Trennipildid

Viimases trennis oli juhuslikult kohal fotograaf, kes oma uut varustust sisse töötas. Kuna meie lubasime lahkelt oma trenni pildistada, saime vastu pildid trennist.

Kahjuks pean piltide järgi otsustades nõustuma treeneriga. Ma tõesti olen pidevalt kahel jalal. Peaksin olema aga rohkem ütles jalal. 💁
 

Reedene rõõm

 

Sel nädalavahetusel toimuvad trennid vanaaegsetes tingimustes. Ausalt öeldes päris jube on. Jää on väike, märg ja kuidagi õhuke, jäätükke muudkui lendas. Külm oli ka. Samas sain ma aru, miks omal ajal nõuka uisutajad nii edukad olid: treenides nii kehvades oludes, nagu nad treenisid, siis hea jää peal sõites peaks ju kõik hästi välja tulema. 😁

Suvehetked

 Selle aasta suve juurde kuuluvad kahtlemata trennid. Kui kevadel oli pikk paus, siis suvel enam teist pausi teha ei saa. Pildil siis Tupsu, kelle pääsukese-jalga treener üritab sirgemaks saada.

Puhkus

 Kuigi hetkel on uisutrennidest puhkus, siis vahel harva satun ikka jääle ka.

Tõsi küll, liiga harva. Ainus juunikuu trenn. Juulis polegi veel uisutama jõudnud.

Uisuhooaeg on selleks aastaks läbi

Reedel, 31.mail tõmbasime joone alla ka oma uisuhooajale.
Minu hooaeg oli nagu hooaeg ikka. Erilist edasiminekut ei olnud. Rittberger on endiselt selline pooletoobine. Üks element siiski paranes. Jalavahetusega piruett, selle eest sain kahel võistlusel isegi punkte. Kuigi mul üks (tantsu)trennikaaslane ütles, et meie eas on paigalseis ka juba edasiminek.

Uue hooaja sihtideks on rittberger punktikõlbeliseks saada, uus kava teha ja uus kleit ka. Teisi hüppeid võiksin ka kõrgemaks saada ja tviisel. Ning vasaku jala sisekolmik tahab ka harjutamist. No ja seda rida võiksin vist lõpmatuseni jätkama jääda. :D

Aga suvel peaks nüüd hakkama kõigepealt uut kavamuusikat otsima ja siis kava ka, sest esimene võistlus on juba oktoobri lõpus. Kui septembris hooaeg algab, selleks ajaks peaks juba uus kava valmis olema.
Tantsutrenn õnneks toimub suvi läbi.

Hooaja viimane võistlus

Laupäeval lõpetasime võistlushooaja Juna Skate Open võistlustega.
Kolm võistlust hooajal on nagu selline pisike eesmärk olnud. Kuigi võistluste arvul tegelikult ei ole mingit tähtsust. Lihsalt, kui oled kava selgeks teinud, no siis võiks ju juba võistleda ka.

 Minu diplom. Hinnete koha pealt ütlen seda, et ma tegin oma elu tehnilised punktid. Mul loeti kõik elemendid ära. No välja arvatud rittberer, aga seda ma seekord isegi ei üritanud hüpata, tegin oileri (ja seda ei loeta hüppeks). Tehnilised punktid olid aga Bronze järgu kõikide tulemuste koha pealt kokku 3. kohal. Mis on minu jaoks eriti üllatav. Seda poleks ma küll uskunud, arvestades minu madalaid hüppekesi.
Teine hinne on aga väga madal (see näitab uisutamisoskust). Nii madalat keskmist hinne pole mul ikka väga ammu olnud. Kuigi treener armastab öelda, et hindeid ei tohi võrrelda, sest kohtunikud on erinevad ja hindavadki erinevaid asju. Tehniline hinne on konkreetne, aga teine hinne on väga subjektiivne. Kokkuvõttes ei olnud hinne halb, aga no see teine hinne... :)

 Siin pilt küll eelmisest aastast. Sel aastal ei teinud keegi pilti, sest kuidagi jube kiire päev oli. Võistlus oli ootamatult hilja, alles 15.50 algas meie soojendus. Mul aga olid ammusest ajast teatripiletid võetud, seega jälgisin pidevalt kella, et õigeks ajaks koju jõuda ja muu nagu ei tulnudki meelde (näiteks pildistamine).
Ilm oli nii mõnusalt soe, et soojendust tegime hoopis õues.

Hetk enne võitlustele minekut. Kott, uisud ja kleit on valmis, et midagi ei ununeks.
Enne võistlust elasin üle kodus ka kerge ehmatuse: nimelt ei olnud mu kleiti seal, kus tavaliselt. Ma hoiangi võitlusriideid selles mustas kotis ja kotti ei olnud kapis.
Juba jõudsin mõelda, et äkki unustasin eelmisel võitlusel jäähalli ja nüüd on kuskil teadmata suunas kadunud. Aga õnneks vaatasin siiski talveriiete vahele ja seal mu kleit oligi: ära pakitud taveriiete vahel. Kuidas ta sinna sai, on täielik müstika. Mina nagu ei taha ennast süüdi tunnistada, aga mees väidab, et tema kindlalt pole mul kleidikotti puutunudki. Seega ilmselt siiski olen ise hajameelselt oma kleidi valesse kappi tõstnud. :)

Selle talve viimane esmaspäev

 Veel kaks päeva ja algabki kevad. :)
Elu kulgeb tavapäraselt, midagi nagu eriti ei juhtu. Aga vahel ootamatult satud näiteks telesaatesse.

 paar nädalat tagasi rahlikult trenni minnes, avastasime ennast keset saate filmimist. Õnneks näidati saates rohkem teise õpetaja trenni. Meid ei pidanud asi üldse puudutama. Aga kuidagi siiski leidime ka ennast äkki saates.

Ja isegi inervjuusid andmas. :)
Kahjuks ei olnud meid keegi varem ette hoiatanud, seega olime kõik parajad tuustikud (nii nagu ikka trennis, ei meiki, ei "paremaid riideid". Aga noh, õnneks oli see selline saade, mida tuttavad ei vaata.

Selle talve viimane postitus

 Tegelikult üks lihtsalt niisama-mõttetu postitus. Kokku ühte ja teist. Tore, et on viimane selle talve nädalavahetus. Mina olen ikka see naiivne, kes usub (või pigem loodab), et ka kevad kalendrit vaatab. :)

Minu tantsukingad - hetkel näevad välja sellised, aga seegi väljanägemine läheb muutmisele. Peale esimest tundi viskasin minema paelad - segavad niisama ja olid minu meelest mõttetud (kingad tulid ikka pidevalt üle kanna jalast ära). Järgmiseks panin kummipaela, lootuses et ehk püsivad paremini. No tegelikult püsivad paremini küll, aga need kummid on liiga ilusad (ehk siis nad ei ole tugevad), käsin poes ja ostsin tavalist pesukummi ning kavatsen nüüd tavalise lihtsa pesukummiga ilu (roosa kummi) asendada.
Üle kanna kipuvad nad ikka tulema, aga selleks tellisin omale ühe silikoonist vidina, mis peaks asja parandama. No eks näeb, kas aitab.
Kui aus olla, siis varvaskingadel püsimine ja liikumine on kordades, kordades hullem kui ma arvasin. Ega ma ennegi sinisilmselt arvanud, et see lihtne on. Aga et ma kohe paremal jalal üldse võimeline seisma pole, see oli ikka täielik üllatus. Vasakul jalal saan veel kuidagi (halvasti) hakkama, aga kui on parem jalg ees või sootuks vaja vasakut jalga tõsta ja paremal seista, siis on kõik. Kohe kukun täistallale tagasi. Ja valus on varvastel ka. Hoolimata silikoonist, mis sussi sees on.
Naljakas on see, et töötavad hoopis mingid veidrad lihased. Pärast neljapäevast tundi oli reielihased väga valusad. Aga mitte need mis tavaliselt pärast trenni, vaid hoopis mingid "võõrad" lihased.

Ja lõppu üks pilt trennis olevast lapsest. Ikka see roosa. :)

Märtsis midagi uut

 Tantsuõpetaja arvas, et proovime märtsis tundide lõpus varvaskingi. Mina olin arvanud, et niipea ma neid kasutama ei hakka ja seetõttu mul varvaskingi kodus polnud ka. Läksin siis sinisilmselt neid täna ostma. Mis seal siis keerulist olla saab?

Õnneks oli poes väga asjatundlik müüja. Ma usun, et ise ma oma tarkusest neid osta poleks osanudki. Proovisin vähemalt 5 või 6 paari kingi. Alguses olid kingad jubedad. Kui ma esimest paari proovisin ja nendega varvastele tõusin, siis arvasin, et minust need kingad ostmata jäävad. Aga müüja tõi uue paari ja veel ja veel... Ja iga paar muutus aina mugavamaks. Ilmselgelt jalad said soojemaks, esimest paari proovides läksid sääremarjad krampi, pärast polnud enam midagi viga. Lõpuks ostsin ikka kingad ära. Jalas olid päris mugavad, aga varvastel on üsna raske olla. Ma teadsin kogu aeg, et mugavad nad olla ei saa. Aga et NII raske ja valus on, poleks uskunud. Õnneks sain poest kohe silikoonid ka varbasse panemiseks osta.
Kokku veetsin poes vähemalt tund aega. Ja seda ainult varvaskingi proovides. :)

Veidike käsitööd (kumm ja paelad tuleb ise õmmelda) ja kingad on valmis. Teisipäevases trennis siis selgub, kas see jääb mul esimeseks ja viimaseks varvaskingadega tunniks või mitte. :)

September

Kuidagi ruttu ja väga sügiseselt kulgeb see september. Homme saab juba kolmandik kuud läbi, aga selline tunne on, et alles ta ju algas.
Tööl on tore. 2.klass on ikka juba suured ja asjalikud lapsed. Vaatan koolis 1.klasse ja imestan, et kuidas ma küll eelmisel sügisel selle kaosega toime tulin. :)
Aga kuidagi ometi sain hakkama. Hetkel küll ei mäleta kuidas. :)

Septembrikuu juurde kuuluvad uued algused. Jälle korralik trennigraafik paigas ja elu veereb vanaviisi. Meie Tupsu aga alustas uisutrennidega. Kevadel käisime ka kolm korda. Tahtsin, et ta õpiks püsti jääl püsima. Kartsin, et muidu läheb lapsel tahtmine üle kui kogu aeg pikali jääl olema peab. :)
Suvel sai siis talle oma uisud ostetud ja eile käis esimeses trennis. Alguses läksin koos lapsega jääle, aga umbes 10 minutit hiljem võttis treener ta enda juurde ja sinna ta jäi. Õppis kukkuma ja püsti püsima, õppis ära, et nendel uiskudel on suurem sakk kui kevadistel oli (ja seega suurem võimalus ninali kukkuda) ja treeneril käes kinni hoidel sõitis juba veidi ka ühel jalal.

Trenni lõpus hakkas rohkem kukkuma (tundus, et tegi seda meelega) ja kinnastele jäävat jääd sööma. :)
Pildil on meie Tupsu see hästi roosa, kes treeneri taha peitu jääb.

Uisutamisest

Meie Tupsu hakkas käima uisutrennis. No kaks korda on käinud. :)
Aga täna panen kirja, et teise trenni lõpuks laps uisutas. Viskas palli ja läks ise selle järgi, kükitas (ilma abita) ja tõusis ise püsti. Vanust 2,5 aastat hetkel siis. Järgisel korral võtame kukkumise ja püstitõusmise ette ning sügisest saab korralikult trenniga alustada. :)
Väike probleem võib tulla ainult sellest, et talle ei meeldi, kui riided või kindad jääseks (märjaks) saavad. Nagu treener ütles, siis tuleb uisutada nii, et ei kuku, aga kõigile lastele ju meeldib kukkuda. :)

Pool aastat...

... on kadunud imekiirelt. Ja kui nüüd aus olla, siis ka kaks esimest puhkysenädalat on arusaamatult ruttu läbi saanud. ☺
Muidugi on tore puhata nii, et ei pea midagi tegema. Lihtsalt jalutada, lugeda või koristada (täpselt nii palju, et see kohustuseks ei muutu). ☺

Ja jäälaager võtab ka oma aja, ehk siis muudab päevad lühemaks. Kell 18 hakkan trenni sättima ja ongi päev läbi. Sealt tulles on juba paras aeg magama minna. Sel aastal ei ole mul laagris seda õiget hoogu. Kas on süüdi see, et ei käi iga päev ja pole tekkinud seda õiget laagritunnet. Ei teagi mis süüdi on, aga pigem on sel aastal laager nagu kohustus, mitte lõbu. Või olen trennidest luhtsalt väsinud.

Kava muusika

Mul on hetkel suur probleem kava muusikaga. Pühapäevaks (homseks) võiks see mul trennis kaasas olla... Aga ei ole, sest ma ei leia omale sobivat muusikat. :S

Paar ideed on. Üks on siin. Mulle see väga meeldib, aga on veidi aeglane. Lisaks ütles mu mees selle kohta "õudne matusemuusika". No minu meelest on küll ilus, aga ... äkki on ikka liiga aeglane?
Teine on siin. Selle loo miinuseks on jälle kiirus. :) Lisaks on ta nii kuninglik ja väärikas, et sellise muusika järgi lihtsalt peab kiiresti ja hoogsalt sõitma, seda mina aga ei tee. Mina koperdan aeglaselt ja rahulikult. No ja see viimane on üsna tuntud lugu ka. kava muusika ei tohiks olla väga "ära sõidetud" ka.
Ja siis veel see lugu. See on hetkel see, mille ma vist valin. Kui kava tegija selle valikuga nõus on. :)

Andsin lubaduse sel aastal võistelda. Aga aeg läheb nii kiiresti. Ja võistlused on juba veidi vähem kui kahe kuu pärast. Mul aga pole veel muusikatki, kavast rääkimata. Ja millalgi peaks harjutama ju ka. Nii, et kiire on selle asjaga.

Kokkuvõte laagrist

Tegelikult on kokkuvõtet veel muidugi vara teha. Tänane trenn alles olemata ju. :)
Aga no mida me siis seekord tegime? Nagu eelmisel aastal oli ka sel korral kaks eri treenerit saalis. Üks  tegi ÜKE-t, teine neid müstilisi sisemisi lihaseid. Ei saagi öelda, et ma ühte oleks eelistanud teisele - mulle meeldisid mõlemad. Kuigi seekord ÜKE oli tõsiselt raske. Mitmel korral tegime ringtreeningut ja see võtab ikka korralikult läbi (eriti kui harjutused ka väga rasked on).
Jääle tegime kõike. Sel korral olid kõik koos (nii kehvemad kui paremad sõitjad), aga seekord see mind ei häirinud. Ehk olen ise kindlamaks muutunud? :)
Jääl tegime kaari, kolmikuid (nagu ikka põhitõdesid), aga ka palju erinevaid hüppeid. Jäätrennid on olnud väga rasked, aga ka väga palju juurde andnud. Eile andis meile jäätrenni vene treener Lutikov. Tema trennid on alati eriti oodatud ja tavaliselt kord-paar laagri jooksul ta meile ka trenni teeb. :)
Täna siis veel viimased kaks trenni ja siis suvepuhkusele. :)

Gliss Open

Eelmisel nädalavahetusel olid taas meie klubi võistlused. Sai palju tehtud vabatahtliku tööd. Ja jälle mõtlen (juba 4 aasta!), et järgmisel aastal ma küll võistlen. Ilmselt mitte tavaklassis, aga harrastajatel on üks võistlusklass, kus hüppama ei pea. Peab vaid teidma hea teema ja siis hästi muusikasse sõitma. Üks piruett peab ka olema. Nüüd on aasta aega selle teema üple mõelda.

Aga vabatahtliku töö oli nagu alati. Palju jooksmist, küpsetamist. Mitu päeva jäähallis istumist, nii, et päevavalgust ei näinudki. Hommikul läksine jäähalli - oli veel pime, õhtul tulin ja oli juba pime.Iga kord enne võistlust mõtlen, et seekord võtan rahulikult, aga läheb jälle nii nagu alati. :)

Kohe on jõulud :)

Alustasime täna jõulupeo ettevalmistustega trennis. Kui ma eelmisel aastal arvasin, et liiga vara, siis elu näitas, et mul ei olnud õigus. Kunagi pole liiga vara alustada, sest alati jääb mõni proov lõpuks puudu. :)

Trennijuttu

Panen siis kirja oma selle hooaja trennid ka.
Kuna jätkan ikka uisutamisega, siis on mul ülejäänud trennid ikka uisutamist toetavad. Et siis kokku saaks ühe terviku. Reedel ja pühapäeval on jää. Pühapäeval pärast jääd veel ka ÜKE. Teisipäeval ballett ja kolmapäeval venitamine.
Mis mu eelmise aasta armastusest zumbast on saanud? Spordiklubi muutis aasta alguses trennide kellaaegu ja poole öö ajal mina enam trennis käia tõesti ei viitsinud. Siis leidsingi venitamise. 1,5 tundi venitamist (isegi higiseks eriti ei aja). Väga mõnus on! Ja õhkkond on ka mõnus, sest see ainult tuttavate trenn, sinna saab ainult siis kui tead kedagi, kes seal juba enne käib. Mingit reklaami ei tehta, seltskond on väike ja seda mõnusam meeleolu on. :)

Sel aastal on trenne 6 tundi nädalas pluss koeraga väljas käimine. Kaalunumber aga ei taha ikka kuidagi väheneda. :O

Varasematel aastatel olen käinud ka ujumas talviti, aga eelmisel aastal äkki tundsin, et enam ei taha. Sain vist isu täis ujutud nende aastatega.

Vormiriietus :)

Kahel eelmisel aastal saime ühtseks vormiks vesti, sel aastal aga särgi.

Pilte laagrist

Tulevane olümpiavõitja. Kui midagi vahele ei tule. Venemaalt. Tõsiselt andekas tüdruk.

Seljaga siiapoole on Venemaa treener Lutikov. Andis meilegi ühe trenni. Suurepärane trenn oli. Puhas tants ja lõbu, samas oli ka kõvasti pingutada vaja. Hüppab praegugi trennides kolmekordseid hüppeid kui õpilastele vaja midagi näidata.

Galaetendusel osalesid paljud lapsed ja noored (ka Soome lootus Turkkila). Aga ka kaugemalt oli meie laagrisse sõidetud. Siin siis sõidab üks türgi poiss (türklasi oli laagris päris palju).

Selleks korraks ...

... on jälle laager läbi. Nüüd mõni nädal puhkust (mille ajal ei tohiks me tegelikult oma laagris saadad vormi ära kaotada) ja 19.augustil hakkab uus hooaeg.
Koos kavaga. :)