Helsinki

Kolmandal päeval käisime veel meremaailmas.

Ja korraks hüppasime läbi ka lõbustuspargist.

Ning varsti paistiski juba kodu. 
 

Minireis Soome

Kas Soome juba paistab? Teisipäeval oli merel päris suured läinud, minu jaoks kõigutas ikka kõvasti, teistel polnud häda midagi. 

Porsankka ikka vana koha peal Caribia veepargi sissepääsu juures. 

Ööbisime pisikeses mökkis.

Aga koht oli ilus, basseinis vesi soe. 

Kolmapäeval oli plaanis Muumimaa. 

Viimati käisime seal 2018 aastal. 

Päris palju oli muudatusi, meil kulus seal terve päev ära. 

Rahvast oli ka palju. 

Muumitroll.

Tähtis vestlus muumimaja trepil. 

Muumimamma köök, söök podises pliidil. 

Muumipapa kirjutusmasin.

Muumimamma moosikelder. Mul võiks ka selline olla, ainult ise võiks täituda hoidistega. 😁

Muumimamma.

Muumitrolli tuba oli ära muudetud, seal on nüüd hoopis pööning. 

Emma teater. 

Isegi tassid olid temaatilised. 

Urr. 

Maipõrnika lemmik. Niru. 

Isegi poest valis omale Niru ja näitas seda ka päris Nirule. 

Või nagu tema ütleb: Sniff. 

Meremadu.

Ja saigi see tore päev läbi. 
 

Brüssel

Maastrichtist suundusime edasi Brüsselisse. Sugulasi külastama. Polnud seal enam aastaid käinud. Laupäeval seiklesime veidi ringi.

Käisime üle aastate Mini-Euroopas. 

Jalutasime linna peal. Pissiv poiss jääb iga korraga aina väiksemaks. 🤓

Kuningalossi käisime vaatamas. 

Selfi kuningalossi ees. Ostutänavale ja vahvlit sööma jõudsime ka. Pühapäeval jalutasime ka veel Brüsselis ning vaatasime ilusaid maju. Leppisime kokku, et järgmine kord läheme muuseumitesse. Pühapäeva öösel jõudsime koju ja meie selle suve reis saigi otsa. 

 

Maastricht

Ilus ja armas ülikoolilinn. Ilmselt veidi Tartuga võrreldav. 

Linnast voolab läbi Maasi jõgi.

Vanalinn on väga kena. Hollandlased on kavalad: kõik hoolt vajavad ilusad vanalinna majad on antud ülikoolidele kasutada, ehk siis riik aitab neid korras hoida ja teine kasu veel: vanalinn on noori ja üldse elu täis. 

Kirik, mida enam ei kasutatud ehitati raamatupoeks. 

Raamatupoe söögikoht altari  asukohas. 

Linn loomulikult elas AR kontsertite rütmis. See väljapanek oli raamatupoes, aga oli ka lausa eraldi fännipood. 

Linn oli kontserdikülastajaid ja ka muidu turiste täis (mis aga ei olnud võrreldav Brüsseli ostutänav rahvahulgaga).

Lisaks nendele, kes kontserdil kohal olid, sai kontserdist osa veel palju inimesi, kes vaatasid seda kohvikutest.

Maastichti raekojaplats või turuplats nime järgi. Öösel peale kontserti ootasid siin bussid, millega turistid turvaliselt hotellidesse tagasi viidi. 
 

Mõned videod ka

Tantsijad tulevad. Kuna ma teadsin, et selline traditsioon seal on, siis tahtsin kindlasti kohta vahekäigu äärde.  

Reisikiri: Maastricht ja Brüssel

 Olen juba mitu aastat tahtnud minna Andre Rieu kontserdile. Ja just Maastrichti, mis on tema kodulinn. Mitu aastat ei saanud me sinna lihtsalt pileteid, aga eelmisel aastal lõpuks õnnestus. Ilmselt seetõttu, et sel aastal on 20 juubel kontsertitel ja tavapärase 4 kontserti asemel on neid 12. 

Terve Maastrichti kesklinn elas kontserdi taktis. Igal pool ARi pildid, lipud ja ekraanid, kust kontserti näidatakse. 

Kuigi kontserdil oli 12000 inimest, sujus kõik rahulikult. Ei mingeid järjekordi, kusjuures veepudel oli lubatud kaasa võtta. Iga külaline sai tasuta vahvli ja tee või kohvi (ja ka seal putkades polnud erilisi järjekordi). 

Ja kuigi kontsert algas kell 21, siis pidu algas juba pool tundi varem peale. 

Esimesed kaks tundi oli kontsert, inimesed istusid ja vaatasid. 

Maastrichti kontserdi traditsioon on, et seal esinevad kohalike tantsukoolide õpilased (harrastajad). 

Ühel hetkel aga algas pidu. Inimesed tantsisid ja elasid täiega kaasa. 

Tantsijad kutsusid inimesi tantsima vahekäikudesse. 

Lõpus olid (ilmselt) kohalikud laulud, sest terve väljakutäis rahvast teadis neid laule ja laulis kaasa. Kontsert lõppes ilutulestikuga. Igatahes väga äge käik oli. Mõtlen juba, et äkki võiks ülejärgmine aasta uuesti minna. Järgmise aasta piletid on ilmselt juba läbi müüdud.