Eurovisioon

Ilusa kevadise ilma juurde veidike ka Eurovisiooni juttu.
Nagu viimasel ajal juba tavaks on saanud, läheb see üritus minust jälle kuidagi suure kaarega mööda. Eilegi kuulasin ainult Välba kiidetud lugusid (lingid olid Delfis üleval, lihtne oli neid tööl kontrolltööde parandamise kõrvale kuulata). Nii avastasin, et päris toredad lood on sel aastal. Ühesõnaga, suutsin lõpuks isegi I eelvoorust leida 8 lugu, mis minu meelest oleksid võinud edasi pääseda. Kõik küll ei saanud, aga Soome, Leedu, Küpros, Tśehhi ja Iisrael saidki edasi. No Eesti lugu sai õnneks ka. Erinevalt kihlvedude kontorist, ei olnud mina edasipääsus sugugi kindel. Kellele ikka klassikaline muusika ei meeldi, sellele lugu ei meeldi.Kõik. Kleidist (ja suurest rikkusest, millega kleit lavale toodi - Kiviräk ja Juur) hoolimata.
Aga Kivirähk ja Juur olid seekord hoos ja nende kommentaarid päris naljakad. Loodetavasti jätkub neil juttu ka laupäevaks.

Mai

Käes on jälle aasta ilusaim kuu. Ainult soojaks võiks veel minna. ☺
Viimane õppeperiood algas ja samas on kuidagi veider mõelda, et viis nädalat õppimist veel ja ongi jälle õppeaasta läbi.

Hooaja viimane võistlus tehtud

Hooaeg on nüüd enam-vähem läbi. Trennid muidugi jätkuvad ja tegelikult jätkuvad seekord ilmselt suvi läbi. No ma lihtsalt pean oma hüpped kõrgemaks saama. Teoreetiliselt saan ma kõigest aru...aga praktiliselt ei tule välja.
Võistlusest siis niipalju, et punktisumma ei olnud kehv. Oli vist üldse mu paremuselt teine või kolmas punktisumma. Aga mul ei loetud ära kolme elementi. Nali on siin selles, et minu võistlusklassis ongi ainult 7 elementi. Kui nendest kolme ära ei loeta ei jäägi ju midagi alles. :D 
Aga puntisumma iseenesest ei olnud üldse halb. Ka teine hinne oli üsna kõrge. Ja treeneri sõnade järgi olin sõitnud oma hooaja parima kava. See tähendab sõiduliselt siis, julgesin tõugata ja hooga edasi liikuda. Ei pidurdanud ega jäänud seisma. Sammude rea eest sain isegi plussi ja esimese pirueti eest ei saanudki miinust (teist küll kahjuks ei loetud ära).
Aga hüpped peaksid ikka hüpped olema ja üks hüpe on vaja veel selgeks saada, siis oleks järgmisel aastal paremaid hindeid ka loota.
Imelik on see, et mõnikord olen enne ja pärast sõitu nii närvis, vahel aga täiesti rahulik. Seekord olin väga närvis. Kui kava läbi sai ja oli hetk kummardamiseks, siis olid põlved nii nõrgad, et oleksin peaaegu kohtunike ette kõhuli maha kukkunud.
Pildil ootame me minu hindeid. Mu trennikaaslane on juba sõitnud ja oma hinded kätte saanud. Keskel meie treener.

Kevadised pildid

 Mõned kevadised pildid. Siin siis ligi 200 last kevadlaagris. Õhtuks olid nad õnneks nii küpsed, et käisid küsimas, kas peab disko lõpuni olema või võib varem ka magama minna. :)
Mina muidugi lahkelt lubasin varem voodisse neil minna. Ja kell 22.30 magasid vist juba kõik. Vähemalt polnud hääli siis enam tubadest kosta.

 Kui neljapäeval kohale jõudsime oli järve peal ikka veel jää. Küll silmnähtavalt õrn ja kaldaäärest lahti, aga jää mis jää. Reede lõunaks oli jääst alles jäänud vaid õhuke kirme umbes kolmandiku järve peal.

 Mujal oli juba ilus vaba vesi. ja konnad. Meeletutes kogustes konni ümber järve! Sellega me ei olnud muidugi arvestanud. Kui klassiga ümber järve matkal olime, siis nägime umbes 15 konna. Aga enne meid oli juba ligi 180 last seda rada käinud. Esimesena matkale läinud klass oli avastanud end sõna otseses mõttes konnamerest. Üks poiss oli tõstnud tee pealt ära 79 konna. Enamus läks ise laste kisa peale eemale.

 Ilm oli soe ja mõnus.

Täielik kevad. :)
Nüüd võiks tagasi soojaks juba minna.

Hooaeg hakkab lõppema

Laupäeval toimuvad selle hooaja viimased võistlused. Olen selleks korraks vist elu parimas vormis. :)
Vähemalt ettevalmistuse poolest. Nii palju eratrenne ja kava muusikaga läbi sõitmist ei ole ma veel kordagi enne võistlust teinud. Mul on suhteliselt unepealt kava selge. Tean kus millele tähelepanu pöörata, kus täpselt sirutada, kus laialt kohtunikele naeratada jne. :)
Aga ikka kardan, et midagi läheb segi. Reedel kava läbi sõites pöörasin pingsalt tähelepanu tõugetele. Kogu aeg kordasin mõttes: tõuka-tõuka-tõuka! Ja äkki seisin keset platsi ja ei teadnud korraks enam, mis ma nüüd peale oma tõukega hakkama pidin. Siis tuli meelde - siin peaks ju hüpe olema. :)
Ühesõnaga, palju harjutamine ei anna kindlust, et ma ikka mingit käkki kokku ei keera. Või kiirustama ei hakka nagu viimane kord. Mul on aeg piisavalt, ma ei pea kava "läbi jooksma". Eile kava sõites jäi mul mitu sekundit aega üle. Ja ma sõitsin rahulikult. Kui juhtun kiirustama, jääb veel rohkem aega üle ja ma seisan nagu post jääl ja ootan kuni muusika lõppeb. On seda siis vaja. Aga kas see mul laupäeval ka meelde tuleb? :)

Kevadvaheaeg

Ja ongi käes selle õppeaasta viimane vaheaeg. Enne suvevaheaega loomulikult. Nädala lõpus toimus meie kooli traditsiooniline laager. Varem oli tegu suusalaagriga, sel aastal otsustasime proovida teha laagrit kevadel. Üks põhjus oli muidugi see, et viimastel aastatel ei olnud lund ja suusalaagris ei olnud eriti midagi pori ja vihmaga teha. Kaua sa ikka vihmaga matkad. No ja muidugi on alati väga suure tähtsusega ilm. Sel aastal oleksime muidugi saanud ilusa ja lumega talvelaagri, aga ega seda ette tea. Ja kui majutust vajab ligi 700 last, siis ei saa midagi jooksvalt muuta.
Tegelikult vedas meil ilmaga väga. Neljapäeval ja reedel olid mõnusad soojad ja päikeselised ilmad. Ja kui talvel oli alati probleem, et lapsed tahavad pidevalt tuppa tagasi minna, siis nüüd oli vastupidi, lapsi ei saanud kuidagi tuppa. Ega me seda eriti ei üritanudki. Lapsed said terve päeva õues olla. Kui meie toanaabriga silmad lahti tegime (kell 7.30, äratus oli lastele 8.00), siis oli mänguväljak juba lapsi täis. :)
Nüüd saavad lapsed nautida kevadvaheaega, mis tänu 1.maile on kuidagi veidralt pikk. Aga eks kevadel kulubki puhkus lastele ära. Ja õpetajatele ka. Kuigi tegelikult meil siiski päris vaba ei ole, millalgi on koolitada ka õpetajaid ju vaja. Eks selleks vaheajad olmselt ongi. :)

Kohupiimakook

Põhi:
200g jahu
75 g kiirkaerahelbeid
0,75 dl suhkurt
0,5 tl küpsetuspulbrit
150 g võid

köögikombainis kõik kokku segada

Täidis:
4 muna
1 dl suhkurt
1 tl vanilisuhkurt
600 gr (kuiva) kohupiima
150 g hapukoort

Soovi korral mingeid marju, näiteks kirsse. Suhkurt panin vähem kui retseptis oli.

24 cm koogivorm. Retsepti leidsin juuksuris istudes mingist ajakirjas. Ajakirja nime kahjuks ei mäleta. Aga panen enda jaoks siis kirja, sest seda on väga hea ja lihtne valmistada. Kook tuleb hea ka. Isegi minul, kellel sageli toidud ebaõnnestuvad. :)