pühapäev, 18. märts 2018

Selle talve viimane postitus

 Tegelikult üks lihtsalt niisama-mõttetu postitus. Kokku ühte ja teist. Tore, et on viimane selle talve nädalavahetus. Mina olen ikka see naiivne, kes usub (või pigem loodab), et ka kevad kalendrit vaatab. :)

Minu tantsukingad - hetkel näevad välja sellised, aga seegi väljanägemine läheb muutmisele. Peale esimest tundi viskasin minema paelad - segavad niisama ja olid minu meelest mõttetud (kingad tulid ikka pidevalt üle kanna jalast ära). Järgmiseks panin kummipaela, lootuses et ehk püsivad paremini. No tegelikult püsivad paremini küll, aga need kummid on liiga ilusad (ehk siis nad ei ole tugevad), käsin poes ja ostsin tavalist pesukummi ning kavatsen nüüd tavalise lihtsa pesukummiga ilu (roosa kummi) asendada.
Üle kanna kipuvad nad ikka tulema, aga selleks tellisin omale ühe silikoonist vidina, mis peaks asja parandama. No eks näeb, kas aitab.
Kui aus olla, siis varvaskingadel püsimine ja liikumine on kordades, kordades hullem kui ma arvasin. Ega ma ennegi sinisilmselt arvanud, et see lihtne on. Aga et ma kohe paremal jalal üldse võimeline seisma pole, see oli ikka täielik üllatus. Vasakul jalal saan veel kuidagi (halvasti) hakkama, aga kui on parem jalg ees või sootuks vaja vasakut jalga tõsta ja paremal seista, siis on kõik. Kohe kukun täistallale tagasi. Ja valus on varvastel ka. Hoolimata silikoonist, mis sussi sees on.
Naljakas on see, et töötavad hoopis mingid veidrad lihased. Pärast neljapäevast tundi oli reielihased väga valusad. Aga mitte need mis tavaliselt pärast trenni, vaid hoopis mingid "võõrad" lihased.
Ja lõppu üks pilt trennis olevast lapsest. Ikka see roosa. :)

pühapäev, 11. märts 2018

Jää lummuses

 Käisime nädalavahetusel Soomes. Eile minnes oli (vist) terve Soome laht jääd täis. No igatahes iga kord kui aknast välja vaatasime, olid akna taga jäätükid meres. Mitmeski kohas olid kuulda kõvad paugud ja laev kõikus. Mulle vähemalt tundus, et see tekkis siis kui laev jääkamakaid eest lükkas. Ega ma tegelikult ka ei tea, kas nii oli.
 Täna, tagasiteel, oli jääd vaid Helsingi juures, saarte vahel.
Mulle tegelikult meeldib vaadata neid suuri jäätükke üksteise kõrval. Alati meenub "Nils Holgerssoni teekonnast" see lugu, kus lapsed otsustasid teed lühendada üle kevadise järve minnes ja jää siis lagunema hakkas. Ning keegi hüüdis neile kõrgusest kuhu minema peab, et jäätükke mööda kaldale pääseks.
Üldse, meil on siin täna väga mõnus ja kevadin sulailm. Helsingis ja eriti veel Porvoo kandis, oli ikka päris talv alles. Puud olid paksu lume all ja lund sadas nii eile kui ka täna hommikul muudkui juurde.
Kohe tore oli jälle kevadesse naasta. :)

esmaspäev, 5. märts 2018

Üks esmaspäev

Lihtsalt üks esmaspäev. Ilus ja kevadine. Päike paistab ja lumi on mõnest kohast juba kevadiselt teraline. Vaheaeg möödus imeruttu (nagu alati) ja naljakas, ma olen õpetajana töötanud juba ...mmm... ma ei teagi kohe kaua aastaid. Aga iga veerandi aluses on tunne, et ma ei oska midagi. No kuidas ometi see õpetamine käiski? :)
Enamasti paari päeva jooksul loksub paika ja tuleb meelde. Aga kordub see abitu tunni iga veerandi alguses. Imelik kohe.

Kuna esmaspäeviti mul trenne pole, siis esmaspäevi ma kohe naudin. Kuigi mulle meeldib ka trennis käia, siis see päev kui trenni pole, on jube mõnus. Lihtsalt vaatan järelevaatamisest saateid mis vaatamata jäänud (klassikatähti näiteks täna), koristan ja pesen pesu. Nüüd aga suundun oma lemmikseriaali vaatama. Isa Brown hakkas tänasest jälle jooksma. :)

reede, 2. märts 2018

Märtsis midagi uut

 Tantsuõpetaja arvas, et proovime märtsis tundide lõpus varvaskingi. Mina olin arvanud, et niipea ma neid kasutama ei hakka ja seetõttu mul varvaskingi kodus polnud ka. Läksin siis sinisilmselt neid täna ostma. Mis seal siis keerulist olla saab?
Õnneks oli poes väga asjatundlik müüja. Ma usun, et ise ma oma tarkusest neid osta poleks osanudki. Proovisin vähemalt 5 või 6 paari kingi. Alguses olid kingad jubedad. Kui ma esimest paari proovisin ja nendega varvastele tõusin, siis arvasin, et minust need kingad ostmata jäävad. Aga müüja tõi uue paari ja veel ja veel... Ja iga paar muutus aina mugavamaks. Ilmselgelt jalad said soojemaks, esimest paari proovides läksid sääremarjad krampi, pärast polnud enam midagi viga. Lõpuks ostsin ikka kingad ära. Jalas olid päris mugavad, aga varvastel on üsna raske olla. Ma teadsin kogu aeg, et mugavad nad olla ei saa. Aga et NII raske ja valus on, poleks uskunud. Õnneks sain poest kohe silikoonid ka varbasse panemiseks osta.
Kokku veetsin poes vähemalt tund aega. Ja seda ainult varvaskingi proovides. :)

Veidike käsitööd (kumm ja paelad tuleb ise õmmelda) ja kingad on valmis. Teisipäevases trennis siis selgub, kas see jääb mul esimeseks ja viimaseks varvaskingadega tunniks või mitte. :)

Märts

Ja koolivaheaeg ongi põhimõtteliselt läbi. Laupäev-pühapäev veel ja algabki uus periood.Seda vaheaeg jäid iseloomustama ilusad, päikeselised ja külmad ilmad. Lastel läks vähemalt 2, kui mitte rohkem, külmapüha raisku. Ja neid pühi ju igal aastal ei tulegi.
 Paar pilti veel möödunud nädalat. EV100 muidugi. Väike lipp oli ka laual, aga sellest pilti pole. Lipuheiskamist ja presidendi vastuvõttu vaatasime telekast. Kõik oli ilus ja tore ning kontserdipoolest ma siin muud ei ütle, kui seda, et olen kristiina Heinmetsaga nõus. Ka meie 3-aastane hakkas nutma ja palus, et paneksime teisele kanalile. Selge, et ilmselgelt 3-aastane suurt kunsti ei mõista, aga seekord ei mõistnud mina ka. Aga aastapäeva aktus peaks ju olema mõeldud kõigile, mitte vaid kunstiinimestele. Aga noh, seekord siis nii. Kätlemise juures oli minu meelest kaamera kuidagi vale nurga all ja kleite eriti ei näinudki. Seevastu aga tore on see, et eriti kleite ei materdatud. Vähemalt mina olen ainult neid ilusaid kleite näinud. Ämbrite postitusi mitte ja see on tegelikult tore. Ausalt öeldes mul suva mis külalistel seljas on. Lihtsalt tore vaadata. Ilma kritiseerimata. :)
Ja õhtul enne aastapäeva oli sinimustvalge trenn. Ega reede õhtuti pole ju omati inimestel midagi muud teha, kui trenni minna. :)