esmaspäev, 29. november 2010

Uisutamisest

Kiira Korpi sai nädalavahetusel Pariisi GP 1.koha. Avrestades tema ebaõnne, on mul tõsiselt hea meel tema pärast. :)

Selle aasta esimene jõulupidu

Talvine Porvoo.

Nädalavahetusel käisime pikkujoulul Kotkas. Pidu oli korraldatud väga omapäraselt - tagurpidi. Kõigepealt kohv ja konjak - laua all. Pärast seda läks kohe tantsuks - tantsiti mingit sutsat või satsut - midagi meie lapatuu moodi tantsu: pöidlad üles, pöidlad alla ja rohkem ma ei mäletagi. :)
Siis tulid tagurpidi magusroog, pearoog, eelroad. Ja bänd oli seekord vahva, tõsine rokibänd. Ei mingit humppat ega tangot. Isegi Saaremaa valssi ei olnud. See oli vist küll esimene kord nende aastate jooksul, kui ei mängitud meie jaoks Saaremaa valssi. Aga varahommikune ärkamine tegi oma töö ja peale keskööd läksime me hotelli magama.
Laupäeval, enne pidu, käisime veel ka korraks mu venna pere poolt läbi. Ja nii kiire oli seekord, et poodidesse kolama ei jõudnudki. Ka Helsingist sõitsime vaid läbi (korraks pidime ikka Ikeast läbi hüppama), linna peale ei läinudki.
Aga kui ilus oli see nädalavahetus Soomes! Päike paistis, lund oli just parasjagu. Nii, et ilus on, aga ei mingeid mitmemeetriseid lumehangi. Aga põhiline oli päike ja helesinine taevas. Ja siis poole mere peal oli näha missugune paks pilv oli Tallinna kohal. Masendav kohe.
Nii kui laeva pealt maha saime, nii kohe lendasime lapsele ema poole järgi ja siis korraks kodust läbi ja jõudsin veel kella 18.00 trennigi.
Niisugune kiire käik siis korraks naabermaale.

reede, 26. november 2010

Sajab ja sajab ja sajab...

Muudkui sajab ja sajab... Pesu, mis nädala alguses sai rõdule pandud, peab sinna vist jääma kevadet ootama. Tõsi ta on, lumi teeb valgemaks ja helgemaks. Aga kuidagi nii nukraks läheb meel, kui mõtlen, et kas tõesti saab asfaldil kõndia alles 4 kuu pärast? Eelmisel aastal oli talv nii-ii-ii pikk. Ja siis algas ta alles veidi enne jõule.

Tegelikult istun siin arvutis ja mõtlen, et tegutsema peab hakkama. Ja olen sedasi mõlenud juba viimades tund aega. Ja juba tunni pärast pean hakkama trenni minema. Aga nüüd siis hakkan kohe koristama. :)

neljapäev, 25. november 2010

Lumesadu

Kuni siiani arvasin ma, et mulle meeldib lumi. Aga eelmisel talvel sai vist lumest selline küllastumine, et praegune lumi tekitab vaid pahameelt. Ei taha veel! :(

kolmapäev, 17. november 2010

Kalman,Silva duet Silva and Edwin

Eile käisime Estonias Silvat vaatamas. Oli nagu reis lapsepõlvemaale. 3,5 tundi läks nagu lennates. Mehed jäid ehk laulmises naistele alla, aga tegelikult oli väga tore. Isegi Krissu kommenaar oli: normaalne. Seda läheks veel teist (ja kolmadatki) korda vaatama. :)

kolmapäev, 10. november 2010

teisipäev, 9. november 2010

Uisutamine


Olen siin vahel harva kirjutanud ka oma hobist- iluuisutamisest. Tegelikult küll rohkem enda jaoks kirja pannud mulle olulisemad muutused. Uisutamisega tegelema hakkasin ma alles täiskasvanueas. Või mis, pigem oleks õigem öelda, et keskeas (omamoodi keskeakriis ehk?). Lapsena sai sõidetud küll, aga kui nüüd 20 aastat hiljem uisud alla panin, siis polnud lapseea sõitmisest midagi meeles. Jah, edasi libiseda oskasin küll, aga pidurdamine, pöörded, isegi tagurpidisõit oli meelest läinud. Nii hakkasingi kõike otsast peale õppima. Esimestes tundides ei saanud ma hakkama isegi mitte tagurpidi sõitmisega. No lihtsalt ei saanud hoogu sisse, paar sammu tehtud, siis oli hoog otsas ja seisin paigal.
Üldse mõtlesin ma uisutama minnes, et hüppama ma küll ei hakka. Nüüd oskan juba päris mitut hüpet (küll ühekordset).

Õnneks oli mul eelmisel aastal väga rahulik treener. Kevadel lugesin artiklit Tiiu Valgemäe uisukoolist ja kohe tekkis mul mõte ise ka sinna treenima minna. Samas ei tahnud oma treenerit ka maha jätta. Nii see suvi siis läks. Otsusele ma ei jõudnudki. Kuni augusti lõpus sain ma eelmise aasta treenerilt kutse tulla õppima Tiiu Valgemäe uiskooli. :)

Väga pikalt ma ei mõelnud ja nüüd olengi ise ka Tiiu õpilane. Ehk siis treenin kui tippsportlane Eesti parimate treenerite käe all. Lisaks Tiiule on meile tundi andnud ka jäätantsu treener Lea Rand.

Ja edusammud tulevad! Viimases trennis sain ma hakkama korralike piruettidega. Treener ütles, et oli hästi tehtud ja ise tundsin ma ka, et nüüd lõpuks tuli välja. Nii vasakul kui ka paremal jalal. Üldse on uistrenn alati nii positiivset energiat andev, et pärast seda ma alati säran. Vahel kohe mitu päeva pärast trennigi. :)
Pildil teeb painutuspiruetti Kiira Korpi. Mina veel nii ei oska, teen ilma painutuseta. :)


teisipäev, 2. november 2010

Hingedepäev


Sügisene hingedeaeg on üks omamoodi mõnus aeg. Pime ja sombune ja veel soe. Selle aasta hingedepäeval mälestame me esivanematega koos ka Kersit.