kolmapäev, 13. mai 2020

Lõpp hakkab paistma

Täpselt kaks kuud tagasi tõmbasin ma enda tagant kinni klassiukse. Rohkem pole ma kordagi koolis käinud. Hästi või halvasti, aga kuidagi oleme hakkama saanud. Opiqust on palju abi ja Zoomis tehtud tunnid aitavad ka. Kuigi ma ei tea, ilmselt on mul klassiga ja vanematega vedanud, aga kõik saavad ise hakkama. Tundides võtame küll edasi uue osa, aga nad ei küsi midagi. Kogu aeg on tunne, et saavad aru. Tööde järgi otsustades, vist saavadki. :)
Järgmisel neljapäeval pean jälle korraks kooli minema. Kohe võõras on mõelda. Ei teagi kuidas ennast 9.45 kooli saada. :)
Igatahes tundub, et valgus hakkab kauguses paistma. Järgmisest nädalast hakkavad juba trennid toimuma. Ja nagu juba ütlesin, et pean vähemalt üheks päevaks ka kooli tööle minema.

Soomes lähevad lapsed juba homme kooli. Kohati mulle tundub, et meie Haridusministeerium kiirustas liialt. Juba vähemalt kuu aega tagasi hakkasid nad oma jaburaid visioone välja käima (10lapselised rühmad, muuseumite külastamine ja mis need kõik pakkumises olid). Selle asemel oleks võinud rahulikult oodata ja vaadata mis toimub. Minu meelest oleks vabalt võinud lapsed mai viimaseks nädalaks/juuni alguseks kooli lubada. Kui juunis tohib väliüritusi 100 inimesega teha, siis miks mitte vabas õhus tunde, kasvõi matkapäevi või spordiüritusi klassidele, teha. Lapsed vajavad ka omavahelist suhtlust. Tahame ju isegi juba sõpradega kokku saada. Kas lapsed siis ei taha? Pärast Repsi eelmisi väljaütlemisi loomulikult ei saa nad enam jälle uute plaanidega välja tulla. Nagu kuu aega tagasi otsustasime - nii jääb. Mis siis, et vahepeal on olukord muutunud.


Kommentaare ei ole: