Suve viimane päev

Suvi saab tänasega läbi. Nii sümboolselt (kuupäeva järgi) kui ka päriselt, kui vaadata tänast ilma. Kui veel kolm päeva tagasi oli õues 30 kraadi, siis täna hommikul oli vaid 11 soojakraadi. Paras talveriideid kapist välja otsima hakata. 

Suvi oli mõnus ja soe. Tõsi, juulis oli vahepeal ka jahedam periood, aga juuni ja august olid tõeliselt mõnusate suveilmadega. 

Sain Vilniuses lapsel külas käidud. 

Meie suvi algas ja lõppes Lottemaal. 

Hiiumaa, mustikad ja sääsed.

Kuumalaine käes vaevlev koer. Tema on tõeline põhjamaa koer. Mida jahedam ilm, seda reipam koer. 

Pärnus sai mitu korda käidud.

Uued uisud sain. 

Helsingisse jõudsin kolm korda suve jooksul. 

Haapsalusse ka mitu korda.

Rakveres käisime.

Muhumaal pulmas olime.

Augusti alguses käisime Helsingis turiste tegemas ja jõudsime isegi Suomenlinna.

Linnamäe lõbustusparki jõudsime. 

Ka randa jõudsin sel suvel kolm korda. 

 Ja muidugi sai juunis VäikeVend 2-aastaseks. 

Oli kiire ja tore suvi. Suve alguses tundub alati, et ees on pikk suvi. Ja siis äkki on see suvi läbi. 💁

Nagu alati, ei suuda ma veel uskuda, et homsest peab hakkama jälle kellast kellani tööl käima ja hommikul vara ärkama. 

Suve viimane pühapäev

 

Kus mujal seda  viimast selle suve  väga sooja pühapäeva ikka veeta, kui mitte Lottemaal? Väga soe oli tõesti. 

Nii palju rahvast ei ole mina veel Lottemaal näinud. Publikut oli nii palju, et ka lava esine plats oli istujaid täis. Kuna oli selle suve viimane lahtioleku päev, siis olid etendused ja ka kontsert pikemad kui tavaliselt. 

Lapsed pidasid pika päeva väga vapralt vastu. Hommikul teise rongiga saabusime Lottemaale ja eelviimasega tulime ära.

Ma armastan Lottemaad ja neid fantastilisi inimesi seal. 😊

Laulumees ei ole, aga see-eest tantsib. 

Kurb oli ka kuidagi see viimane päev. Küllap järgmisel aastal kohtume jälle. ❤️

🐶

 Vahelduseks üks pilt koerast ka. Ta sai meil juunis juba 10-aastaseks. Muidu nagu pole tal väga viga, ei saa nagu arugi, et eakas koer, aga nägu on halliks läinud. Samas, keegi peale meie endi sellest aru ei saa, sest ta nägu oli enne ka heledat karva. Terviseprobleeme aeg-ajalt ikka on, aga üldiselt lähevad need tavaliselt paari päevaga ise üle. Kitkuda ta enam eriti ei luba, hakkab rabelema. Olemegi siis käega löönud, on nagu on. Selline pisike karvakasvanud nuustik. 😊

Pildistamine

 

Katsun oma suure pere kord paari aasta jooksul ühele pildile saada. No ja paljudele eraldi piltidele muidugi ka. Ega see lihtne pole, sest kokku on meid 15 inimest. Kellest neli käib vahetustega tööl ja kaks ei ela Eestis. Ja siis päev enne pildistamist jäi mu mees veel koroonasse ka. 🤦‍♀️

Aga kuna seda seltskonda on raske kõik koos pildile saada, siis edasi lükkama ka ei hakanud. Muidu saab lihtsalt suvi enne otsa. On siis seekord pildil üks pereliige puudu. 💁

Taasiseseisvumispäev

 

Suvehetked

 Augustikuu soojad pimedad õhtud. 

Viimane puhkusepäev

 

Täna on mul viimane ametlik puhkusepäev, sest nädalavahetus on ju kõigil vaba. 😊

Jaanipäeval tundub ees ootav puhkus alati nii pikk-pikk. Kuni ootamatult on augusti keskpaik käes ja vaja hakata tööle sättima. 

Täna peaks ilmajaama lubaduse järgi tulema rekordsoe suvepäev. Juba eile mõõdeti Harku jaamas üle 32 kraadi sooja. 

Jälle Helsingi

 

Veel kolmas kordki jõudsin sel suvel Helsingisse. 

Seekord oli sihiks Linnanmäki lõbustuspark. 

Päev oli pikk, aga lapsed pidasid hästi vastu. 

Suvehetked

 

Minipuhkus

 

Selle suve ilmselt viimane seiklemine viis meid Lääne-Virumaale. Hommikul alustasime Käsmust. Olen kunagi lapsena Käsmus suvitanud ja tore oli meenutada kus miski asus. Mul oli palju lühem, kui mu mälestustes näiteks. 😁

Pildid on kahjuks jälle suvalises järjekorras, siin hoopis Haapsalu piiskopilinnuses tehtud pildid. 

Kui Käsmus käidud, siis tegime peatuse ka Võsul. Võsu rand on väga armas oma promenaadiga. Imelik, et nii ilusa ilmaga nagu täna, oli rand suhteliselt inimtühi. 

Võsult võtsime suuna Rakvere poole. Ka Rakvere on armas. Tegime vist poolele linnale ringi peale. 

Sugulaste kohvikus õnnestus viimaks ära käia. 

Käsmu muulil.

Rakvere peaväljak.

Kuradisaarele tahtsime tegelikult minna, aga roostik oli nii tihe, et ei õnnestunudki.