teisipäev, 16. juuli 2019

Lihtsalt mõned suvehetked

Täna ja homme on täpselt suve keskmised päevad. :)
Südasuvi. Hetkel küll üsna sügisese moega kui aknast välja vaadata.
Puhkus muudkui väheneb. Midagi nagu ei olegi õieti teinud, aga kogu aeg on kiire.
Lapsed muudkui kasvavad. Väike Vend sai eile juba 10-kuuseks. Õnneks teeb minia lastest nii palju ilusaid pilte.

kolmapäev, 10. juuli 2019

Puhkus

 Kuigi hetkel on uisutrennidest puhkus, siis vahel harva satun ikka jääle ka.
Tõsi küll, liiga harva. Ainus juunikuu trenn. Juulis polegi veel uisutama jõudnud.

Veel natuke laulupeost

 Pühapäeva hommikul oli kogunemine juba kell 10, sest oli algamas mudilaskooride proov. Pilt ongi tehtud mudilaste proovi alguses.
Sellel pildil on juba pidu ja Bratino laul, see mis tuli kordamisele. Lastel silm särab ja plaksutavad laulule kaasa. :)
Üks pilt kaare alt vaadatuna ka. Lapsed otsisid presidenti. Leidsime üles perekond Rüütli, aga praegust presidenti ei näinud. Eile  kodus laulupidu telekast vaadates nägin, et president istus Ingrid Rüütli kõrval. Lavalt me teda ära ei tuvastanud. :)
Pidu on selleks korraks nüüd möödas. Eile vaatasin telekas ära veel laulupeo ja täna tantsupeo etendused. Nüüd on selleks korraks kõik. :)

teisipäev, 9. juuli 2019

1.kontsert

Laulupeotuli on nüüd süttinud.

Rongkäik

 Rongkäigus ei olnud ma enam tantsijatega, vaid juba mudilaskooriga.
Tantsurühmad meie suurepärase tantsuõpetaja ja tema abilisest abikaasaga. :)
Rongkäik. Alati pikk ja väsitav, aga väga tore.

Peonädal on nüüd läbi

 Sel aastal sain peost osa terve nädala. Kõigepealt olin tantsupeol. Esimene Kalevi staadioni hommik ei olnud ilma suhtes just paljulubav.
 Aga see oli ekslik esmamulje, sest kui jõudsime Piritale "oma" väljakule, siis oli ilm juba liigagi ilusaks läinud. Enamus (kaasa arvatud mina) sai päikese käest rohkemal või vähemal määral põletada.
 Päevad ise läksid väga ruttu. Alati mulle esmaspäeval tundub ees ootav nädal pikk ja hirmutav (12 tunnised päevad), aga läbi saab see nädal tegelikult ülikiiresti. "Minu" lapsed on need keskmised kollaste särkidega. Ülitublid lapsed olid! Kõigega said ise hakkama ja minul oli vaid väga väike abistav roll. Kordagi ei kutsutud rühma nimepidi, ei olnud vaja eraldi mingid märkuseid teha. Kui oli paus, siis olid omal kohal ja ootasid. Suurepärased noored lihtsalt! :)
 Siin meie väikeste rühm roheliste vestidega. Parempoolne keskmine ring.
Ja Tuljak! Selle pildi peal on lõppemas 1.etendus. Sattusin kogemata maratoni väravasse ja sealt oli hea pilti teha.
Reedene päev ja viimane Tuljak.
Ainuke päev kui vihma sadas. Mul sõbranna ka tantsis ja tema ütles, et neil oli kaasas kummikuid, jopesid, kindaid ja salle, aga mitte päikesekreemi, sest enne pidu lubas ilmateade kohtuavalt külma ja vihmast nädalat.

Natuke tahaks selle aasta korraldamise poole pealt viriseda ka. Nii palju kükitamist kui sel aastal ei ole kunagi varem olnud. Olid uued noored juhid ja kas nad ei osanud mustreid muidu mängima panna, aga absoluutselt peaaegu iga tantsu juurde käis kükitamine (lihtsalt igav ju) ja teine asi oli üliüliülipikk tänamine lõpus. Esimest korda kuulsin, et kõik assistendid ja pillimängijad nimepidi eraldi ära tänati. Samal ajal pidid tantsijad vihma käes külmetama ja kuulama seda igavat tänamist. Varem on piirdutud liigijuhtide tänamisega. Iga rühm tänab oma juhendaid ka.
Saan aru, et tänamist pole kunagi palju, aga 20 minutit lasta inimestel külmetada, et kuulata kõikide ekstra nimepidi tänamist...
Ja kultuuriministri kõne. Oli see kõne laulupeol imelik, sama veider kõne oli tal ka tantsupeol. Nagu tahaks õhinal rääkida, aga midagi öelda ka pole, siis loobib sisutühje sõnu õhinapõhiselt ja viisakad tantsijad kuulavad neid sõnu. Ikka külmetades. Oleks soe õhtu olnud, siis oleks võinud seal pikalt olla, aga vihma sadas, sooja oli umbes 12 kraadi ja väljakule vihmakiledega ei lubatud. Viimati jäeti sellise ilmaga pidu üldse ära, nüüd lasti lihtsalt tantsijatel kümetada.

Aga pidu iseenest oli muidugi võimas. Kõik ei saagi suurepärane olla, muidu poleks järgmine kord enam midagi paremaks muuta. :)

pühapäev, 30. juuni 2019

VLÜ juubelituur

Neljapäeval käisime Viimsis VLÜ juubelituuril. Ootasime otsustamisega suhtleliselt viimase hetkeni. Põhjus lihtne: lubas ju neöjapäevaks vihmast ilma. Ja välikontsert vihmaga ei ole just see kõige meeldivam viis õhtut veeta. Kui aga selgeks sai, et kontsert on üle viidud siseruumidesse, siis otsustasime ikka minna. No mis ma oskan öleda: tore oli. Nostalgialaks missugune.
Kuigi kontserdi alguses tundudsid esinejad sellised pisut väsinud olevat, aga mida laul edasi, seda rõõmsamaks nad muutusid. Kellel veel võimalus, siis tasub minna. Kui muidugi nende muusika meeldib. :)
Minul on meeles nende väga vägev kontsert 1999 aasta tantsupeo lõpusimmanil, kus nad pidid mängima kella 2 öösel, aga tegelikult lõpetasid alles hommikul kell 5. Tantsu- ja laulupeolised pidid koju sõitma, bussid ootasid, aga pidu Linnateatri õues oli selline, et keegi ei raatsinud koju sõita.