Hingedepäev

Eelmise nädala reedel lahkus üks väga armas inimene. Inimene, kes oli "minu inimene". Töötasime koos aastaid ja ma ei mäleta ühtegi erimeelsust. Käisin mitmed korrad tal abiks laulupidudel, "sättisin" ta alati oma klassile muusikaõpetajaks, sest ta laulis lastega tundes palju, ei olnud muusikatund vaid noodiõpetus. Viis aastat tagasi otsustas ta tagasi minna oma kodusaarele. Nii sai Hiiumaa lapsed endale väga toreda õpetaja. Nüüd on see armas õpetaja lahkunud lõplikult. Nii kurb on olla. :(

Hingedepäeva küünal aknal. Viimasel ajal on väga palju neid inimesi, kelle peale küünalt põlema pannes mõelda.

Teatrijuttu

 Käisime eile "Savoy balli" vaatamas. Mulle etendus ise täitsa meeldis, aga ei meeldinud üldse peaosatäitjate valik. Mõnes mõttes arusaamatu, sest tegu ju enamasti ooperilauljatega. Aga nad eile ei laulunud küll orkestrist üle.Vähemalt kahe laulu sõnad jäi täiesti arusaamatuks (õnneks sai tõlget lugeda, aga see pole see). Ehk teine koosseis oleks parem olnud (Janne Ševtšenko, Märt Avandi ja Hanna-Liina Võsa), aga eilne etendus jäi küll lahjaks.

 Kava oli vahva. Viis ajas tagasi. Mis toimus aasta enne Savoy balli?

 Missugused olid tolleaegsed kodud Nizzas. Mina ei teadnudki, et tegevus toimub Nizzas.

 Mustafa eksnaised seltskonnaajakirjas. :)
Ühesõnaga - mulle etendus meeldis ja ei meeldinud ka. :) Kahjuks ei ole võimalik pool aastat varem piletit ostes valida, mis koosseisuga etendust vaatama lähed. Kuigi võiks ju olla. Kui teaks, et on teine koosseis, läheks teist korda veel. Muidu küll mitte.

Ja üks pilt tänasest pimedast ja vihmasest hingedepäeva ilmast. Isegi oravad ei viitsinud pesast välja tulla.

Hingedepäev

Sügisene hingedeaeg on üks omamoodi mõnus aeg. Pime ja sombune ja veel soe. Selle aasta hingedepäeval mälestame me esivanematega koos ka Kersit.

...

Hingedepäev

On hingedepäeva õhtu. Küünal põleb aknal.

Hingedepäev

Olen sügisel ja talvel sage küünlapõletaja. Kuna kaminat ei ole, siis asnedab küünal mulle elavat tuld.


Küünald aknal. Millalgi 80 aasta lõpus tule komme hingedepäeva õhtul põlev küünal aknale panna. Olin toaal alles gümnaasiumiõpilane, aga kuidagi jäi see komme mulle külge ja nii põletangi alati hingedepäeva õhtul aknal küünlaid.
Ja mõtlen. Mõteln om isapoolsetele vanavanematele, keda enam mitu aastat ei ole. Aga kurb nagu selle mõeldes ma polegi. Neil oli ilus pikk elu ja lõpuks oli ka nende lahkumise üsna koos. On jäänud toredad mälestused lapsepõlvest.
Ja meenutan ühte perekonda, keda samuti enam ei ole. Nende lahkumine on väga kurb ja ülekohtune. Kuna mu oma tütar on sama vana selle pere noorema tütrega, siis ma igal aastal vähemalt hingedepäeval mõtlen, et K. oleks nüüd juba 14 ja G. 16-aastat vanad. Kurb, et neil ei olnudki võimalust suureks kasvada.