neljapäev, 27. mai 2010

Mälestusi eurovisioonist



1985 aasta võitjamaa oli Norra. Oli mu tollane lemmik tükk aega. Tänagi kuulaste tuli nostalgia peale. :)




Sandra Kimi fännasime tollal kõvasti. Missugused riided, missugused tantsusammud (neid sai koolipidudel kõvasti järele tehtud). Laulu lasime muudkui uuesti ja uuesti ja kui üks kassett hakkas otsa saama, siis lindistasime jälle ümber. :D




Laul on sama, aga mehed vanad. 1984 aastal olid nad nii nunnud noored kutid. :)

Palju õnne!



Mu vanem poeg saab täna 21-aastaseks. Nii külma sünnpäeva päeva polegi tal vist kunagi olnud.
Täiesti täisealine on nüüd mu vanim laps. Kui sellel mõelda, tundub uskumatu. :)

Palju õnne sünnipäevaks, Sten!

pühapäev, 23. mai 2010

Party on wheels 2

Eile võtsime osa Pary on wheelsi üritusest. Kuna elukaaslase bänd mängis seal ja üritus ise tundus olevat tore, siis läksin ka kaasa. Ilm oli ilus ja alguses oli rahvast päris palju, hiljem vajus veidi ära. Aga tore, et selliseid üritusi ikka korraldatakse.
Pilte saab näha Delfist.

neljapäev, 20. mai 2010

Õiteaeg



Ja jälle on käes õitsemise aeg. Oli see kevad selline pikaldane ja vinduv, aga nüüd on mõnus aeg käes. Jälle kõik õitseb. Võililled, toomingad, õunapuud...
Suvesoe on täna juba kaheksas päev järjest. Mõnus. :)

esmaspäev, 17. mai 2010

Muuseumi öö

Kuna koeral oli juba parem, siis laupäev kulus meil ringi sebimiseks. Päeval käisime Pärnus, õhtul tagasi jõudes (jõudsime suhteliselt vara tagasi, sest koerale oli vaja rohtu kella 7 paiku anda) otsustasime osa võtta muuseumi ööst.
Mõtlesime, et Kadriorus on mitmed muuseumid ja võtsimegi suuna sinnapoole. Käisime Kadrioru pargi muuseumis, Mikkeli muuseumis ja KUMUs. Ja kui aus olla, siis oligi jaks otsas. Juba KUMUs tundsin, et jõud lõpeb. Jalutasime küll lõpuni, aga tähelepanu polnud enam see. Aga üritus ise oli tore. Läbi linna kodu poole sõites selgus, et terve linn on paksult rahvast täis. Eks ürituse õnnestumisele aitas kaas ilus soe õhtu. Delfi väitel külastas muuseumi ööd 70 000 inimest.

Kersi II



Selline nägi Kersi välja reede õhtul peale arsti juurest tulekut. Magas kui väike laps, käpp põse all. :)
Kersi tervis paraneb iga päevaga. Eile (pühapäeval) tahtis ta juba metsa minna (ühe korra käisime ka), täna käitub nagu poleks haigust olnudki. Ja reedel arvasime me, et siin pole enam midagi teha, vaid magama panna. :(
Tore et talle on erinevalt teistest koertest, alati loomaarsti juures käia meeldinud. Seetõttu ta ennast ilmselt, hoolimata valust, püsti ajas ka. Ja selgus, et tegelikult oli tal lihtsalt ülisuur põletik. Mis nüüd rohtude mõjul on peaaegu olematuks kadunud. Ma küll ei tea, kui kauaks me talle aega juurde saime. Võib-olla vaid mõned nädalad. Aga võib-olla ka mõned kuud. Praegu, kui rohud peal on, on kõik hästi. Eks nädala pärast ole näha, mis edasi saab.
Haigusega selgus, et meie kisakõri-koer, on kisakõri vaid siis kui ta midagi tahab. Kui süüa tahab või juua või õue, siis karjub nii, et maja kajab. Aga kui tal olid suured valud, siis oli ta vaikselt ega teinud piuksigi.
Loodan väga, et ta tervis paremaks läheb, sest teist sellist päeva küll rohkem üle elada ei taha!

reede, 14. mai 2010

Kersi



Meie Kersi on haige. Väga haige. Täna pole ta veel kordagi avaldanud soovi õue minna. Õhtul kell 17.30 on arsti aeg. Eks seal kuuleb mis öeldakse.
Ta on elanud pika elu. Ma loodan väga et ka hea elu. Bokserite keskmise eluea on ta ületanud juba 5 aastaga.Tema põhimureks on olnud voodi valimine. Muud muret tal küll olnud ei ole. Aga mul on hetkel nii halb olla. Tunnen, et jään kohe ise ka haigeks. Kõik käivad järjest Kersi patsutamas, temaga rääkimas. Kurb on.:(

Lisatud õhtul. Käisime arsti juures ära. Läksime sinna mõttega, et koer tuleb ilmselt magama panna. Ta ei võtnud enam jalgugi alla. Tassisime süles autosse. Ja siis autos teel arsti juurde, tõusis äkki püsti. Arsti juures kõndis reipalt ringi, nuusutas ja hindas olukorda. Ja sai kaks süsti. Lisaks nädalajagu tablette. Vaatame mis edasi saab. Kodus on ta endiselt suhteliselt apaatne olnud. Ainult magab. Kuigi hetkel on ta ehk antibiootikumide ja valuvaigisti mõju all. Söönud ei ole, küll aga joonud. Õhtul oli nõus minuga veidikeseks ajaks õue ka tulema. Aga kõndis nii aeglaselt, et nii aeglaselt mina käia ei oska.
Tänane päev on päris kohtuav olnud. Pool päeva olen arvuti taga istunud mõttetult ja vesistanud koera pärast. Kui selgus, et täna veel magama ei pandagi, siis läksin ostsin poe magusast tühjaks. Selline pingelangus oli. Nüüd söön kommi ja kaalule ei mõtle. :)

esmaspäev, 10. mai 2010

Pähklipureja



Nii, nüüd sain vist lõpuks videode panemisele pihta. :)

Eilne Tähelaev



Eilses Tähelaevas olid seekord Age Oks ja Toomas Edur. Minu lemmikud balletiartistid. Kui vaatan nende esinemist, siis kuidagi aeg jääb seisma, vahel taban ennast selleslt, et isegi hinge hoian kinni. :)
Teleekraanilt jätsid nad samuti väga sümpaatse mulje. Rääksid rahulikult, mõtlesid enne kui ütlesid (vastupidiselt minule, kes enne räägib, siis mõtleb). Mul on ääretult hea meel, et nad peale tantsimise lõppu tulid Eestisse tagasi ja ka see on tore, et neil õnnestus kohe beebi saada.
Kui vaatan nende tantsuvideosid, siis pole seal kunagi jälgegi sellest, et nad tantsisid läbi valu (eriti viimastel aastatel). Nad lihtsalt säravad laval! Ja kuigi nende vanus ehk lubaks neil veel edasigi tantsida, siis tegelikult on oskus lõpetada õigel ajal samuti väga tähtis. Küllap on neil palju edasi anda Estonia "tagatubadeski" töötades.

pühapäev, 2. mai 2010

Jazzkaar 2010

Neljapäeval käisime Georg Duke kuulamas. Hedvig Hanson oli soojendaja. Kõik oli mõnus ja tore...ainult, et selleks, et nautida neljapäeva õhtul kontserti on kell 12 ikka väga vale aeg. Vahepeal ma tundsin, et kukun kohe ümber ja tukkusin püstijala peal. Mis hea pärast peaks üks nädala sees asetleidev kontsert algama keskööl? Ilmselt olen ma selliste ürituste jaoks liiga vana. Kella ühe paiku öösel hakkas rahvas ära minema, siis tekkis kuskilt õhku juurde ja sellest hetkest alates oli kontsert väga hea (äkki läks lihtsalt uni üle?).
Rock Cafe oli puupüsti täis, hästi palju oli muusikuid. Nagu mu mees ütles, tundub, et tegu oli aasta tippsündmusega. Mida ta ilmselt oli kah. Kui ainult paar tundi varem oleks alustatud.

Mai!



Ongi käes minu lemmikkuu. Ööd on juba valged, aga lähevad veel valgemaks, väljas on juba soe (hmm, no nii enam-vähem), aga läheb veel soojemaks. Tööle on ka toredam minna, kui ärgates on väljas juba valge ja töölt tulles on veel kaua valget aega. Jõuab palju rohkem. Ja kased on hiirekõrvul, mõni päev veel ja vastasmaja enam näha meie akendest ei ole, sest kask varjab selle ära.
Eile tegime kodus kevadpuhastust. Akende ja nurgatagusteni välja. Meil on küll suhteliselt väike elamine, aga aega võttis korstamine õhtuni. Täna on kodus kohe jupp maad valgem, sest mändide õietolm sai (mingiks ajaks) akendelt eemaldatud.