Lapsepõlvemaal

Kui ma väike olin (ikka väga väike, umbes 5 eluaastani ma arvan), siis suvitasin ma tihti vanavanemate pool Võrus. Kahjuks aga läks elu niimoodi, et pärast seda ma enam neid ei näinudki. Teismeeas üritasin uuesti suhteid soojendada, aga kuidagi jäi siis ikka asi soiku. Kes süüdi selles on ma ei teagi. Kardan, et suuresti ka ma ise.
Vanaisa surigi nii ära, et ma teda ei näinud. Alles on vaid korteriukse peale vanaisa allkirja järgi tehtud uksesilt.


Selles majas elasid mu vanavanemad ja vanaema elab seal ka praegu. On 88-aastane ja kahjuks jäin ma oma sinna minekuga siiski veidi hiljaks. Sest aeg on teinud oma töö ja minu mälestute vanaema enam pole. Lõpuks vist sai ta siiski aru kes ma olen. Alguses pidas mind niisama sisseastunud inimeseks.
Olen nende üles otsimisest mõeldnud juba aastaid. Aga äkki eelmisest aastast alates on mu "kadunud" sugulased kuidagi hops ja hops iseenesest mu ellu ilmuma hakanud. Ju siis nüüd oligi õige aeg.


Liivalossid. Sydney ooperimaja Tamula ääres.


Kui mina väike olin, siis küll nii uhket randa siin ei olnud.


Tamula promenaad ei jää millegi poolest alla Pärnu omale. Oli isegi mõnusam, sest rahvast oli mõnusale hommikupoolikule vaatamata väga vähe.


Minu tädi koos oma lapsepõlvesõbrannaga naabermajast.


Luigepere Roosisaare silla juures.

Suvikõrvitsavorm

Retsept on järgmine:
1 kg suvikõrvitsat,
1 suur sibul või ka 2;
150 gr suitsusinki (mina panin kanafileed);
4 muna
1/2kl õli
1/2kl jahu;
soola, pipart.
100 gr riivjuustu

Kuidas teha:
Suvikõrvits, sibulad ja sink hakkida peeneks. Segada ja raputada samal ajal jahu segule. Pool riivjuustust sega kohe sisse ja ülejäänud riputada enne ahju panekut peale. Munad ja õli kloppida koos segamini ja valada segule. Soola ja pipart oma maitse järgi. Määrida vorm ja puistata peale riivsaia ja siis segu vormi.
Ahjus on 25-30min 180-200 kraadi juures.

Täitsa söödav tuli. Isegi mu juurikaid mitte armastav perekond sõi.

Remont valmis

Enam-vähem võib siis nüüd selleks korraks lugeda remondi lõppenuks. On jäänud veel sellised "pisiasjad" nagu voodi vahetus (uskumatu, aga tõsi - poodidest olid meie soovitud voodid otsa saanud). Aga küllap seegi laheneb.

Aasta tagasi

Aasta tagasi elasime Põhja-Rootsis üle ränga õnnetuse. Meiega ei juhtunud midagi, minul mõned sinikad näos, mehel jalg marraskil. Mõned inimesed meie seltskonnast vajasid siiski ka arstiabi, aga vastutulnud auto jaoks oli õnnetus kahjuks hirmsate tagasjärgedega. Hukkus 8-aastane tüdruk ja tema ema polnud vähemalt eelmisel sügisel veel koomast välja tulnud.


Üks väike tähelepanematus - ja terve elu võib muutuda. :(

Pärnus

Üks juulikuine Pärnus käik. Kõigepealt õnnestus seista vähemalt pool tundi ummikus.


Aga siis sain korra sel suvel siiski randa ka. No ei ole ma eriline ranna-inimene. Aga Pärnus oli sel päeval meeletult soe vesi. Tallinnas pole sel suvel vesi vist veel soojaks läinudki.

Uus hooaeg

Eilsega sai läbi meie suvepuhkus ja algas uus uisuhooaeg. Minu suured plaanid ise suvel trenni teha olid otse loomulikult plaanideks jäänudki. Kuidagi alati on mu tee peal see ämber, et alguses tundub suvepuhkus olema nii pikk ja siis ühel hetkel on see pikk puhkus otsas. Ja teha ei olegi midagi jõudnud. Nii läks ka sel korral.
Minu vaikne lootus, et esimene trenn on selline tasane ja rahulik, loomulikult ei ühtinud treeneri mõtetega. Juba üke oli selline, et jalad värisesid all. Jää peal jätkus samas tempos. Kui lõpetasime jääl, siis olid mul kõik seljas olnud riided (4 kihti) läbimärjad. Isegi kõige peal olnud fliisvest oli märg. Võtsin küll õhtul magneesiumi, jalad krampi ei kiskunud, aga lihased on valusad küll. Ja kõige valusamad on nad ilmselt alles homme.

Tegelikult mulle meeldib, et elu hakkab jälle vaikselt rutiini minema. Kui nüüd veel viimased paar asja Krissu toast saaks tehtud, siis võiks ka remondi meie kodus selleks aastaks lõpetatuks lugeda. Aga kardan, et fototapeedi panemisega saame veel kurja vaeva näha. Aga eks siis nädalavehtusel näe, kuidas õnnestub.
Isegi Krissu ütles ükspäev, et ta ei taha küll kontrolltöid ja kohustuslikku kirjandust veel, aga samas talle meeldib, et varsti jälle elu rutiini läheb.
Puhkust on mul siiski järgi veel kaks nädalat. :)

Kiruna

Kiruna - linna, mida maa-aluste kaevanduste pärast ootab ümberkolimime. Osa maju olid juba kolitud ka.


Selline armas unine linnake polaarjoone taga.

Kiruna raekoda. See hoone on ootab teisaldamist.


Kuna Kiruna linn elabki metallikaevandustest, siis oli ka vastav monument kesklinna rajatud.


Lugedes tänast Päevalehte, leidsin artikli Põhja-Rootsis asuvast Kiruna linnast. Ja meenus kuidas me umbes-täpselt aasta tagasi augusti alguses (olime seal 7.augustil 2010) ise seda linna külastasime. Erilist mälestust ta ei jätnud, oli selline täiesti igav tüüpiline tööstuslinnake. Väga puhas, aga kohati mahajäetud. Vähemalt kesklinnas asuvad kauplused olid järjest suletud. Vähemalt pooled poeruumid olid tühjad. Aga selline armas uimane (meie külastasime seda linnalaupäeva hommikul) pisike Rootsi linnake oli.