teisipäev, 26. mai 2020

Toomingate ja võilillede aeg

 Tõsi, võilillede aeg hakkab juba läbi saama. Õues on lõpuks ometi ka soojaks läinud.
Toomingate lõhna on (väikese liialdusega) terve Mustamägi täis. :)

esmaspäev, 25. mai 2020

Tagasi jääle

Eelmisest nädalast algasid meil jälle jäätrennid. Esimesed tunnid olid päris jubedad. Nagu oleksin oma oskustelt ajas nii umbes 7 aastat tagasi läinud.
Mida välja ei tule ja hüpata hoo pealt ei julge. Muidugi "aitasid"sellele kaasa ka värskelt teritatud uisud. Märtsi alguses lasin uisud ära teritada, aga värske teritusega jõudsin jääle vaid korra. Selleks, et uisud peale teritamist jälle "normaalseks" muutuksid, kulub paar-kolm trenni. Eilse trenni lõpuks olin uiskudega ära harjunud ja juba julgesin sõita ka.
Kui see ebakindlus ära unustada, siis tegelikult oli väga tore jälle jääl olla. :)

reede, 22. mai 2020

Kui aeg jäi seisma

Käisin täna üle kahe kuu jälle korra tööl.  Klassi astudes oli selline veider tunne. Nagu aeg oleks äkki seisma jäänud. Kalendris kuupäev 13.märts. See päev, kui klassiukse enda järel sulgesin.
 Seintel veel Vabariigi aastapäeva tööd, seelikumustrid. Stendil talvepildid.
 Ega ma koolis pikalt ei olnud. Koolimineku põhjus oli armas: minu tüdrukud lõpetavad 9.klassi. Nii nagu nende 1.klassi esimene koolipäev algas suure äikesetormiga, nii looduse poolt põhjustatud tormiga lõppes ka nende põhikool. Käisin lõpuvideo jaoks nende kooliaastaid meenutamas.
"Minu" võilillepõld. Veel on ruumi ka võililledele. Kahjuks aga see võililli täis aas peaks aasta pärast juba ehitusplats olema. Siia peaks tulema riigigümnaasium.

teisipäev, 19. mai 2020

Normaalse(ma) elu juurde tagasi

Sellest nädalast algasid jälle trennid. Isegi jääle saame, mis on omamoodi ime, sest ma tõesti ei uskunud, et harrastajad veel sel kevadel jääle saavad. :)

Tööle mul veel niipea asja siiski ei ole, sest piisab kui õpilasele pakkuda, et äkki saame koolis kokku, ma aitan veidi ja juhtub ime ning õpilane saab kõik tegemata tööd paari päevaga tehtud. Ma ise lausa lootsin, et ehk saan ka veidiks ajaks kodust välja, aga ei. Vähemalt juuni alguseni istun ikka oma valutava küünarnuki ja randmega tundide kaupa arvutis.

Aga vähemalt liikumist tuleb juurde. Koeraga käin väljas, sõbrannaga jalutamas, paar tundi nädalas ka videotreeninguid, aga seda on ilmselgelt vähe kui ülejäänud aja niisama istuda. :)
Lapsed käisid ka üle mitme kuu jälle nädalavahetusel söömas. Selge märk, et elu hakkab normaalsemaks tagasi muutuma.

reede, 15. mai 2020

Reede

Ja ametlikult sai tänasega ka distantsõpe läbi. Eriolukord lõppeb samuti pühapäeval ära.
Reaalsus on muidugi see, et midagi eriti õppetöö kohapealt ei muutu ja kõik läheb vähemalt mai lõpuni samamoodi nagu viimased kaks kuud.

Täna on juba maikuu keskpaik, aga ilmad on ikka külmad. Vähe sellest, et ilmad on külmad, puudki ei ole veel täiesti lehte läinud. Kaugelt tundub roheline, aga lehed on alles pooles suuruses. Kuigi eile oli juba leheristipäev, mis tähendab, et juba sadu aastaid tagasi olid selleks ajaks juba puud lehes.

kolmapäev, 13. mai 2020

Lõpp hakkab paistma

Täpselt kaks kuud tagasi tõmbasin ma enda tagant kinni klassiukse. Rohkem pole ma kordagi koolis käinud. Hästi või halvasti, aga kuidagi oleme hakkama saanud. Opiqust on palju abi ja Zoomis tehtud tunnid aitavad ka. Kuigi ma ei tea, ilmselt on mul klassiga ja vanematega vedanud, aga kõik saavad ise hakkama. Tundides võtame küll edasi uue osa, aga nad ei küsi midagi. Kogu aeg on tunne, et saavad aru. Tööde järgi otsustades, vist saavadki. :)
Järgmisel neljapäeval pean jälle korraks kooli minema. Kohe võõras on mõelda. Ei teagi kuidas ennast 9.45 kooli saada. :)
Igatahes tundub, et valgus hakkab kauguses paistma. Järgmisest nädalast hakkavad juba trennid toimuma. Ja nagu juba ütlesin, et pean vähemalt üheks päevaks ka kooli tööle minema.

Soomes lähevad lapsed juba homme kooli. Kohati mulle tundub, et meie Haridusministeerium kiirustas liialt. Juba vähemalt kuu aega tagasi hakkasid nad oma jaburaid visioone välja käima (10lapselised rühmad, muuseumite külastamine ja mis need kõik pakkumises olid). Selle asemel oleks võinud rahulikult oodata ja vaadata mis toimub. Minu meelest oleks vabalt võinud lapsed mai viimaseks nädalaks/juuni alguseks kooli lubada. Kui juunis tohib väliüritusi 100 inimesega teha, siis miks mitte vabas õhus tunde, kasvõi matkapäevi või spordiüritusi klassidele, teha. Lapsed vajavad ka omavahelist suhtlust. Tahame ju isegi juba sõpradega kokku saada. Kas lapsed siis ei taha? Pärast Repsi eelmisi väljaütlemisi loomulikult ei saa nad enam jälle uute plaanidega välja tulla. Nagu kuu aega tagasi otsustasime - nii jääb. Mis siis, et vahepeal on olukord muutunud.


esmaspäev, 4. mai 2020

Seitsmes nädal

 Reedel käisime Horteses ja sain oma kevadised põllutööd tehtud. Minu suureks üllatuseks oli Horteses rahvast keskmisest kevadisest nädalavahetusest kõvasti vähem. Olin valmis, et järjekord ulatub õue ja varuplaan ka välja mõeldud, kui ei viitsi seal oodata. Aga ei midagi säärast. Pood oli õnneks üsna tühi.
Sel aastal rõdul siis sellised lilled. Inglise topeltõitega pelargoonid. Ema kinnitusel üsna hea maitsega (söö või ise), mis võib muidugi tähendada seda, et kauaks mul neid õisi pole. Esialgu (õnneks) pole oravad nende vastu huvi üles näidanud.
Hetkel on õues kõik nii mõnus. Linnud laulavad, puud/põõsad on helerohelised ja nii mõnus kevadine lõhn on väljas. Sooja võiks rohkem olla, aga küll see soe ka loodetavasti tuleb. :)

Täna algas juba distantsõppe 7. nädal. Kui vaheaeg ka liita, siis oleme kodus istunud juba 8 nädalat. Ei midagi uut. Üsna tühi tunne on endalgi, rääkimata siis lastest.