Jälle on aasta möödas. Kuidagi ruttu läks. Mis siis sellest aastast meenutada oleks...
See aasta oli meie peres muutuste aasta.
Vikerkaare taha läks meie Kersi, meie pere liige viimasel 12 aastal. Oleme õppinud elama ilma koerata, harjumatu on.
Kodust kolis välja me noorem poeg. Augusti lõpus leidsid noored, et on piisavalt vanad ja iseseisvad omaette elamiseks. Ja tuleb välja, et neil oli täiesti õigus. Tundub, et saavad ilma meieta suurepäraselt hakkama. Õnneks elavad nad meile piisavalt lähedal ja vähealt poeg käib sageli kodust läbi (toob riideid pessu), miniat näeme harvemini.
Vanem poeg elas suvel mitu kuud Küprosel. Samuti said hakkama, ka mina sain hakkama teadmisega, et mu laps on nii kaugel ja üksi ja ma ei saagi vajadusel kohale lennata ja abistama hakata. :)
Pesamunal on käsil põhikooli viimane klass ja eks seegi ole paras katusmus nii lapsele kui ka mulle.
Muidu läheb noortel hästi, käivad koolis, trennis - tundub et on oma eludega rahul. Ja kui lastel on hästi, siis on hästi ka minul.
Meil elukaaslasega on jätkuvalt kõik vanaviisi: on tööd, on huvialasid. Saame piisvalt puhata ja mängida ka. :)
Sigudikuga on kõik korras.
Vanematel ja venna perel läheb kõik hästi. Kuigi elavad kahe riigi vahel, saab siiski tõdeda, et kõik sujub ja polegi nii hull kui alguses tundus.
Käisime suvel Soomes-Rootsis-Norras. Oli vahva reis, ma polnudki enne nii kaugel põhjas käinud. Ka jõuluvana juures käisime ära, mis siis, et oli alles suvi. Nüüd tahaks ka talvel korra põhjamaale minna ja sügisel ka.
Ristitütar kasvab, saab varsti juba 3-aastaseks. Elukaaslane sai vanaisaks, sõpruskonnas sündis mitu beebit. :)
Oli kaks lumeupustus: aasta alguses ja lõpus, oli mõnus kuum suvi.
Elasime suvel üle ränga liiklusõnnetuse, meil vaid mõned marrastused-sinikad. Meie jaoks õnnelik õnnestus, vastutulnud auto jaoks kahjuks äärmiselt traagiline. Nägin kui lihtsalt võib elu muutuda või hoopis otsa saada.
Nii hull aasta õnneks ei olnud kui horoskoobid lubasid. :)
