Mathias 4aastane

Jaanuar, mis tavaliselt tundub lõputult pikk, saabki täna juba läbi. Ilmselt aitas selle kuu kiiremaks muuta pikka koolivaheaeg.
Ja juba neljandat aastat järjest lõpeb jaanuar meie perele Mathiase sünnipäevaga.
Palju õnne Mathias!

Kus olid sina?

Ausalt öeldes pole ma kunagi ühtegi meemi veel teinud. Pole keegi visanud ja ise pole ka kinni haaranud. Eks see meemi tegemine tahab ju veidi mõtlemist.
Seekord aga Killuke viskas miind meemiga. Püüan siis vastata. :)

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969
Sel aastal polnud ma veel sündinud. Minu sünnini jäi veel 1,5 aastat.

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
Olin 9-aastane. Hästi ähmaselt mäletan vanemate omavahelist vestlust kellegi mõrvast, aga see ei pruukinud olla Lennoni mõrv.

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.4.1986
Mäletan pingsalt Soome uudiste vaatamist, et teada saada MIS üldse toimus. Alles 1.maiks saime teada, mis tegelikult toimunud oli.

4. Balti kett 23.8. 1989
Kuna Balti kett möödus meie toonasest kodust kaugelt, siis jäi meil seal osalemata, sest meie esimene laps oli siis 2kuune. Beebiga (ja ilma autota) ei kujutanud ma hästi seda üritust ette. Tagantjärele oln mõelnud, et oleks ikka kuidagi võinud minna. Aga sel hetkel tundus parim koju jääda ja niisama teistele kaasa elada.

5. Estonia uppus 28.9.1994
Estonia hukku mäletan väga selgelt. Läksin hommikul tööle, vihma sadas ja tee oli suuri kollase-punasekirjuid vahtralehti täis. Kui tööle jõudsin, rääkisid töökaaslased laevahukust. Esimene reaktsioon oli täielik eitamine, sellist asja ei saa ju tänapäeval Läänemerel juhtuda. Kahjuks osutus see siiski tõeks ja terve edasine päev kulus telekast nimede lugemisele. Mäletangi telekas jooksvaid lõputuid nimekirju. Kusjuures jäi mulle nendest nimekirjadest mulje, et seal polnud ühtegi tuttavat. Mis aga ostus valeks, sest laeval olid päris mitmed tuttavad, kes kahjuks ka laeva jäidki.

6. Diana suri 31.8. 1997
Diana surmast kuulsin ma lastega juuksuris olles. Diana matuseid vaatasin telekast ja löristasin nutta, kuigi tegu oli võõra inimesega, oli tema laste vaatamine telekast minu jaoks liig.

7. saabus aasta 2000
Selle veetsin oma vanemate juures. Olin vaba ja vallaline, oma abielu lõpetanud ja rahul sellega, et üksi lastega elades hakkama saan.

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001
Poisid vaatasid mingit noortesaadet ja äkki saatejuht poolelt sõnalt katkestas oma mulina, et röögatada midagi sellist: "See on uskumatu, aga just hetk tagasi lendas lennuk...jne". Teise lennuki sõitu nägime juba kanalilt oma silmaga pealt. Mäletan seda rõhuvat tunnet veidi hiljem lasteaia poole Krissule järele minnes, selge oli, et meie turvaline maailm ei olnudki enam nii turvaline.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009
Kuige see sündmus oli ju alles sel suvel, siis see HETK meeles ei olegi. Oli jällegi selline uskumatu tunne, et nii see ju ei saa olla. Ja lõputud ariklid ajalehtedes.

10. milline uudis jäi meelde elisest päevast või mida tegid eile?
Eile vaatasin ma iluuisutamise galat. Ja pidasime oma pesamuna 15-aasta sünnipäeva.

Edasi polegi mul seda kellelegi visata, sest tundub, et enamus mu tuttavaid blogisid on seda juba teinud. Võib-olla Põrgukiz ja Jaana?

Uisutamine

Terve nädala olen veetnud telekast iluuisutamine EM-i vaadates. Jelena Glebova sõidab ikka superhästi, pole midagi viriseda. Ja naiste arvastuses 10.koht on ka ju väga hea. Arvestades tema konkurente, kes on ikka väga tugevad sõitjad. Kahju, et Kiira Korpi medalit ei saanud.
Minu järjestus enne sõitu oli:
1. Carolina Kostner
2. Kiira Korpi
3. Laura Lepistö

Tulemused peale võistlust olid aga sellised:
1.Carolina Kostner
2.Laura Lepistö
3.Elene Gedevanišvili


Ja meie jäätantsupaar on parim! :)

Palju õnne Krissu!

Aasta tagasi kirjutasin ma Krissust nii. Ega aastaga palju muutunud ei ole. Laulukoori otsustas tagasi minna. Ja mitte ühte, vaid ikka kahte korraga. Nii, et hobidest siis tennis ja laulukoor. Veidi rahulikumaks, aga see-eest rohkem iseteadlikuks on läinud. :)
Eile (sünnipäeval) arvas, et nüüd peaks ma teda rohkem täiskasvanuna kohtlema. Eks ma siis tasapisi püüan seda teha. Raske see pere pesamuna elu, ei taheta kuidagi "suureks" tunnistada. :)

Uued uisud

Minu sünnipäevakink. Uued uisud. :)
Nagu eile mulle sõbranna ütles, et oleme jõudnud ikka, kus täidetakse lapsepõlveunistusi. Tema ostis omale sünnipäevaks klaveri. Mina sain uued uisud. Soovide täitumine nagu lapsepõlves.
Käisin eile ka arsti juures, kes mu täiesti terveks tunnistas. Aga kui ma küsisin uisutamise kohta, siis vaatas mulle mõtlikult otsa ja ütles, et ei teagi kohe millal ma uisutama uuesti võiksin minna. Tema patsiendid tavaliselt käivad pigem ravivõimlemas. :D
Ise mõtlen, et kui ma nüüd ühe nädala veel jalale puhkust annan, siis rohkem ma küll enam ei kannata. Tahan juba uisutama minna. Uute uiskudega! :)

Kevad tuleb

Hommikuti tihased säutsuvad juba päris kevadiselt. Pildil tihaseparv meie akna taga pühapäeva hommikul. Ei lasknud kohvigi rahulikult juua, vaatasid nõudlikult aknast sisse. Pildistamise hetkeks oli alles vaid üks, teised olid eemale keksinud.

Taliharjapäev

Pool talvest on tänasega läbi. Pool talvevarudest peaks veel aidas olema. Selline siis juba mitmendat päeva meie aknaalune kask. Ja udu, mis juba vist nädal aega Tallinna kohal on.


Lumi on õhuniiskusega nii raskeks läinud, et puudel oksad murduvad.


Prantsusmaa raadios kõlas lumetormi ajal hoiatus: "Palun ärge üritage püsida tempos autodega, millel on Soome või Eesti numbrimärk!"

Kui ma seda mõni päev tagasi esmakodselt kuulsin, pidasin seda linnalegendiks. Aga ka uudistes väitis sama.


Selline väike kuusk on meie maja otsa tekkinud. Nagu päris kohe. Kuigi tegu vaid kellegi laisa inimese kuusega.

Argipäev

Hakkaski lõpuks see argipäev pihta. Mõnes mõtte mulle see meeldib. Meeldib, et päevadel on rütm ja iga möödunud nädal viib meid kevadele lähemale. Vaid 10 nädalat veel...
Täna avastasin, et kui seda suurt lund ei oleks, siis jõuaksin ma peale tööd koeraga metsa küll. Polegi enam nii pime. 23.novembril kirjutasin, et on liiga pime peale tööd metsa minekuks ja nüüd, vaid paar nädalat peale jõule on valgust küll. Ja mitte ainult lumi ei tee nii valgeks, vaid valge on ka õues. Ometi on täna eriti udune ja sombune ilm.

Uus aasta

Vaikselt ja suure lumega ta siis tuligi. Meie olime kodus, lapsed oma sõpradega. Veidi enne keskööd tulid ka Mairon ja Kaisa koju, nii et aastavahetusel päris üksi ei olnudki.

Jalg paraneb. Päeval pole vigagi, aga hommikune tõusmine on hirmus. Istuda pikalt ka ei saa, siis hakkab kohe säär "pinde ajama".

Kuigi seda aastat on vaid mõned päevad olnud, on meil juba kahel sünnipäeval käidud. Laupäeval on veel kahele vaja jõuda. Tegelikult ühe neist peame omas kodus (elukaaslase sünnipäev), teine üks mu sugulane, kes saab 70 ja on otsustanud hästi suure peo teha. :)
Ja kui need otsas on, siis on veel 6 sünnipäeva jaanuaris ja kaks kohe veebruari alguses. Nii et sünnipäevade puudust just ei ole. :)