laupäev, 29. detsember 2018

Aasta 2018

 Jälle aasta möödas. Jälle aeg teha väike kokkuvõte lõppevast aastast. No kõige tähtsam muidugi: sündis veel üks lapselaps. Seekord poiss. :)
Kahe peale kokku on meil nüüd juba viis lapselast: neli tüdrukut ja üks poiss.
Peres muidu kõik hästi. Üks lastest kolis Tallinnas kaugemalt ja teine kavatseb hoopis Eestist ära minna. Aga muidu õnneks on kõik korras. :)
 Uisutamine. Kolm võistlust tehtud. Ise tunnen, et olen jääl kindlam, kava sõidan ka vist juba hoogsamalt, ainult miskipärast vaatan sõidu ajal maha. Ise ma sellest aru ei saa, üritan pead püsti hoida ja kui lõpetan, siis ütleb treener: jälle vaatasid kogu aeg maha. Aga üritan ikka paremaks saada. Kahe nädala pärast on selle hooaja esimesed võistlused ja kolme nädala pärast kohe teised ka otsa.
Tänu uisutamisele ja tantsimisele olen väga palju uusi toredaid tuttavaid leidnud.
Oli täitsa tore lumine talv. Isegi aprilli alguses sadas paariks päevaks maha veel paks lumevaip.
Kevad algas üsna ootamatult ja suvi veel ootamatumalt. Juba mai alguses.
Muumimaal käidud. :)
Oli imeline suvi, aga just siis kui meie perereis oli, juhtusid olema üsnagi jahedavõitu (tavapärased) ilmad olema.  Võib olla oli see isegi hea, sest muidu oleks ilmselt rahvast olnud kõvasti rohkem.
 Remont tehtud. Kuigi pean märkima, et kõik mis oli tegemata augustis (alates veiniriiulist kuni piltide tellimiseni) on siiani tegemata.
 Lõuna-Eestis käidud.
 Lapselapsed kasvavad, ristilapsed ka. Alles ma sain ristiemaks ja juba käib vanem ristilaps 4.klassis. Müstika.
Natuke tööd tehtud, natuke trennides käidud, (mees) natuke esinenud. Ja ongi aasta läbi. Koera tervis ka korras (hoolimata aasta alguse jamadest).
Tegelikult oli päris tore aasta! :)

Pähklipureja

 Ei saanud ka sel aastal jõulud tulla ilma Pähklipurejata. Juhtus nii, et käisin isegi kaks korda. Üks kord õhtusel etendusel, täiskasvanutega. :)
 Teine kord käisime Tupsuga. Temaga minnes olin ma tegelikult valmis, et ta ütleb poole etenduse pealt, et nüüd läheme koju. Sest ega 4-aastane veel eriline balletivaataja ju ei peakski olema. Aga läks teisiti. Olime kõvasti eeltööd teinud paugu koha pealt - ta nimelt kardab pauku ja suurt müra. Ta oli kõvasti ette valmistunud paguks, teadis täpselt millal tuleb. Pani omale kõrvaklapid pähe ja oli hästi pinges. Kui pauk ära käis, võttis klapid peast ja ütles, et ma olin teinud ta kõrvale haiget. :)
Ning vaatas ilusti etenduse lõpuni. Lõpuks ütles, nagu suur inimene, et ilus oli.
Enne etenduse algust oli küll hästi tõsine. Lärm oli ka kõva, pillimehed häälestasid pille ja seetõttu oli saalis päris lärmakas.Aga kuna tegu oli päevase etendusega, siis lapsi oli palju. Esimese vaatuse ajal kippus kaasa tantsima. Õnneks küll kohapeal ja teisi loodetavasti see ei häirinud.
Teise vaatuse ajal ootas väga lillede valssi (ise oli rõõmus, sest selgus, et ka tema oli uisujõulupeol lillede valssi tantsinud ja järelikult üks lilledest olnud) ning draźeehaldja tantsu.
Vaheajal sattus Pipi etenduse reklaami nägema ja arvas, et seda tahab ta nüüd küll järgmiseks vaatama minna. Buratinot läheme ka kevadel vaatama.
Ja uut aastat alustame jääshow vaatamisega. :)

neljapäev, 27. detsember 2018

Jõulud

 Selleks aastaks on jõulud peetud. Juba lapsepõlvest saadik on jõuludega seotud selline väike kurbusetunne. Pikalt saab neid oodatud ja siis on nad korraga möödas. Äkki ja kiiresti. Aga jõulud möödusid nagu ikka meie peres: kirik, surnuaed ja minu vanetamtekodus jõuluõhtu koos seaprae ja verivorstiga. :)
Minu selleaastane kuusk on baleriinide, uiskude ja kuulakarva kuulidega.
 Kohe näha, et suvel sai Muumimaal käidud? :)
Tegelikult muumitrollivorm oli meil juba ammu olemas. Väikese My ja muumimaja ostsin küll suvel Muumimaalt.
Minu ema oma lapselapselastega jõuluõhtul.
Kingitustega läheb meie peres nagu ikka: kokku lepitakse, et ainult loosipakid, aga ega mu ema ei saa kuidagi oma näppe eemale ka teistele pakkide tegemisest.
Tänasega saab siis jõuludele joone alla tõmmata ja kaugel see kevad enam ongi! :)

pühapäev, 23. detsember 2018

Üks öö jõuludeni

Vaid üks öö jõuludeni. 
Meil käis kass külas. Kui koer aru sai, et kass on majas, siis enam ust valveta ei jätnud. ☺

Uisuklubis jõulupidu. Jõuluvana pani uisud jalga ja läks ka jääle. Mis tal üle jäi. 🎄🎁

Siin on vanaema uhkuse pilt. 💖

pühapäev, 16. detsember 2018

3. advent

 Täna süütasime juba kolmanda advendiküünla. Ainult nädal veel ja ongi pikad pühad käes. :)
Laupäeva hommik jäähallis. Jõulupeoks tantsu õppimas. Aga tantsu harjutamine tähendab tegelikult ootamist ja väga vähe liikumist. Seega tuleb paksud riided selga panna. :)

reede, 14. detsember 2018

Reede

Viimane tavaline töönädala reede sel aastal. :)
Järgmine töö - reede on alles 11.jaanuaril. Hetkel tundub see nii-ii kaugel olevat.
Aga kui tegelikult ilmselt möödub see aeg imekiiresti. Sest 12.jaanuaril on meil juba võistlused. Ja see vahepealne aeg läheb alati nii jube kiiresti.

10 päeva jõuludeni

Esimene poolaasta hakkab lõppema. Ma tegelikult ei ole veel sõnades nende uute trimestrite/õppeperioodidega veel harjunud. Ikka tundub, et poolaasta saab ju jõuluks läbi, kuigi tegelikult pikem osa "poolest" on veel ees.

Perioodi lõpu puhul käisime jälle KUMU-s. See on nii tore projekt! Ma ei ei jõua KUMU inimesi ära imetleda. Missugust suurepärast tööd nad teevad! Nad oskavad kunstist rääkida 10 aastastele nii, et lapsed tõesti ka kuulavad. Ja nii, et nad pärast ei venita mulle viisakalt vastuseks, et oli kah, vaid vastavad rõõmsalt, et nii tore oli! Pilt ongi siis meie kunstitunni 1.poolest, loenguosast. Pärast saavad ka ise oma kätega kunsti teha.

Jõululaupäevani on veel 10 päeva. Kahjuks on paugutamise hooaeg juba peale hakanud. Ma tõesti ei saa aru, miks lubatakse ilutulestikku müüa (ja seega siis ka paugutada) juba detsembri algusest. Täiesti normaalne oleks ju see, kui hakataks müüma pärast jõule, siis oleks seda paugutamise aega vaid nädalakene. Kas sellest siis ometi ei piisa?

neljapäev, 6. detsember 2018

Nigulapäev

Päevad lähevad, kalender-küünal lüheneb. Sel aastal on detsember minu jaoks kuidagi eriti rahulik kulgemine. Mõned kingid on olemas, enamus mitte, aga tunne on, et aega veel on. Mõtlesin, et ei saada sel aastal ka jõulukaarte. No mõned (vist umbes 5?)peaksime ikka saatma vanematele sugulastele, aga rohkem enam mitte.

Tänane hommik oli minu jaoks ootamatult veider. Ma magasin nimelt hommikul sisse. Ainsal päeval aastas, kus mul tõesti oli vaja koolis olla 8.15 (oli üks kokkulepitud kohtumine). Ja mina tegin kodus silmad lahti kell 8.00. Kõigepealt imetlesin punast taevast magamistoa aknast ja siis sain aru, et seda punast taevast kell 6 hommikul küll kuidagi seal olla ei tohiks.
8.15 olin juba bussis teel tööle. Ja helistasin ja helistasin ja helistasin... ja mitte keegi töökaaslastest telefoni ei võtnud. Lõpuks õppejuhi sain siiski kätte, aga tema oli kodus haige. Ja mis kõige vedram: tegelikult kõik laabus ilma minu kohaloluta ja helistamiseta. :)
Sellist sissemagamist ei ole minuga veel mitte kunagi juhtnud. Aga täna oli kõik minu vastu (või siis minu magamise poolt): mehel oli puhkus (muidu oleks ta kell meid juba 7.30 üles ajanud); kell mingil põhjusel ei helisenud; koer, kes tavaliselt tuiab hommikuti mööda voodit ringi ja nädalavahetusel peab talle ültema, et magame edasi, laupäev on, magas kell 8 kõik neli käppa taeva poole rahulikku und. No ja ma ise ka, tavaliselt ma ärkan ikka nädalavahetusel kell 6 ja siis veel 7 ning vaatan kella. Seekord magasin rahulikult, kordagi öö jooksul ärkamata 9 tundi jutti. Ja olin hommikul jube väljapuhanud. :)

Selline imelik nigulapäev siis sel aastal.
Soome tähistab täna juba oma 101 iseseisvusaastat.

pühapäev, 2. detsember 2018

1.advent


Meie kodus sel aastal siis nii.

Jõulukuu algas


Aeg kalendris ette keerata viimane leht. ❄⛄