Kuulan siin hetkel poole kõrvaga pressikonverantsi kus räägitakse muu hulgas kooliaasta lõpust.
Jälle räägitakse sellest, et vaja ruttu kool avada õpetajatele, et nad saaksid arenguvestluseid pidada.
No milleks ometi selline nägemus? Mis arneguvestluse pidaja mina hetkel olen? Pigem peaksid vanemad mulle arenguvestluse tegema teemal, kuidas neil viimased kaks kuud kodus läinud on. Mida mina oskan küll neile nende lastest rääkida, kui ma pole lapsi juba kaks kuud näinud?
Ja teine asi, mis mind kulmu kergitama paneb on see, et kõiki lapsi kooli ei lubata, aga vanemad tulgu karjakaupa? Miks õpetaja peab enda tervis ohtu sedma sellega, et vestleb perekondadega nende laste arengust, aga lapsi kooli ei lubata? Aga kui mina vanematega kohtun ja viiruse saan, siis jagan seda ju kõigi järgmiste vanematega, kes selle koju viivad ja oma perekonna samuti nakatavad.
Väga veidrad mured on sel kevadel Haridusameti töötajatel. Selle asemel, et tõeliste probleemidega tegeleda ja neile lahendusi otsida, tekitvad nemad hulga uusi küsimusi juurde.
Ei jäägi nagu midagi muud üle, kui istuda rahulikult kodus ja vaadata kuidas see tsirkus edasi läheb.
Et inimesed paremini kodus püsiksid, selleks aitab ka ilm kaasa. Öösel sadas maha veidikene lund. Õnneks mitte väga palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar