Kolmapäeval oli 9.klasside lõpetamine. Harjumatult vara, aga koroonakevadel ei olnud ju 9.klassi lõpueksameid. Miks siis aktusega venitada? 9 aastat on läinud ühelt poolt vaadates ülikiirelt. Samas oli see 9 aasta tagune äikesetormine 1.klassi aktus ikka väga ammu. :)
Ettevalmistused olid põhjalikud. Palju oli teisiti kui tavapärasel lõpuaktusel. Alustades sellest, et fuajees olid lauad, kuhu lapsed pidid panema lilled, mida nad tahtsid õpetajatele anda. Lõpetades sellega, et tavaliselt istuvad lõpetajad laval, nüüd aga istusid nad saalis. Seal kus tavaliselt on vanemate kohad. Ja loomulikult palju muid muudatusi oli ka. Tunnistus ja kiituskirjad/tänukirjad olid kotis ning 9.klassi õpilased tegid lõpetajatele banketi asemel hoopis lillekimbu. Muidu oleksid lõpetajad ilma lilledeta jäänud.
Kohal tohtis olla täpselt 100 inimest ja seetõttu olid kõik inimesed loetud.
Lapsed täitsid enne aktust korralikult kõik nõuded, panid lilled sinna kuhu vaja. Aga kui aktus läbi sai, siis enamus tõi oma lilled laualt ära ja tulid ikka andsid isiklikult õpetajatele lilled üle. Koos kallistustega. Mis oli palju armsam kui lauapealt oma lilli otsima minna.
Minu tohutu suur lillesülem. Klassi poolt oli ühine lillekimp, aga lisaks sellele olid vist küll peaaegu kõik tüdrukud veel eraldi lilled toonud. Esimene õpetaja on tore olla, enamus probleeme tekib ju ikka põhikoolis ja nii jäädki lastele meelde kui "parim" õpetaja. :)
Mul pole vist isegi 1.septembril nii palju lilli olnud. Ja mis kõige toredam: kõik lilled ärkasid uuesti ellu. Kui nad vaasi panin, siis oli küll tunne, et mõnest vist enam asja ei saa.
Lilleuputus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar