Loovõppenädal

 

Traditsiooniline jõuluküünalde süütamine ei jäänud ära. 

Kõik muu aga küll. Kahju lastest. Ma absoluutselt ei saa aru sellest ühe puuga löömisest. Eile Esimest stuudiot vaadates sain lõpuks meie valitsuse mõttemaailmast aru: kui ühel on halb, siis olgu halb kõigil. Ehk siis kui Tallinnas ja Ida-Virumaal koolid suletakse, siis miks peaksid Hiiumaa või Kihnu lapsed koolis käima ja targemaks saama kui Tallinna lapsed. Ja täpselt nii nad välja ütlesidki. 😤

No igatahes hoolimata sellest, et meie ligi 1000 õpilasega koolis oli alla 10 nakatunu, pandi kool kinni. Esimene uudis oligi ju, et koolid pannakse lihtsalt kinni, siis tulid igasugused muud variandid ka. No igatahes oleme nüüd siis loovõppel. Esialgu küll vaid 1,5 nädalat. Optimist minus on kindel, et 1. -3.klassi õpilased ikka jaanuaris kooli saavad. Sisimas on siiski mingi kahtlus, et kinni panna oli lihtne. Lahti teha on ilmselt palju raskem. 

Aga hoolimata sellest kõigest, jõuludeni on kõigest nädal aega jäänud. 🎄

Veel üks lõpetamine

 Kolmapäeval oli 9.klasside lõpetamine. Harjumatult vara, aga koroonakevadel ei olnud ju 9.klassi lõpueksameid. Miks siis aktusega venitada? 9 aastat on läinud ühelt poolt vaadates ülikiirelt. Samas oli see 9 aasta tagune äikesetormine 1.klassi aktus ikka väga ammu. :)

 Ettevalmistused olid põhjalikud. Palju oli teisiti kui tavapärasel lõpuaktusel. Alustades sellest, et fuajees olid lauad, kuhu lapsed pidid panema lilled, mida nad tahtsid õpetajatele anda. Lõpetades sellega, et tavaliselt istuvad lõpetajad laval, nüüd aga istusid nad saalis. Seal kus tavaliselt on vanemate kohad. Ja loomulikult palju muid muudatusi oli ka. Tunnistus ja kiituskirjad/tänukirjad olid kotis ning 9.klassi õpilased tegid lõpetajatele banketi asemel hoopis lillekimbu. Muidu oleksid lõpetajad ilma lilledeta jäänud.
Kohal tohtis olla täpselt 100 inimest ja seetõttu olid kõik inimesed loetud.

 Lapsed täitsid enne aktust korralikult kõik nõuded, panid lilled sinna kuhu vaja. Aga kui aktus läbi sai, siis enamus tõi oma lilled laualt ära ja tulid ikka andsid isiklikult õpetajatele lilled üle. Koos kallistustega. Mis oli palju armsam kui lauapealt oma lilli otsima minna.
Minu tohutu suur lillesülem. Klassi poolt oli ühine lillekimp, aga lisaks sellele olid vist küll peaaegu kõik tüdrukud veel eraldi lilled toonud. Esimene õpetaja on tore olla, enamus probleeme tekib ju ikka põhikoolis ja nii jäädki lastele meelde kui "parim" õpetaja. :)

 Mul pole vist isegi 1.septembril nii palju lilli olnud. Ja mis kõige toredam: kõik lilled ärkasid uuesti ellu. Kui nad vaasi panin, siis oli küll tunne, et mõnest vist enam asja ei saa.

Lilleuputus. 

Jälle üks periood läbi

 Jälle üks klass sai "ära antud". Ma tõesti enam ei saa aru, alles ma nad ju sain? Alles mul oli 1.klass ja nad olid nii väikesed. Klassiõpetaja õnnetus on see, et kasvatad lapsed "inimesteks" kellega saab juba maailmaasju arutada ja kellega saab huvitavates kohtades käia ning siis annad nad edasi. Ja alustad jälle pisikestega otsast peale. Jälle aabits ja Nukuteater ja Mänguasjade muuseum. :)
Meie viimane ühine aasta ju oli ka nagu ta oli. Kõik toredad kevadised üritused jäid ära. Jäi ära ühine klassilõpetamine. Lihtsalt äkki oli koolilõpp ja teadmine, et järgmisel aastal on neil uus klassijuhataja.

Üleval pildil on lastekink ja alumisel kink suurte poolt. Vähemalt nii mulle öeldi. Igatahes väga armas kingitus. Ma kohe mõtlen nüüd kuhu seina see pilt panna.
Ja koolis on mul veel kotitäis kommi.

Nüüd tuleb harjuda jälle hommikuse äratuskellaga ja tööl käimisega. Need 2,5 kuud olid tüütud (mulle ei meeldi tundide kaupa arvutis istuda), aga teisest küljest väga mugavad. Kõik kulges rahumeelsest, mingit kiirustamist ja aja peale jooksmist ei olnud.

Juuni

Jälle uus kuu. Nüüd tuleb harjuda sellega, et tasapisi, väikeste sammudega, peab hakkama jälle tööl käima. Täna olin koolis 1,5 tundi. Kui koju jõudsin olin surmväsinud. Isegi koeraga õue ei jõudnud kohe minna. Mis saab siis, kui on vaja pikemalt tööl viibida ja tööd ka veel teha? :)

Täna oli meie klassi kord õpikud tagastada. Kapivõtmed koguda (kappide sisu oli ka vaja koju viia) ja kunstiõpetuse tööd ning vahendid oli samuti vaja koju toimetada. Natuke oli tegemist, aga päris töö see ju siiski ei olnud. Aga oli väga väsitav päev. :)

Tagasi jääle

Eelmisest nädalast algasid meil jälle jäätrennid. Esimesed tunnid olid päris jubedad. Nagu oleksin oma oskustelt ajas nii umbes 7 aastat tagasi läinud.
Mida välja ei tule ja hüpata hoo pealt ei julge. Muidugi "aitasid"sellele kaasa ka värskelt teritatud uisud. Märtsi alguses lasin uisud ära teritada, aga värske teritusega jõudsin jääle vaid korra. Selleks, et uisud peale teritamist jälle "normaalseks" muutuksid, kulub paar-kolm trenni. Eilse trenni lõpuks olin uiskudega ära harjunud ja juba julgesin sõita ka.
Kui see ebakindlus ära unustada, siis tegelikult oli väga tore jälle jääl olla. :)

Kui aeg jäi seisma

Käisin täna üle kahe kuu jälle korra tööl.  Klassi astudes oli selline veider tunne. Nagu aeg oleks äkki seisma jäänud. Kalendris kuupäev 13.märts. See päev, kui klassiukse enda järel sulgesin.

 Seintel veel Vabariigi aastapäeva tööd, seelikumustrid. Stendil talvepildid.

 Ega ma koolis pikalt ei olnud. Koolimineku põhjus oli armas: minu tüdrukud lõpetavad 9.klassi. Nii nagu nende 1.klassi esimene koolipäev algas suure äikesetormiga, nii looduse poolt põhjustatud tormiga lõppes ka nende põhikool. Käisin lõpuvideo jaoks nende kooliaastaid meenutamas.

"Minu" võilillepõld. Veel on ruumi ka võililledele. Kahjuks aga see võililli täis aas peaks aasta pärast juba ehitusplats olema. Siia peaks tulema riigigümnaasium.

Normaalse(ma) elu juurde tagasi

Sellest nädalast algasid jälle trennid. Isegi jääle saame, mis on omamoodi ime, sest ma tõesti ei uskunud, et harrastajad veel sel kevadel jääle saavad. :)

Tööle mul veel niipea asja siiski ei ole, sest piisab kui õpilasele pakkuda, et äkki saame koolis kokku, ma aitan veidi ja juhtub ime ning õpilane saab kõik tegemata tööd paari päevaga tehtud. Ma ise lausa lootsin, et ehk saan ka veidiks ajaks kodust välja, aga ei. Vähemalt juuni alguseni istun ikka oma valutava küünarnuki ja randmega tundide kaupa arvutis.

Aga vähemalt liikumist tuleb juurde. Koeraga käin väljas, sõbrannaga jalutamas, paar tundi nädalas ka videotreeninguid, aga seda on ilmselgelt vähe kui ülejäänud aja niisama istuda. :)
Lapsed käisid ka üle mitme kuu jälle nädalavahetusel söömas. Selge märk, et elu hakkab normaalsemaks tagasi muutuma.

Reede

Ja ametlikult sai tänasega ka distantsõpe läbi. Eriolukord lõppeb samuti pühapäeval ära.
Reaalsus on muidugi see, et midagi eriti õppetöö kohapealt ei muutu ja kõik läheb vähemalt mai lõpuni samamoodi nagu viimased kaks kuud.

Täna on juba maikuu keskpaik, aga ilmad on ikka külmad. Vähe sellest, et ilmad on külmad, puudki ei ole veel täiesti lehte läinud. Kaugelt tundub roheline, aga lehed on alles pooles suuruses. Kuigi eile oli juba leheristipäev, mis tähendab, et juba sadu aastaid tagasi olid selleks ajaks juba puud lehes.

Lõpp hakkab paistma

Täpselt kaks kuud tagasi tõmbasin ma enda tagant kinni klassiukse. Rohkem pole ma kordagi koolis käinud. Hästi või halvasti, aga kuidagi oleme hakkama saanud. Opiqust on palju abi ja Zoomis tehtud tunnid aitavad ka. Kuigi ma ei tea, ilmselt on mul klassiga ja vanematega vedanud, aga kõik saavad ise hakkama. Tundides võtame küll edasi uue osa, aga nad ei küsi midagi. Kogu aeg on tunne, et saavad aru. Tööde järgi otsustades, vist saavadki. :)
Järgmisel neljapäeval pean jälle korraks kooli minema. Kohe võõras on mõelda. Ei teagi kuidas ennast 9.45 kooli saada. :)
Igatahes tundub, et valgus hakkab kauguses paistma. Järgmisest nädalast hakkavad juba trennid toimuma. Ja nagu juba ütlesin, et pean vähemalt üheks päevaks ka kooli tööle minema.

Soomes lähevad lapsed juba homme kooli. Kohati mulle tundub, et meie Haridusministeerium kiirustas liialt. Juba vähemalt kuu aega tagasi hakkasid nad oma jaburaid visioone välja käima (10lapselised rühmad, muuseumite külastamine ja mis need kõik pakkumises olid). Selle asemel oleks võinud rahulikult oodata ja vaadata mis toimub. Minu meelest oleks vabalt võinud lapsed mai viimaseks nädalaks/juuni alguseks kooli lubada. Kui juunis tohib väliüritusi 100 inimesega teha, siis miks mitte vabas õhus tunde, kasvõi matkapäevi või spordiüritusi klassidele, teha. Lapsed vajavad ka omavahelist suhtlust. Tahame ju isegi juba sõpradega kokku saada. Kas lapsed siis ei taha? Pärast Repsi eelmisi väljaütlemisi loomulikult ei saa nad enam jälle uute plaanidega välja tulla. Nagu kuu aega tagasi otsustasime - nii jääb. Mis siis, et vahepeal on olukord muutunud.

Seitsmes nädal

 Reedel käisime Horteses ja sain oma kevadised põllutööd tehtud. Minu suureks üllatuseks oli Horteses rahvast keskmisest kevadisest nädalavahetusest kõvasti vähem. Olin valmis, et järjekord ulatub õue ja varuplaan ka välja mõeldud, kui ei viitsi seal oodata. Aga ei midagi säärast. Pood oli õnneks üsna tühi.

Sel aastal rõdul siis sellised lilled. Inglise topeltõitega pelargoonid. Ema kinnitusel üsna hea maitsega (söö või ise), mis võib muidugi tähendada seda, et kauaks mul neid õisi pole. Esialgu (õnneks) pole oravad nende vastu huvi üles näidanud.
Hetkel on õues kõik nii mõnus. Linnud laulavad, puud/põõsad on helerohelised ja nii mõnus kevadine lõhn on väljas. Sooja võiks rohkem olla, aga küll see soe ka loodetavasti tuleb. :)

Täna algas juba distantsõppe 7. nädal. Kui vaheaeg ka liita, siis oleme kodus istunud juba 8 nädalat. Ei midagi uut. Üsna tühi tunne on endalgi, rääkimata siis lastest.

Maikuu

Koroonavolber sel aastal siis sedasi. Olin üksi kodus, sest mehel oli mäng. Üle veebi küll, aga ühes ruumis koos pidid ikka olema.
Mina tegin rabarberikooki ja jõin alkoholivaba õlut. ☺
Täna oli plaanis aknaid pesta, aga õues on veel külm. Aga lilled tahan rõdule istutada ja koristada. Töörahva püha ikkagi.

Aprillikuu viimane päev

Aprill saab tänasega läbi. Läbi saab ka kuues distantsõppe nädal. Ausalt öeldes, ei jõua ma ära oodata, millal jälle tööle saab. Ma näen, et tegelikult need arvutis tehtud tunnis ei tööta. Ja ma pole ainuke. Ka teised õpetajad ütlevad sama. Lapsed on vait, kuulavad mida ma räägin, teevad vajadusel (ilmselt) ka kaasa. Aga kui palun omale tehtud tööst foto saata, siis eilse seisuga saatis oma tööst pildi 5 õpilast 25-st. Ja vaid kahel neist oli õigesti tehtud. Hoolimata neile saadetud õppevideost, näidetest ja minu jutust. Tunnis küsin, et kas on küsimusi. Vastus on alati, et ei ole, kõik on arusaadav. Aga noh, sel aastal lihtsalt nii on. Loodetavasti järgmise aasta matemaatikaõpetaja saab aru, et nad ei oska seda teemat ja alustab algusest, mitte ei eelda, et see on juba ammu õpitud teema.
Soomes on täna Vappu. Meil Volbriöö.Ehk mais hakkab elutasapisi normaalsemaks muutuma. Ja ilm soojemaks. :)

Kevad

Kevad Kadriorus. Ei ole sel aastal just väga soe, aga kehval ajal käib kah. :)
Koolivaheaeg on läbi. Algas distantsõppe 6 nädal.

Vaheaeg

Vaheaeg möödub kiirelt nagu alati. Kuna seekord on meil  tõesti ka vaheaeg täiesti vaba, siis võtsin plaani, et tegelen kappide koristamisega (ei ole veel jõudnud), raamatute lugemise (ei ole oluliselt rohkem lugenud kui tavapäevadel), pesen aknad ära (ei ole veel jõudnud), vaatan telekast teatrietendusi, kontserte jm (samuti pole veel jõudnud). No kõik on nii nagu tavaliselt. Plaane palju, aga tegusid oluliselt mitte. :)
Laupäeval "käisime" teatris. Aga isegi laupäevaõhtust Estonia etendust pole ma veel vaadata jõudnud. Nii see vaheaeg läheb.
Täna üritan siiski natuke ka tööd teha.

Viies nädal distantsõpet

Kuulan siin hetkel poole kõrvaga pressikonverantsi kus räägitakse muu hulgas kooliaasta lõpust.
Jälle räägitakse sellest, et vaja ruttu kool avada õpetajatele, et nad saaksid arenguvestluseid pidada.

No milleks ometi selline nägemus? Mis arneguvestluse pidaja mina hetkel olen? Pigem peaksid vanemad mulle arenguvestluse tegema teemal, kuidas neil viimased kaks kuud kodus läinud on. Mida mina oskan küll neile nende lastest rääkida, kui ma pole lapsi juba kaks kuud näinud?

Ja teine asi, mis mind kulmu kergitama paneb on see, et kõiki lapsi kooli ei lubata, aga vanemad tulgu karjakaupa? Miks õpetaja peab enda tervis ohtu sedma sellega, et vestleb perekondadega nende laste arengust, aga lapsi kooli ei lubata? Aga kui mina vanematega kohtun ja viiruse saan, siis jagan seda ju kõigi järgmiste vanematega, kes selle koju viivad ja oma perekonna samuti nakatavad.
Väga veidrad mured on sel kevadel Haridusameti töötajatel. Selle asemel, et tõeliste probleemidega tegeleda ja neile lahendusi otsida, tekitvad nemad hulga uusi küsimusi juurde.

Ei jäägi nagu midagi muud üle, kui istuda rahulikult kodus ja vaadata kuidas see tsirkus edasi läheb.

Et inimesed paremini kodus püsiksid, selleks aitab ka ilm kaasa. Öösel sadas maha veidikene lund. Õnneks mitte väga palju.

Häid pühi!

 Pasha tellisin sel aastal Päts sahvrist Rakverest. Ilus ja hea ka. Muidu mulle ostetud pasha tavaliselt ei maitse, aga see maitses sama hästi, kui välja nägi. ☺

 Lihavõttemunad ja jänesed.

Midagi, mis on igal aastal olnud. Murumätas tibuga. 🐣

Neljas nädal saab kohe läbi

Täna on juba distasntsõppe neljanda nädala viimane tööpäev. Huvitav, kas lõpp hakkab kauguses läbi udu paistma? Repsi viimaste päevade jutust sain aru, et siiski kaalutakse laste mai keskel kooli lubamist. Mul oli küll vaikne lootus, et ehk lubatakse juba 4.mail kooli, aga ega ma sellesse eriti muidugi uskunud ka.
Tundub, et Reps ise ei tea, millal koolivaheaeg on. Pidevalt räägib, et eriolukord (praegusel hetkel siis) lõppeb ära peale koolivaheaega 4.mail. Koolivaheaeg tegelikult lõppeb ju nädal varem ära.
Mulle tundub, et nüüd on see kodune õpe paika loksunud. Endal on mul küll hirm, et äkki annan liiga palju õppida, aga lapsed ütlevad, et ei ole palju ja kui vaadata kodust tööde esitamise kellaaega, siis tõesti, enamus esitavad tööd juba hiljemalt 11-ks ära. Saa siis aru. Koolis me küll tunnis nii palju teha ei jõua. Ükski vanem ei ole ka märku andnud. Ma kirjutasin neile juba mitu nädalat tagasi ja ütlesin, et kui keegi jääb hätta, andku teada. Aga vaikus. Järelikult siis on kõik hästi.

Aga homme on juba suur reede. Saab kolm päeva kodus olla ja puhata. :)

Aprill 😷

Ajaloo huvides märgin ära, et täna oli Tallinnas sooja 17 kraadi. Proovi siis korralik olla ja toas istuda nagu vastutustundlik kodanik olema peaks. ☺

Neljas nädal

Jälle esmaspäev. Jälle on juba keskpäev. Arusaamatu, kuidas kodus kell nii lendab. Tavaline koolipäev küll nii kiiresti ei lähe. ☺
Täna lubas sooja ilma. Hommikul, koeraga õues käies, oli küll üsna külm. Ehk päevapeale läheb soojemaks.
Trenni tahaks. Ja tööle. Ja Spa-sse. Ja kaubanduskeskusesse. Nii palju kohti on, kuhu ma tavapäraselt isegi niisama minna ei taha, aga hetkel on suur tahtmine minna. ☺

Palmipuudepüha

Täna on juba palmipuudepüha. Tuttidega oksad on olemas. Jänesed ja munad otsisin ka juba välja. Valged munad istsin ka igaks juhuks juba ära. Homsest algab vaikne nädal.
Kuigi elu on hetkel ühesugune ja igavavõitu, siis ometi aeg iseenesest läheb kiiresti. Kaks nädalat veel ja juba kevadvaheaeg käes. ☺