esmaspäev, 18. juuni 2012

Rabarock


Järvakandi. Kunagi me elasime siin paar aastat kui lapsed väikesed olid. Selles tagumises viiekordses majas.


Liis Lemsalu. Oli kah. Tundub, et ta ei ole veel ennast leidnud. Lugusid oli seinast-seina.


Festivalimelu.


Ei saa öelda, et rahvast just palju oleks. Õhtul siiski tuli inimesi juurde.


Valge pluusiga kidramees on Pent. Mängib väga hästi. :)


 Vesipiibutuba.


Mind on alati huvitanud, mida sellise soenguga inimene väljaspool kontserti teeb. Ma ei suuda teda kuidagi mingil tööpostil ette kujutada. Raamatupidaja? Itimees?


Oma istumispaik kaasa võtta on ikka kõige kindlam.


Mahavok. Algul mängisid kosmist muusikat.


Vaikmaa tütar laulis ka mõned vanad Mahavoki-hitid nagu "Mägede hääl" ja "Las ma värvin sind..."
Erilist muljet ei jätnud.


Meie jaoks õhtu nael. Neid olimegi vaatama tulnud. Eriti mu mees. :)


Koos esimese looga hakkas ka vihma sadama.


Just nii valge oligi kui meie lahkuma hakkasime. Ööd on meil tõesti praegu vapustavalt valged. Isegi siis, kui vihma sajab ja on pilves. :)

Kiire käik. Lemsalu esinemiseks läksime ja 12 tundi hiljem, kell 12 öösel olime jälle kodus tagasi. Ühtlasi jõudsime üksmeelsele järeldusele, et oleme vist siiski festivalide jaoks liiga vanaks jäänud. Mida õhtu poole, seda suuremaks läks purjus inimeste rohkus ruutmeetril ja seda rohkem nad (purjus inimesed) mulle närvidele käima hakkasid. Oleks ilmselt isegi pidanud alkoholi tarbima, siis ei oleks ehk nii kriitiline olnud. :)
Vahelpeal käisin tunnikese ka vanadel tuttavatel külas. Nii see väsitav päev läks. Tegelikult oli ju tore ka, ega midagi väga viriseda ei olnud. Aga koju sõites leidsime, et selleks, et uuesti Rabarockile minna, peavad nad sinna midagi VÄGA head tooma. :)

1 kommentaar:

Emmeliina ütles ...

tore pildiseeria, aitäh, et jagasid