste veel ei ole.
Oma klassi laste õhin on vaibunud. Istun küll iga päev korralikult kaks tundi messingeris ja olen neile kättesaadav, aga väga harva kui keegi midagi küsib. Kõik on ise targad ja pusivad ise. :)

Vaadates hetkeolukorda olen juba kaotanud tegelikult lootuse, et sel õppeaastal üldse kooli enam saab. Seega tahan veel oma lastele ühe õpikeskkonna sisse viia. Tean, et on vanemaid kellele ei meeldi see, et neid erinevaid platvorme nii palju on. Mõnes mõttes olen nendega nõus. Kui isegi alguses mõtlesin, et teeme vaid õpikute/töövihikute, Tera ja messingeri vahendusel Juba nädalaga sain aru, et nii mulle kui ka lastele oleks lihtsam Opiqusse kolida. Näen mina kohe mida nad teevad ja saan neid vajadusel juhendada. Nüüd tahaksin veel zoomi ka lisada, et kaks korda nädalas teha ka selline tund, kus kõik näevad kõiki ja saaks nendega ka rääkida.


kolmapäev, 25. märts 2020

Rutiin

Elu on kuidagi väga igavaks ja sündmustevaeseks muutnud. Iga päev on ühesugune ja tegelikult pole enam erilist vahet, kas on esmaspäev või reede. No tunniplaan on erinev. Aga muidu on päevad üksteisega äravahetamiseni sarnased.
Tore on see, et ma ei pea enam kell 6 ärkama. Kell 7.30 sobib mulle palju rohkem.
Siis käin koeraga väljas ja 8.15 istun arvuti taha.
Vanemate kirjad, juhtkonna kirjad, igasugused muud kirjad...
Umbes 8.30 kannan sisse tundide teemad ja tänase päeva tunnitöö.See võtab aega umbes 30 + minutit.
Hommikusöök, taustaks mängib Terevisioon.
10.10 istun uuesti arvuti taha ja olen lastele kättesaadav messingeris kuni 12-ni. Vahepeal väike vahetund ka. :)
Siis paar tundi tööde parandamist, mulle saadetud tööde ülevaatamine jms. Ideaalis lõpetan tööpäeva kell 14, aga nii see alati ei lähe. Arvutis võtab tööde parandamine palju kauem aega kui tavaliselt.

Kell 15 koeraring. Kuni veel lubatud on.

Kui ringilt tagasi ongi õhtu tegelikult juba käes.
Ja mis veel kodus töötamise juures veider on: kogu aeg peab süüa tegema. Pidevalt mingi söök on silmapiiril. Vaja lõunat teha, siis õhtusöök. Vahepeal joon kohvi ja peale koeraringi teed. :) Kogu elu käib ümber arvuti ja köögi.
Trenne ei ole. On võimalus kodus teha, aga ainult kolm korda on see õnnestunud, sest kodus on ikka midagi muud teha ja kerge mõelda, et küll ma homme teen. Nagu eile üks trennikaaslane kurtis: ma maksan selle eest, et nad mul trenni teha käsivad. Kodus ei õnnestu kuidagi.

Imelik on see, et ka need kodused päevad on kuidagi väga väsitavad. Õösel näen mingeid vastikuid unenägusid ja uni läheb lambist keset ööd ära. Täna öösel ma reaalselt kuulsin, et mulle tuli telefoni sõnum. Ronisin voodist välja, sest kui keegi saadab hommikul kell 5 sõnumi, siis peaks asi tõsine olema. Õnneks keegi sõnumit saatnud ei olnud. Ometi ma kuulsin ju seda häält.

esmaspäev, 23. märts 2020

Algas teine distantsõppe nädal

Laupäeva hommikul kell 9 olid tänavad inimtühjad. Pühapäeva hommikul samuti.
Aga tänane hommik ei erinenud tavapärasest. No selge, paljud inimesed siiski peavad tööl käima.

Täna hommikul tundub, et lastel hakkab hoog maha käima. Või siis on teema selge ja kõik teevad ise ilma küsimusi esitamata oma ülesandeid. See viimane oleks muidugi tore. :)

Mina tunnen, et tööd on kuidagi jube palju. Arvutist on kontrolltöid palju raskem kontrollida, kui laua taga "tavalist" tööd. Vähemalt mul võtab see palju kauem aega kui muidu. No ja arvutis on igasugused muud ahvatlused ka. Praegugi võiksin ma tegelikult ju lugemiskontrolle parandada, selle asemel, et siin kirjutada. :)



reede, 20. märts 2020

Esimene distantsõppe nädal on läbi

Tänaseks olen kodus töötanud juba nädal aega. Ühest küljest pole hullu. Enam-vähem saame hakkama. Üks murekoht muidugi on matemaatika. Loomulikult võiksin ma panna leheküljed ja postitada lingid videodele ning kõik ülejäänu jätta vanemate õlule. Aga hetkel tunnen, et nii pole nagu vanemate koha pealt aus teha. Ja nõnda siis pusimegi iga päev tunnikese kõik koos messingeris ülesandeid kontrollida ja räägime läbi, kui vastused ei klapi.

Teiste ainetega pole hullu, saab hakkama.

Teine probleem on minu endaga. Selgub, et mul pole endal distsipliini. :) Tuleb välja, et ma ei suuda ennast sundima tunde ette valmistama päeval. Sel nädalal olen kõik päevad tunde õhtul hilja ette valmistanud.
Minu õnn on muidugi see, et mul pole endal väikeseid lapsi. Saangi rahulikult tööd teha arvutis. Imelik on see, et ka selline kodune päev väsitab ära. Õhtul olen täpselt sama väsinud kui tavapärasel tööpäeval ja kukun üsna vara voodisse.

Sellised siis esimese nädala muljed. Järgmine nädal tuleb kindlasti raskem, sest asi hakkab juba rutiiniks muutuma ja lapsed ei ole enam nii hoolsad kaasa töötama. Ilmselt endalgi hakkab närvidele see kodus istumine käima.
Eks elamegi päev korraga ja vaatame, mis edasi saab.
Üks on igatahes kindel: täna hommikul algas kevad. :)
 


neljapäev, 19. märts 2020

Neljas päev

Mida muud siin kodus ikka teha kui küpsetada. Selle aasta esimene rabarberikook on tehtud. Prismas on juba müügil esimesed rabarberid. :)

Koolitööst rääkides. Juba neljas päev. Kõik sujub. Kui ma alguses mõtlesin lapsi ja vanemaid säästa ja toimetada sellistes keskkondades, kus lapsed ise hakkama saavad, siis esmaspäevast siiski suundun Opiq portaali. See oli meil ennegi kasutuses, aga vabatahtlikult. Kes soovis, sai sealt õppida, kes ei pidanud vajalikuks, see ei kasutanud. Nüüd soovitasin esmaspäevaks see kõigil endale selgeks teha.
Aga muidu hetkel veel kõik sujub ja tundub, et lastel jätkub siiani indu korralikult hommikul koolitööd ära teha. :)

Ülehomme algab kevad. Aga tundub, et hetkel ei huvita see enam kedagi.

teisipäev, 17. märts 2020

Teine kodusõppe päev

 Eilne päev algas ilusti. Süsteem oli välja mõeldud. Vaim valmis. :)

 Kui tund algas, tekkis kaos. Mul on ju tegelikult väikesed lapsed, seega rääkisin mina grupi reeglitest mis ma rääkisin, lõppes see alguses nii nagu pildilt näha. Ehk siis mina ütlesin midagi ja umbes 20 lehvitas vastu. :D
Mis ühest küljest oli kohutavalt naljakas, teisest küljest kadusid minu selgitused lehvitamise alla ära.
 Tundide lõpuks oli ka minu laual kaos. Arvestades seda, et aruvuti on teises toas, jooksin söögitoa ja õpikute/töövihikute ning arvuti vahet.
Tänane päev oli juba lihtsam. Lapsed olid ka aru saanud, et ei ole vaja lehvitada, ega nägusid saata iga öeldud lause peale. Ja minul ka kuidagi selgem, kuidas asjale läheneda. Studium ei jooksnud ka kordagi kinni.
Aga ma igatsen juba taga meie armast koolimaja. Luban, et ma ei virise enam varahommikuse äratuse pärast (kuigi mulle hetkel väga meeldib see, et ma saan magada 7.30-ni).

esmaspäev, 16. märts 2020

Esimene päev koduõppel

Esimene päev oli paljulubav ja hirmutav ühekorraga.
Ühest küljest olid lapsed õhinas ja juba hommikul kella 8 valmis õppima (meil on klassi messingeri grupp, kus suhelda). Teisest küljest tegime matemaatikas 2 ülesannet 2 tundi! Ja see on varem õpitud teema.
Nagu arvata oligi, kõik muu sujust hästi, matemaatika oli see "kirstunael". Eks näeb, kuidas edasi kulgeb. No muidugi ei ole nii sinisilmne, kes usub, et kõik lapsed ka edaspidi mul reaalselt kell 8 rivis on ja õpivad. Aga matemaatika tund toimub "õigel" ajal, iga natukese aja tagant ma ei hakka ometi uuesti sama asja üle rääkima.

Kohvivahetunni ajal tegime oma väikese seltskonnaga kõik korraga kohvi/tee valmis ning tegime ühe messingeri chati. :D
Me olime kaheksakesi ja lärm oli kõrvulukustav. Kas me tõesti räägimegi nii läbisegi ja ühekorraga, kui kõik koos oleme? Kuulasin vahepeal kõrvalt ja päris naljakas oli. :D

Kell on nüüd 14 ja sellega peaks mu tänane tööpäev lõppenud olema.
Vahetpidamata arvutis olemisest on mul tegelikult pea üsna paks. Päriselt tööl olles ma ju ei istu tundide kaupa arvutis.
Varsti lähen koeraga õue, saab natukenegi liikuda.