Praha reis

 Me ei ole ammu enam kahekesi kuskil kaugemal reisil käinud. Põhjus lihtne: kes valvaks meie hädavaresest koera? Seekord tegin südame kõvaks ja ostsin lihtsalt lennukipiletid ära. Rannapuhkust ei kaalunud, sest tean, et mees ei suuda rannas pikalt peesitada. Seega jäi linnareis ja valikus olid päris mitu linna (London, Pariis, Genf ja Praha). Lõpuks otsustasime Praha kasuks, sest me ei olnud seal kunagi käinud. Tśehhis küll, aga mitte Prahas. Ööbimiseks valisime ühe kodumajutuse ja hotelli vahepealse asja. GregoryHouse oli nimi. Asukoht väga hea, vanalinn jalutuskäigu kaugusel. Poed ja erinevad söögikohad lähedal. Hommikusööki ei pakutud, rohkem nagu üürikorter oli. Meie jäime väga rahule.
Vaade meie öömaja rõdult. Vanalinn oli ka näha, aga siis pidid pea vasakule pöörama. :)

 Esimene jalutuskäik vanalinna. Alguses tundusid need autod lahedad, aga tgelikult tavaline turistilõks. Isegi turvavööd olid olemas. :)

 Minu lapsepõlve mutt.

 Tyn´i katedraal raekojaplatsil. Selle kiriku tornuid olevat olnud Disney Okasroosikese lossi ehkitamisel eeskujuks.

 Astronoomiline kell. Kella pidime natuke aega taga otsima, sest arvasin, et see on Raekoja platsil, aga jäi veidi kõrvale.

Karli (Charles) sild.

 Sild oli alati rahavast täis ja kuigi seda soovitatakse vaatama minna hoopis pimedas, siis meie ei viitsinud. Käisime nende päevade jooksul mitmel korral üle selle silla, aga alati valgel ajal.

 Telefoniautomaadid. Ei tea, kas tänapäeva eesti lapsed saaksid aru, millega tegu?

Juudikvartalisse jõudsime ka. Oli kena, aga midagi nii ilusat kui lubatud, me ei leidnud. Aga kuna aega oli, siis jalutasime läbi, vaatasime sünagoogid ja juudi surnuaia üle ka.

Lihtsalt mõned suvehetked

Täna ja homme on täpselt suve keskmised päevad. :)
Südasuvi. Hetkel küll üsna sügisese moega kui aknast välja vaadata.

Puhkus muudkui väheneb. Midagi nagu ei olegi õieti teinud, aga kogu aeg on kiire.

Lapsed muudkui kasvavad. Väike Vend sai eile juba 10-kuuseks. Õnneks teeb minia lastest nii palju ilusaid pilte.

Puhkus

 Kuigi hetkel on uisutrennidest puhkus, siis vahel harva satun ikka jääle ka.

Tõsi küll, liiga harva. Ainus juunikuu trenn. Juulis polegi veel uisutama jõudnud.

Veel natuke laulupeost

 Pühapäeva hommikul oli kogunemine juba kell 10, sest oli algamas mudilaskooride proov. Pilt ongi tehtud mudilaste proovi alguses.

Sellel pildil on juba pidu ja Bratino laul, see mis tuli kordamisele. Lastel silm särab ja plaksutavad laulule kaasa. :)

Üks pilt kaare alt vaadatuna ka. Lapsed otsisid presidenti. Leidsime üles perekond Rüütli, aga praegust presidenti ei näinud. Eile  kodus laulupidu telekast vaadates nägin, et president istus Ingrid Rüütli kõrval. Lavalt me teda ära ei tuvastanud. :)
Pidu on selleks korraks nüüd möödas. Eile vaatasin telekas ära veel laulupeo ja täna tantsupeo etendused. Nüüd on selleks korraks kõik. :)

1.kontsert

Laulupeotuli on nüüd süttinud.

Rongkäik

 Rongkäigus ei olnud ma enam tantsijatega, vaid juba mudilaskooriga.

Tantsurühmad meie suurepärase tantsuõpetaja ja tema abilisest abikaasaga. :)
Rongkäik. Alati pikk ja väsitav, aga väga tore.

Peonädal on nüüd läbi

 Sel aastal sain peost osa terve nädala. Kõigepealt olin tantsupeol. Esimene Kalevi staadioni hommik ei olnud ilma suhtes just paljulubav.

 Aga see oli ekslik esmamulje, sest kui jõudsime Piritale "oma" väljakule, siis oli ilm juba liigagi ilusaks läinud. Enamus (kaasa arvatud mina) sai päikese käest rohkemal või vähemal määral põletada.

 Päevad ise läksid väga ruttu. Alati mulle esmaspäeval tundub ees ootav nädal pikk ja hirmutav (12 tunnised päevad), aga läbi saab see nädal tegelikult ülikiiresti. "Minu" lapsed on need keskmised kollaste särkidega. Ülitublid lapsed olid! Kõigega said ise hakkama ja minul oli vaid väga väike abistav roll. Kordagi ei kutsutud rühma nimepidi, ei olnud vaja eraldi mingid märkuseid teha. Kui oli paus, siis olid omal kohal ja ootasid. Suurepärased noored lihtsalt! :)

 Siin meie väikeste rühm roheliste vestidega. Parempoolne keskmine ring.

Ja Tuljak! Selle pildi peal on lõppemas 1.etendus. Sattusin kogemata maratoni väravasse ja sealt oli hea pilti teha.

Reedene päev ja viimane Tuljak.
Ainuke päev kui vihma sadas. Mul sõbranna ka tantsis ja tema ütles, et neil oli kaasas kummikuid, jopesid, kindaid ja salle, aga mitte päikesekreemi, sest enne pidu lubas ilmateade kohtuavalt külma ja vihmast nädalat.

Natuke tahaks selle aasta korraldamise poole pealt viriseda ka. Nii palju kükitamist kui sel aastal ei ole kunagi varem olnud. Olid uued noored juhid ja kas nad ei osanud mustreid muidu mängima panna, aga absoluutselt peaaegu iga tantsu juurde käis kükitamine (lihtsalt igav ju) ja teine asi oli üliüliülipikk tänamine lõpus. Esimest korda kuulsin, et kõik assistendid ja pillimängijad nimepidi eraldi ära tänati. Samal ajal pidid tantsijad vihma käes külmetama ja kuulama seda igavat tänamist. Varem on piirdutud liigijuhtide tänamisega. Iga rühm tänab oma juhendaid ka.
Saan aru, et tänamist pole kunagi palju, aga 20 minutit lasta inimestel külmetada, et kuulata kõikide ekstra nimepidi tänamist...
Ja kultuuriministri kõne. Oli see kõne laulupeol imelik, sama veider kõne oli tal ka tantsupeol. Nagu tahaks õhinal rääkida, aga midagi öelda ka pole, siis loobib sisutühje sõnu õhinapõhiselt ja viisakad tantsijad kuulavad neid sõnu. Ikka külmetades. Oleks soe õhtu olnud, siis oleks võinud seal pikalt olla, aga vihma sadas, sooja oli umbes 12 kraadi ja väljakule vihmakiledega ei lubatud. Viimati jäeti sellise ilmaga pidu üldse ära, nüüd lasti lihtsalt tantsijatel kümetada.

Aga pidu iseenest oli muidugi võimas. Kõik ei saagi suurepärane olla, muidu poleks järgmine kord enam midagi paremaks muuta. :)