kolmapäev, 31. juuli 2019

Kiirpuhkus Pärnus

Romantiline jalutuskäik päikeseloojangul rannas. :)
 Koer liivas "vannitatud".
 Ujumine ja rannaskäik Pärnus.
Meie öömaja üheks ööks Pärnus. Armas ja hubane, hea hommikusöök: korralik kohvimasin!! Rannale lähedal, koerad lubatud. Kõik mis meile vajalik oli olemas. :)
Lisaks said sugulased külastatud. Selle aasta puhkus on kohati väga kiire. Üks reis ajab teist taga. Nüüd on selleks suveks peaaegu kõik planeeritud reisid reisid tehtud. Saab kodus edasi puhata.
Puhkuse lõpuni on veel kolm nädalat. :)

pühapäev, 28. juuli 2019

Suvehetked

Täditütar oma perega on jälle Eestis käimas.
Mu täditütre noorem tütar on see laps, kellele 7aastat tagasi arstid elulootust ei andnud. Ja nüüd on seis selline, et ta läheb sügisel kooli. Vahel, kui väga soovida, imed siiski juhtuvad. Õnneks.
Sel aastal oli tüdrukutel väike probleem seetõttu, et üksteisest aru ei saada. Käisid kordamööda kaebamas, et üks ei saa aru ja teine ei saa aru. :)
Täditütre vanem tütar üritas tõlkida, aga või neil väikestel siis kannatust jagub, tahaks ju kohe aru saada, mida teine räägib.

Lõuna-Eesti

Kiire käik lõunapoole.
Võru uus keskväljak. Hoolimata kriitikast mulle meeldis.
 Minu tädi juures Võrus võib selliseid asju kohata. :)
 Tsianahajärv Haanjas.
Üks kiire Tartu-Võru-Haanja-Otepää ots. Tartus olime päev enne Metallica kontserti, aga kontserdil ei käinud. :)

laupäev, 27. juuli 2019

3.päev

Kolmandal päeval säras päike selges taevas ja sooja oli 33 kraadi. Meil oli plaanis muuseumiskäik. Õnneks asus see piisavalt kaugel ja ostsime bussi-trammi-metroo kaardi. Tehnikamuuseumist mul küll ühtegi pilti pole, aga väga tore muuseum oli. Arvasin küll, et see midagi abikaasale, aga tegelikult oli seal vaatamist kõigile. Ei olnud vaja tehnikast aru saada. :)
Edasi plaanisime me sõita trammiga Vyśehradi. Mis seal siis rasket saab olla? Keeruliseks tegi asja see, et mitte ükski kodulehe järgi sinna sõitev tramm seda ei teinud. Meie istusime hea usus trammi peale ja kui tundus, et me juba väga äärelinnas oleme, siis kontrollisime arvutist järgi. Selgus, et me juba otsapidi linnas välja hakkame jõudma. :)
Egas midagi, aega meil oli, trammist maha ja trammiga tagasi. Arvuti ütles, et sellest peatusest läheb tramm, mida meil vaja on. Aga trammipeatus nii ei arvanud. meie tramm seal kohe kindlasti ei peatunud. Sõitsime siis mingi suvalise trammiga kesklinna ja istusime metroo peale. Metroo õnneks peatus lubatud peatuses. Teekond, mis oleks võinud aega võtta 30 minutit, läks meil pea 2 tundi. )
Samas polnud ka midagi hullu, nägimegi trammiaknast Praha äärelinna. Uuemad trammid on konditsioneeriga, aga vanad trammid (sarnased, nagu kunagi meil sõitsid) on ilma konditsioneerita. Meil õnnestus sellele kuumal päeva mõlemaga sõita. :)
Lõpuks kohal. Vyśehrad. Mitte küll nii ilusad aknad kui Püha Vituse katedraalis, aga siiski, ilusad värvilised, miniatuursete piltidega. Nagu Praha losski, on see kirik juba üle 1000 aasta vana.
 Katedraali kõrval ka surnuaed, kuhu maetud helilooja Antonín Dvořák ja dramaturg Karel Čapek. Viimase haua leidsime üles ka, hauakiviks oli avatud raamat. Üldse mulle millegipärast meeldib reisidel käia ka surnuaedades ja vaadata ilusaid haudu.
Vyśehradist hakkasime jalutama kesklinna poole mööda jõeäärt. Tahtsime mõnes jõeäärses kohvikus istuda ja õlut juua.
Miks palju kohvikud inimtühjad olid: põhjus on selle pildi peal. Kohvikus pidid istuma päikese käes, mingit varju ei olnud. Inimesed eelistasid istuda oma õllega silla all näiteks. :)
Kohviku me siiski leidsime.
 Järgmine peatus oli tantsivate majade juures.
 Edasi jalutasime mööda jõeäärt kesklinna poole, vaatasime ilusaid maju ja põikasime korraks ka Slovansky saarele.
Saarel sai puude varjus istuda. Inimesed pidasid seal pikniku või pikutasid niisama. Saarel oli ka hotell, kohvik ja sadam.
Kafka pea oli ka mul nende asjade listis, mida tahtsin oma silmaga näha. 45tonni raskune, peegeldav, kõik osad liiguvad eraldi. Lihtsalt äge. Aga kui aus olla, polnud mul väga palju aimu, kus täpselt see kuju Prahas asub. Arvasin, et pigem "moodsamas" linnas, kui vanalinnas. Aga ühes kaubanduskeskuses, kus käisime vett ostamas, astusime kogemata valest uksest välja ja seal see kuju seisiski! Väga uhke.
Veel veidraid kujusid. :)
Nové mesto (uus linn). Tänapäeva mõistes mitte eriti uus. Nii umbes 700 aastat vana "vaid".
 Hiigelsuur mänguasjade pood. Karusell keset poodi ja kommi ning jäätist müüdi ka. Meie kaupmeestel on mida õppida. :)
 Väljas oli 32 kraadi sooja ja samal ajal võis soetada soodsalt talvejope. :)
 Õhtul rõdul vaatasime veel päikeseloojangut.
 Ja jõime roosat Tśehhi veini.
 Ning järgmisel päeval alustasime oma 13 tunnist tagasisõitu. :)
 Turvakaart tegi veidi ärevaks, sest kas mitte Max 8 mitu tükki hiljuti alla ei kukkunud? Igaks juhuks vaatasime turvavideo ära. Mis oli väga lõbus vaatamine, multifilmi näol.
 Ja tuletasime endale meelde, et need lennukid vist keelati ära. Kuigi kui juba Helsingis olime, siis mees vaatas seda lennukit ja ütles, et ikka väga Max 8 moodi olevat olnud mootorid. No ehk oli lihtsalt sarnane või siis ümberehitatud/parandatud versioon.
 Viimane vaade Prahale.
Sõidame üle Vormsist. Ja panen enda jaoks siia kirja, et enam mitte kunagi ei lähe Euroopa reisile läbi Soome. Lennukipiletid olid küll odavamad, aga kui panna juurde laevapiletid + söök + Helsingi transport, siis ei võida kokkuvõttes mitte midagi. Need mõned (või mõnekümned) eurod rahalist võitu ei vääri kaotatud aega. Me reisisime koju 13 tundi! Varem lihtsalt ei läinud laeva. Ühest laevast jäime napilt maha ja järgmine läks alles 4 tunni pärast.
Aga muidu oli üks õnnestud ja tore reis. Nägin ära kõik, mis mu listis kirja pandud olid. Rohkem ka. :)

2.päev

Järgmine päev oli pilves ilm. Õnneks, sest meil oli plaanis palju jala kõndida. Pilvealune +28 oli täiesti sobilik treppe mööda trampimise ilm. :)
Meie plaanides oli Juudikvartal (paar pilti eelmise postituse lõpus), Praha loss ja Mala strana (väike linn).
 Praha loss on see, mis mäetipust paistab.
Sinna viisid lõputud trepid. Õnneks olid nad pikkade vaheplatvormidega ja seetõttu sai üsna hästi neid mööda kõndida. Poolel teel oli ka kohvik nõrkadele. :)
Ja päris paljud seisid ja jutustasid, ilmselt puhkasid ronimise vahepeal.
Trepid lõpetas aed ja relvaga sõdur. Kõik pidid läbima korraliku turvakontrolli, isegi käekotid pöörati pahupidi. Seetõttu oli lossi alale sissepääsemiseks vaja seista ära pikk järjekord.
Pilet on vaja osta vaid siis, kui soovid põhjalikumalt külastada. Näiteks katedraali sai ka tasuta, aga siis said vaadata vaid keskelt, üsna kitsalt alalt.
 Esimene pood oli jõulupood. Sees oli jõuluehted, vanikud ja täiesti jõul kohe. Juulikuus. :)
Turg. Seal sai täiesti mõistliku hinna eest vett osta. Hiljem, teistes müügipunktides, oli vesi palju kallim.
 St.Vituse katedraal. Selleks, et pilet osta, tuli peaaegu terve ala läbi kõndida ja siis hakkasid tagasi jalutama.


 Golden Lane. Tänav, mis jäi kahe müüri vahele. Vaid mõni meeter lai. Maja ees poseerib täiesti tundmatu turist. Ma ei leidnud kuidagi võimalust sellest majast nii pilti teha, et keegi ees ei seisaks.
Majades olid lossitöötajate eluruumid. Näiteks õmbleja ja taimetark.
Kui küsida, kas tasub pilet osta, siis kindlasti tasub. Seal saab ka tasuta ringi jalutada, aga siis jääb paljust ilma. Ka sellele tänavale sai vaid piletiga.
 Paar pilti veel lossimüürilt.
 Ja liikusime edasi Mala stranasse.
 Kus läksime Sveiki restorani sööma.
 Sveiki restorane ja õlletubasid on Prahas palju. Me sinna ei jõudnudki, mida meile soovitatud oli (jäi liiga kaugele), aga see kus käisime oli ka täitsa hea.
Näljase turisti lõks. Kui võtad kasvõi ühe, maksad ikka terve aluse eest. Kuna see maksis vaid 100 krooni, siis proovisime me need kringlid ära. Muide, selles restoranid maksid kõik ise kinni. Ka õllealuste eest võeti 20 krooni.
Meie õhtusöök. :)
Igal õhtul jalutasime vanalinna, et osta trdlo või trdelniki nimelist magusat rulli. Mis vahe neil oli, sellest ma aru ei saanudki. Aga maasikatega oli tätsa söödav, ilma maasikateta oli liiga magus. ja ühest rullist piisas täiesti õhtusöögiks.
 Õhtune jalutuskäik kaubatänaval. Meil oli esimest korda elus reis, kus me ei käinud mitte üheski riidepoes. Käisime vaid mänguasjapoes, ühes turistilõksus ja kahes toidupoes.
 Kaubandustänavatel lihtsalt jalutsime, sest õhtu oli mõnus ja soe.
Poed olid selleks korraks juba kinni ka. :)

Praha reis

 Me ei ole ammu enam kahekesi kuskil kaugemal reisil käinud. Põhjus lihtne: kes valvaks meie hädavaresest koera? Seekord tegin südame kõvaks ja ostsin lihtsalt lennukipiletid ära. Rannapuhkust ei kaalunud, sest tean, et mees ei suuda rannas pikalt peesitada. Seega jäi linnareis ja valikus olid päris mitu linna (London, Pariis, Genf ja Praha). Lõpuks otsustasime Praha kasuks, sest me ei olnud seal kunagi käinud. Tśehhis küll, aga mitte Prahas. Ööbimiseks valisime ühe kodumajutuse ja hotelli vahepealse asja. GregoryHouse oli nimi. Asukoht väga hea, vanalinn jalutuskäigu kaugusel. Poed ja erinevad söögikohad lähedal. Hommikusööki ei pakutud, rohkem nagu üürikorter oli. Meie jäime väga rahule.
Vaade meie öömaja rõdult. Vanalinn oli ka näha, aga siis pidid pea vasakule pöörama. :)
 Esimene jalutuskäik vanalinna. Alguses tundusid need autod lahedad, aga tgelikult tavaline turistilõks. Isegi turvavööd olid olemas. :)
 Minu lapsepõlve mutt.
 Tyn´i katedraal raekojaplatsil. Selle kiriku tornuid olevat olnud Disney Okasroosikese lossi ehkitamisel eeskujuks.
 Astronoomiline kell. Kella pidime natuke aega taga otsima, sest arvasin, et see on Raekoja platsil, aga jäi veidi kõrvale.
Karli (Charles) sild.
 Sild oli alati rahavast täis ja kuigi seda soovitatakse vaatama minna hoopis pimedas, siis meie ei viitsinud. Käisime nende päevade jooksul mitmel korral üle selle silla, aga alati valgel ajal.
 Telefoniautomaadid. Ei tea, kas tänapäeva eesti lapsed saaksid aru, millega tegu?
Juudikvartalisse jõudsime ka. Oli kena, aga midagi nii ilusat kui lubatud, me ei leidnud. Aga kuna aega oli, siis jalutasime läbi, vaatasime sünagoogid ja juudi surnuaia üle ka.