teisipäev, 30. juuni 2009

Aasta esimene pool saab siis täna läbi

Aasta algus tundub alati hästi pikk olema. Ja siis kui juba minema saab sellest lõputust jaanuarist, siis ei saa enam hoogu maha. Üks kuu teise järgi muudkui algab-lõpeb.
Selle nädala lõpp saab kuigi hästi tegus olema. Neljapäeval Jõgevale vanaema sünnipäevale sõit, reedest kuni pühapäevani laulupeoga seotud. Reede õhtul veel tantsupeo etendus ja siis Scotland Yardi Kuldeni esinemisele minek. Nädal lõpeb noorema poja sünnipäevaga.
Ja ööd hakkavad tasapisi pimedamaks minema.

pühapäev, 28. juuni 2009

Fotojaht: MAGUS


Ei ole midagi magusamat kui magus vahukooretort. Mida rohkem seda parem. :)

Ämmelgas rõdul


Üks ämmelgas arvas meie rõdu selle kõige putukarohkeima paiga olevat. Kahjuks valis ta oma võrguks meie jaoks väga ebasobiva koha - täpselt rõduukse esise. Nii ei jäänudki muud üle, kui pildistada üles ämbliku öötöö ja siis ta ettevaatlikult sealt minema toimetada. Tagasi ta igatahes tulnud ei ole, ju leidis oma võrgule parema koha.

Poodlemas


Käisime ükspäev Krissuga linnas poodlemas. Võtsime ikka asja mõnuga ja terve päev kulus selleks ürituseks ära.


Vahepeal jõime ka boosti, et jõudu rohkem oleks.


Lõpuks jõudsime otsapidi välja mere äärde. Sealt korjati meid ka auto peale, et me ikka oma ostureisilt turvaliselt koju jõuaksime. :)

esmaspäev, 22. juuni 2009

Suve otsimas


Käisin täna Vanalinnas suve otsimas. Nii, nagu enne jõule sai otsitud Jõule. Kui jõulu leidmisega oli poolaastat tagasi raske, siis suve oli linnas küll. Ja niisama ilusat samuti. Näiteks uus lastemänguväljak, kus küll täna ühtegi last ei olnud.


Tegelikult mulle meeldib väga Rotermanni keskus. Keset Tallinna, sümpaatne ja armas koht - ja ometi nii inimtühi.


Väljak majade keskel, ei ole tuult, mõnus istuda. Miks inimesed seda kohta pole leidnud?

Minu vana ülikool. Ausalt öeldes olen ma vaimustatud sellest, mida siin on tehtud. Maja väljast ...


... ja seest.


Viru tänaval ikka Viru tänavale sobilik sebimine.


Raekoja plats oli küll veidi tühjavõitu. Selles otse ees olevas majas töötas mu vanaema kunagi müüjana. Siis oli seal valuutapood.


Ja loomulikult ei saanud ma minna mööda Ivan Orava matmispaigast. Tööd käisid, oli näha, et valimistuti õhtuseks suureks tseremooniaks.

Lõpuaktus


Ühe noore inimese koolilõpupäev kujuneb enamasti tema emale parajaks katsumuseks. Vähemalt meie peres küll. Hommik algas suure koristamisega, siis jooksin tööle (ka meie koolis oli samal päeval lõpuaktus), sealt otse poodi lillede ja söögikraami järele, siis joostes koju.
Ja kell 17.00 istusin ja nautisn ma puhkust Tehnikaülikooli aulas. Tegelikult oli väga hea mõte, seal korraldada aktus. Oli ruumi, oli õhku ja ka näha sai midagi. Aktus oli, nagu TTG-le kombeks, kiire ja hoogne. Mulle igatahes väga meeldib see nende komme hopp-hopp-hopp ja kolm klassi on lõpetanud. Töö kiire ja korralik. :)
No ja pärast aktus muidugi kohvilaud lõpetajale ja sugulastele. Nagu ikka. Aga selleks korraks on siis kõik.
Järgmine lõpetamine peaks olema kahe aasta pärast, kui Krisssu lõpetab põhikooli.

kolmapäev, 17. juuni 2009

Parim hetk


Juba karupoeg Puhh ütles, et parim hetk on see, kui sa lusikas peos seisad veel täis meepurgi ees ja tead, et kohe-kohe hakkad sa seal meepurgist sööma.
Minul on ka hetkel see Karupoeg Puhhi tunne peal. Puhkus on esmaspäevast algamas, aga veel ei ole ta käes. Ees on paar pingutust (homne õppenõukogu näiteks) ja siis ma puhkan. :)

teisipäev, 16. juuni 2009

Tätte kontsert Käsmus


Asi sai alguse jaanuarikuus, kui mina kuulsin Jaan Tätte suvise konterti reklaami. Jaanuarikuus kõlab ju ahvatlevalt võimalus minna 15.juunil Käsmusse, mere äärde, kuulama Tätte laule. Kindlasti on siis nii 25 kraadi sooja, linnud laulavad, valged ööd...

Kui 15.juuni kätte jõudis, oli reaalsus jaanuarikuus kujutletust sootuks teine. Taevas ja meri olid just nii hallid nagu selle pildi pealt näha võib. Ja sooja vaid nii umbes 10 kraadi.



Kõigele lisaks hakkas veel ka vihma tibutama. Aga meie ei lasknud ennast sellest häirida. Juunikuus polnudki ma varem suusapükstega õues käinud. Kogemus seegi. :)


Kontert oli just nii hea kui alati, Tätte jutud (mida küll juba korduvalt kuulatud) muhed, laulud mõnusad. Ja ei olnud tegelikult üldse külm (noh, arvestada tuleb muidugi neid riidekuhjasid, mis me endile selga olime tirinud).
Rahvast oli ikka tõesti palju, meie tund aega varem kohaleminek ei olnud üldse asjatu. Plats oli ikka äärest-ääreni rahvast täis.
Enne kojusõitu põikasime veel Võsul pubist läbi, jõime soojenduseks teed ja kakaod. Igatahes üks igati kordaläinud üritus, ilmast hoolimata.

Läbi

See pikk-pikk ootamine sai siis täna läbi. Lõpuks ometi tulid ka kirjandite tulemused. Nüüd võib siis öelda kõva häälega, et ka Poeg nr 2 on lõpetanud gümnaasiumi.
Eks ees oota nüüd suvi, kus tuleb tal teha otsus, mida teha oma ülejäänud eluga. Aga vähemalt üks etapp on edukalt läbitud. :)

pühapäev, 7. juuni 2009

Valimised

Meie perest on pooled, ehk siis 2 inimest, valimas käinud. Üks isik läheb veel kindlasti ka valima, aga ühe plaanid on muutunud, nii et võib juhtuda, et ta täna ei jõuagi minna.
3/4 perest täidab siiski oma kodanikukohust korralikult. Kusjuures meil kõigil on erinevad eelistused (Savisaar ja reform küll mitte). :)

laupäev, 6. juuni 2009

Varese rünnak

Täna ründas mind vares. Miks, ma ei teagi. Esimene kord tal õnnestus mulle nokaga virutada (õnneks mitte väga tugevasti, rohkem ehmatas), sest lähenes alatult selja tagant. Teised kaks korda jõudsin maha kükitada enne kui tema minuni jõudis. Olen küll see koeraga mammi, aga sel hetkel mul koera kaasas ei olnud. Ja pealegi hoian mina alati oma koera kenasti rihma otsas, ega lase tal kunagi linde kiusata.
Nüüd olen varese peale solvunud. :)
Aga tegelikult tabas mind paras paanika lindude koha pealt. Pärast terve tee vahtisin selja taha ja kui tiibade plaginat kuulsin, läks juba selg higiseks. Meenus üks teatud film, mis muud. :)

Fotojaht: KOLM


Need pildid on võetud Kautla lahingu taasesitamiselt 2006. aastal. Kas taasesitamine lahingu kohta on üldse õige sõna, ei oska öeldagi.
Esimesel pildil on kolm tolleaegset kohalikku keelt.


Kolm olulist teeviita.


Ja viimaks kolm esimest luurajatest sõdurit lahinguväljal

kolmapäev, 3. juuni 2009

Ja ongi kõik...


Niisugune nägi välja õpetaja kraanikauss 1.septembril.


Ja selline nägi välja minu aknalaud täna. Ja see polnud veel kõik, ka kraanikausis oli lilli. Kõige ees on nimeline tass kooli poolt. Et kohviruumis enam tassidega segadust poleks. :)

See viimane päev (kooli) aastas on alati tore, aga ka kurb. Loodan, et kõikide õpilastega kohtume sügisel ikka uuesti. Ja silm läks kohe märjaks, kui lapsed rahulolevalt ütelsid, et tore, et just mina nende uueks klassijuhatajaks sain.

esmaspäev, 1. juuni 2009

Lõpuks ometi suvi!


Tänasest siis algas suvi. No ei loe siin mingi kalender, see lihtsalt on nii, et suvekuud on juuni, juuli ja august. Isegi võililled on ära õitsenud. Peaaegu.


Raudrohi on üle meetri pikk juba.


Ja sirelid õitsevad. Terve õu lõhnab. Ning lõpuks ometi on soe. Mulle ikka aeg-ajalt tundub, et ma olen täiesti valesse kliimavöötmesse sündinud. Mida soojem on, seda paremini ma end tunnen. Isegi Sevillas 42 kraadi juures tundsin ma end ülihästi. No hea küll, mäkke ronimine sellise kuumusega ei olnud kege, aga kui tippu jõudsime, siis oli ju mõnus.

Ei taha mitte mõeldagi, et homsest ähvardatakse see mõnus kuumus kinni keerata. Ehk ilmateade ikka eksib?