pühapäev, 31. juuli 2011

Puhkus


Vahetult enne koju sõtma hakkamist hakkas taevasse pilvi ajama. Mõni minut enne minekut tegin nalja, et sadu algab kindlasti siis kui autosse asju tassima hakkame. Ja kui kingad jalga saime... hakkaski sadama. Mitte lihtsalt vihma, vaid ikka korralikku paduvihma. Autosse jõudsime üsna märgadena. Aga Porvoos piirdus sadu vaid mõne tunniga. Laupäeval (kui Tallinnas uputas), paistis neil juba päike.
Pildid on siin vastupidises järjekorras (mul ikka juhtub nii). Helsingi pildid on treisi esimesest päevast.


Meie vanaisa lemmiksööki söömas (suhkrusaia).


"Laps" on maale viidud.


Pood Porvoo vanalinnas.


Ka vanalinna majades käib elu.

Porvoo vanalinn.


Laste mänguväljak Kotkas.


Kotka kesklinna park. Oleme sellest pargist läbi kõndinud korduvalt. Aga alati novembris/detsembris. Seetõttu oli mulle suureks üllatuseks kui ilus see park tegelikult on. Talvel ei saa ju midagi ilust aru. :)


Kotka Katariina park.


Kotkas.


Ja Helsingis.

Remont II


Selline nägi välja meie elamine suve kuumarekordite püstitamise ajal. Ja see oli esimene osa. Uuest nädalast alustan Krissu toaga. Täna veel võtan hoogu ja puhkan.

esmaspäev, 18. juuli 2011

Remont

Ega puhkusega pole ju niikuiniii midagi paremat peale hakata, kui kodus remonti teha?
Täna siis alustasime. Kõigepealt käisime ligi 4 tundi (ehitus) poodides. Siis võtsime kodus veidi hoogu. Ja siis hakkasime peale, nagu mu mees ütles, pindade ettevalmistamisega. On lootust, et ehk nädala lõpus saab valmis ka. Ehk...
Igatahes on mul hetkeks juba suur tüdimus peal. :S

reede, 15. juuli 2011

Südasuvi


Käes on südasuvi. Täna aknast välja vaadates on küll pigem sügise tunne juba peal. Vihma sajab hetkel päris kõvasti ja taevas on kõik hall. Aga esmapäevast lubas jälle soojemat ilma. Ja ehk jõuab randagi veel sellel suvel.
Käisime ühel õhtul perega seikluspargis ronimas. Mina küll ei roninud ise, vaatasin vaid kuidas teised seda teevad. Ja õpetasin alt. :)
Järgmisel nädalal algab elukaaslasel puhkus ja siis on plaanis veidi kodu värskendada. Eks iis näeb, kuidas õnnestub.

Tantsusussid


Terve aasta võttis aega (täpsemalt 11 kuud), enne kui ennast kokku võtsin ja omale tantsusussid ostsin. Lihtsalt, kõik tanstutarbeid müüvad poed jäävad minu igapäevastest käimistest nii kaugele. Naljaks oli see, et tantsususse peab tõesti jalga proovima. Number ei loe midagi. Lihtsalt mõni paar" istub" hästi, teine ei sobi kohe mitte.


Sellised nad siis ongi, need minu esimesed tantsusussid. Tahtsin küll musta värvi, aga kahjuks mustad ei sobinud minu jalale kohe mitte. Olid jalas ebamugavad. Aga nendega on pöördeid tõesti hulga lihtsam teha. Siiani olen tantsutundides käinud tavaliste võimlemisussidega. Aga need ilmselt pole ette nähtud libisema.
Nii, et vaikselt mõtlen juba uue hooaja peale.

esmaspäev, 11. juuli 2011

Külastusminutid

Eile saime korraks käia sõjaväes olevat poega vaatamas. Täpselt minuti pealt pidime kohal olema. Tegelikult poiss veel helistas enne ja käskis varem kohal olla. Kuna me väga täpselt ei teanud ka kuhu minna, siis startisime veidi varem ja olima juba 30 minutit enne õiget aega kohal. Tegelikult oli vist asja mõte see, et noored said oma riided ja üleliigsed asjad koju saata. Ja vajaminevat kraami kodustel juurde tuua lasta. Meie noormees oli kodutöö enne ära teinud ja midagi olulist juurde ei vajanudki. Vaid kella olime kahe silma vahele jätnud. Mobiilid on ju välja lülitatud ja seega vajalik käekell aja jälgimiseks. Meie viisimegi kellale lisaks vaid peotäie shokolaadi (nõue pidi olema, et kui paberist lahti teed, siis peab korraga olema söödud) ja pudeli limonaadi. Teistele poistele olid ikka suured pakid viidud t-särkide ja muu varustusega.
Kohtumine ise oli selline armas-naljakas. Marssisid poisid siis väravasse, vanemad ootasid värava taga. Siis ükshaaval käisid emad pakke viimas/vastu võtmas. Eranditult kõik olid emad. Isad ja õed-vennad-tüdruksõbrad vaatasid eemalt pealt.
Meie poiss oli sõduririietes nii võõras, et ma ei tundnud teda rivis kohe äragi. Aga oli selline asjalik.
Kahe noormehe vanemad ei jõudnudki kohale. Kas siis hilinesid või ei leidnud üles või oli mingi muu põhjus. Need noormehed jäidki sinna väravasse oma vanemaid ootama. Mul oli neist nii kahju. Nemad ju ei teadnud, miks nende vanemad ei tule. Aga karistati selle eest neid. Või siis vanemaid, et kui vanemad lõpuks hilinedes saabuvad, siis näevad oma poegi seal ootamas.
Kui poisid tagasi hakkasid minema, siis nii mõnigi lehvitas oma perele vaikselt ja märkamatult. Nii armas oli seda vaadata. Täpselt nädal on nüüd möödas. Ja sellest nädalast alles pidi raskeks minema. Eelmisel nädalal oli veel palju andeks antud. Üheksa nädalat veel, siis peaks raskem osa möödas olema.

teisipäev, 5. juuli 2011

Õnne!

Täna saab mu noorem poeg 21aastaseks. Palju õnne! :)

esmaspäev, 4. juuli 2011

Laulu- ja tantsupidu 2011


Selle peo käepael siis selline.


Rongkäigu algust ootamas.


Mudilaskooride kogunemine.


Laulupeotuli.


Lastekooride esinemine. Seal kuskil orkestri kõrval on ka Krissu.


Väsinud ja ärapõlenud laps jõudis pühapäeva õhtul lõpuks koju.

Kodumaa kutsub

Saatsin just pool tundi tagasi poja sõjaväkke. Ta ei soovinud, et meist keegi teda sinna saatma läheb ja nii me siis saatsimegi ta ära lihtsalt kodust.
Ühest küljest on uhke tunne: mu poeg läheb kodumaad kaitsma (eriti kui eilse laulupeo peale mõelda). Teisest küljest ka veidi kripeldab sees. Eks esimesed nädalald saavad ilmselt rasked olema. Nii talle kui ka meile. :)

laupäev, 2. juuli 2011

Jälle pulmad

Täna võtab naise Monaco vürst Albert II. Aga no ei näe pruut pulmas õnnelik välja. Kuidagi kurb tundub ta terve tseremoonia aja olevat.
Pilte näeb siit.

Laulupeo proov


Nagu ikka palju ootamist (siin on näod veel üsna rõõmsad)...


... ja veel ootamist...


... ja lõpuks ometi laulukaare all (näod pole enam üldse rõõmsad). Kuid seal ootas uus häda - tappev kuumus, ei kriipsukestki õhku. Lihtsalt tundisid kuidas praed - sõna otses mõttes. Nii mõnedki lapsed vajasid arstiabi (õnneks mitte meie lapsed).
Homme peaks enam-vähem samasugune ilm olema. Aga üldiselt olime ühel meelel - peaasi, et vihma ei saja. Eelmisel korral esimesel päeval sadas vihma ja see polnud põrmugi tore.

reede, 1. juuli 2011

Rahvariided


Sel aastal on esimest korda mul võimalus kanda oma suguvõsa rahvariideid. Tädi laenas mulle mu Võru-vanaema rahvariideid laulupeo ajaks. Täna juba sättisin kõik korda, triikisin ära. Proovisin korra ka, kas ikka oskan õigetpidi selga panna. :)


Triikimist ootavad riided. Selga panna oli neid päris raske. Pool tundi pusimist, nööpide kinni panekut, paelad, vööd. Kas ma homme selles varustuses ka ellu jään? Täna oli ikka väga raske olla niisama õhukeste riietegagi.