esmaspäev, 29. jaanuar 2018

Nädalavahetus mida nagu ei olnudki

Ainus pilt, mis nädalavahetusel tegin. ☺
Plaan oli küll rohkem pildistada, aga hea, et sellegi tegin.
Laupäeval käisime ühe kiire sutsu Soome. Plaan oli külastada kauplusi ja käia mu venna perel külas. Ja ega midagi rohkem selle ühe päevaga teha jõudnudki.

esmaspäev, 22. jaanuar 2018

Ikka jaanuar

Mis ma nädal tagasi ütlesin? Et peale esmaspäeva ongi kohe reede. Kas polnudki siis või? Mulle küll tundus, et täpselt nii oligi. Lisaks kõigele muule oli ju ka iluuisutamise EM Moskvas. Seda tegelikult vaatan siiani järelvaatamisest jupikaupa, sest õigel ajal polnud lihtsalt aega.
Aga muidu sai nii möödaminnes nii sünnipäev kui ka võistlused ära tehtud. Nii üks kui teine möödusid kuidagi kähku.
No hea küll, võistlustel oleksin võinud ennast rohkem kokku võtta (hea öelda, aga keegi võiks õpetada, KUIDAS see kokkuvõtmine õieti käib). Tehnilised punktid olid nii väikesed, et arvasime alguses, et mingil põhjusel ei loetud mõnda elementi ära. Pärast punkte vaadates selgus, et loeti ikka ära küll, aga peaaegu kõik elemendid said jämedad miinused. Nii need lõpuks väikese tulemuse kokku andsidki. Ka teise poole punktid olid väiksemad kui eelmisel korral, aga eks need olegi omavahel seotud. Kui elemendid ei ole head, ei ole ka uisutamisoskuse punktid head. :)
Eelmise nädalaga kaotasin tulemusest 2 punkti, mis nii väikese lõppsumma korral on päris suur kaotus. Tegelikult olin nii keskendunud viimasele jalavahetusega piruetile (mis mul eelmisl nädalal välja ei tulnud), et hakkasin kava lõpus eriti rabistama ja lõpptulemusena läksid kehvaks nii viimane hüpe (ma ei lõpetanud seda korralikult ära) ning ka jalavahetusega piruetist jäi mõlemal jalal 0,5 ringi puudu.
Nojah. Nüüd jälle umbes kuu on aega parandada, siis saab ehk veel ühe vigade paranduse teha sellel hooajal.

Aga kõige selle kiiruse juures on hämmastav KUI pikk see lõputu jaanuar ometi on. Nädal aega jaanuari algusest oli ju vaheaeg. Nüüd läheb tööl juba kolmas nädal ja ikka on seda jaanuarit veel 1,5 nädalat ees.

esmaspäev, 15. jaanuar 2018

Argipäev

Pool jaanuarit on läinud nii, et ei saa arugi. Muidugi, minu jaoks koosneb jaanuar vaid sünnipäevadest, tööst ja võistlustest. Jaanuarisse mahuvad kahed võistlused. Möödunud nädalavahetusel oli Gliss Open.
Kas ma juba panin kirja, et ma tegin seal oma elu parima tulemuse? Nii tehniline kui ka teine pool hinnetest olid minu jaoks ülihead. Eks parandamisvõimalusi on kuhjaga, seda, et sõit vigadeta oleks läinud - seda hirmugi ei ole.
Kaskaadi ajal panin jala maha (ja mitte korraks, vaid toetasin jala peale). Sirutused-sirutused-sirutused! Käed ja jalad on ikka kõverad, kuidas neid küll sigemaks saab? Pea maas sõitmine (mida imet ma seal jää pealt küll otsin?). Ja kõige lõpuks: teine piruett ei jäi tegemata. Mulle tundus, et muusika kohe lõppeb ja lõpetasin pirueti varem ära, aga tegelikult oleks aega olnud küll korralikult piruett lõpuni teha ja selle eest punkte ka ehk saada. Praegu sain kriipsu (ehk ei loetud elementi ära). Ühesõnaga vigu nagu sigu, tegelikult oli neid veel, aga teised olid sellised jooksvad vead, neid ma oskan tegelikult paremini ka. Need mis kirja panin on suuremad vead.
Järgmisel laupäeval ootab ees Juna Cup. Olen oma võistlusjärgus vist ainuke eestlane, see ongi täiskasvanud harrastajatele mõeldud võistlus. Võistlejaid on igalt poolt. Vaatasin just järele, üks eestlane on veel. Ülejäänud võistlejad on Soomest, Rootsist ja isegi Itaaliast on kaks võistlejat. Aga minu jaoks täiesti võõrad nimed, ma isegi ei tea kui tugevad nad on. :)
Vahet muidugi pole, sest mina tahan oma kava sõita nii hästi kui välja tuleb, mitmendaks jään polegi tegelikult oluline.
Täna on selline tunne, et alles esmaspäev, laupäevani on aega küll. Aga ma kardan, et tegelikult on reede juba peaaegu käes. Sellesse nädalasse jääb ka minu sünnipäev, mistõttu see kindlasti veel kiiremini möödub kui tavaline nädal. :)

pühapäev, 14. jaanuar 2018

Taliharjapäev

Pesu rõdule pannes avastasin, et keegi (ilmselt orav) on meie pesuresti endale pähkli peidupaigaks valinud. Pähkel on väga ilusti ja täpselt mahutatud sinna vahesse. 

Taliharjapäeval saab murtud talve selgroog. Karu keerab teist külge koopas ja ilmad hakkavad tasapisi kevadesse liikuma. Ka tihased juba siutsuvad hommikuti väljas. Muidu hakkavad nad siutsuma alles jaanuari lõpus. Ehk on varast kevadet oodata?

laupäev, 13. jaanuar 2018

Pilt võistlustelt

Auguga varbas. 😂
Treeneri kommentaar oli: paar ilusat sirutust oli ka. Paar! Terve kava kohta. Aga hea, et paargi sirutust välja tuli. Naeratus ja pea püsti sõitmine jäi nii kui nii ära. ☺

Tehtud!

Elu parim tulemus! 😀
Mitte, et sõit vigadeta oleks läinud. Aga väga head punktid sain! Järgmisel laupäeval on veel üks võistlus ees. Nüüd pean veel pingutama ja pisiasjad veel ära parandama. ☺

reede, 12. jaanuar 2018

Gliss Open 2018

Homme on täiskasvanute võistlus. 😮

pühapäev, 7. jaanuar 2018

Pühade lõpp

Eilsel kolmekuningapäeval said kõik jõuluasjad kokku korjatud ja pühad lõppenuks kuulutatud. Või peaaegu kõik jõuluasjad, sest köögikardina ja jõulutassid jätan veel küünlapäevani välja.
Aga üldiselt hakkab nüüd pigem kevadeootus. :)

Ja suur sünnipäevade aeg.
Ning võistlused. Järgmisel nädala on juba Gliss Open ja ülejärgmisel Juna Cup. Täna on trennis võistluste peaproov. Võistlusteks valmistuda on iseenesest tore, aga võistluseelsel ajal mõtlen ma alati, et miks ma seda teen? Kui võistlus läbi, siis tean, miks ma seda teen, sest pärast võistlust on selline eufooriline tunne sees. Isegi siis kui võistlus ebaõnnestus, ikka on tunne iseenest hea. :)

Aga homsest hakkab peale siis jälle argipäev.

teisipäev, 2. jaanuar 2018

Pulmaaastapäev

Vana aasta lõpus tähistasime vaikselt ka pulmaastapäeva. Ikka Sesoonis. Ja pideva paugutamise tõttu võtsime loomulikult ka koera kaasa. Ei saa värisevat koera ju üksi koju jätta. Õnneks on ta kogenud kohvikuskäia ja seal oskab hästi käituda. Ja teiseks on Sesoon nii armas koht, et sinna on koerad lubatud, tuuakse veel kausiga vettki koerale.

Algas juubeliaasta

Meie koolis siis niiviisi. Õigemini, nii lõpetasime esimest poolaastat.

Nii veidralt, nagu sel aastal pole uus aasta mulle veel tulnud. No koera haigusega siis. terve eilne päev läks niisama uimerdamise ja koera valvamise nahka. Täna tahtsin asjalikuks hakata. Kuna mul on täna viimane vaba päev, siis mõtlesin, et koristan ja käin koeraga jalutamas (loodetavasti on paugustmine lõppenud) ja vahelduse mõttes loen ka töö meilid ära.
No sinna ta läks. Tegin jupp aega tööd, sest meile sai viimati loetus enne jõule. Aga nüüd üritan ikkagi koeraga õue minna. Viimased paart nädalat piirdub päevane ja õhtune õueskäik meil ühe postiga. Kui ühe korra jalga tõstetud, siis kohe ots ringi ja kiiresti kodu poole. Hommik on ainuke aeg, kui ta on nõus vähe pikemale tiirule tulema.

No loota ju võib, et kui aasta esimene päev läheb aiataha, siis ülejäänud aasta lihtsalt peab parem tulema. :)

Aasta 2017

Uue aasta esimene tööpäev on juba kätte jõudnud, aga minul veel vana aasta kokkuvõtegi tegemata.
Ega midagi uut eriti muidugi ei ole kirjutada ka. Läks nagu mitmeid teised aastad enne gi läinud on. Õnneks meie peresiseselt ikka rahulikult. No üht teist uut oli ikka ka.
Lapselaps kasvab kiiresti. Uisutab ja laulab. Nüüd selgus, et tantsimine vist meeldib ka. :)
Vanem poeg lõpetas ülikooli, aga kuna jätkab magistriõppes, siis nagu muutust ei olnudki. :)
Tütar valis omale uue ja täiesti teistsuguse eriala. Aga tundub, et talle see sobib. Ja mis kõige tähtsam: see oli tema lapsepõlveunistus. Saab palju reisida ja minu lennuhirmu kohta ei küsi keegi midagi. :) Tõsi, ma olen selle poole aasta jooksul õppinud sellest mööda vaatama/mõtlema. Ma ei mõtle sellele, et mul laps htkel lendab, vaid ta on tööl. Ja siis ma ei lähegi selle mõtte peale higiseks. helistada ma talle enam ei taha, sest kui telefon on väljalülitatud, hakkab mul kohe paanikanupp tööle, mis siis, et ma tean: ta on lihtsalt tööl. :) Aga suhtleme enamasti muid kanaleid pidi, ilma helistamata.
Lisaks sellele kolis tütar ka kodust välja. Ehk siis olemegi nüüd mehega kahekesi. Ja koer. Koera tervis oli terve aasta korras. Kuni eilseni. 1.jaanuari öösel hakkas jälle oksendama.Hetkel veel arsti juurde pole läinud, ikka loodame ju, et läheb paremaks, kaua ta ikka oksendab, eriti kui eelnevatest kordast jääb seekord vesi sisse, ehk siis tilguti alla pole vaja viia. Ja seekord me teame kindlalt, et midagi kahtlast ta ei söönud. millest see jama jälle tekkis, ei teagi.Närvidest? Sest paugutati ju teve öö.
Muid muutuseid õnneks ei ole, mõned võistlused, mõned esinemised (mehel siis) mahtusid sellesse aastasse. Kehv talv, külm kevad ja veel külmem suvi. Nüüd ootame lund.

Mõnes mõttes oli ka raske aasta, sest lähedasi tabas mitu mõttetut õnnetust. nii vanem vennapoeg kui vanem ristitütar said mänguhoos väga raskelt vigastada (õnnetused ei juhtunud ühekorraga). Nüüd on õnneks mõlemal see möödas või peaaegu möödas, aga ikkagi, mänguhoos saab laps nii vigastada, et on nädal aega inensiivis ja pärast pool aastat ei saa oma hobiga tegeleda, see on ju päris jube.

Aasta alguses käisin reisil. Rohkem sel aastal kuhugi kaugemale ei jõudnudki.
Aga eks selle reisimisega aega on ka. :)

Selline kiire ja hüplev ülevaade möödunud aastast sai selline. :)

Head uut aastat!