teisipäev, 20. detsember 2011

Kiire nädal

Tänasega said siis meie kooli jõulupeod peetud. Millegipärast just pidude ajal avastan ma alati, kui vahvad lapsed meil koolis ikka on.
Väikeste pidu oli lihtne ja armas. Armsad lapsed. :)
Suurte pidu oli lihtsalt äge. Väga hea idee ja kuigi veel täna hommikul oli kahtlejaid, kes arvasid, et sel aastal suurte pidu küll ebaõnnestub, siis tore oli näha, et siiski kõik sujus. Lapsed võtavad alati peol ennast kokku. Ja nad olid tõesti toredad. Nostalgialaks missugune. 1989 aasta vana-aastaõhtu. :)

Veel paar rasket päeva (homme ja ülehomme), siis saab puhata.

teisipäev, 13. detsember 2011

Luutsinapäev


Tänasest siis algab jõuluaeg peale. Eestis tähistati seda päeva rohkem Lääne-Eestis. Lugesin kuskilt, et täna pidi aasta kõige pimedam ja lühem päev olema. Tegelikult vist läheb veel veidi pimedamaks mõni päev. Põhjamaades algab tänasest koristamisralli. Eestlased on laisemad, alusatavad nädal hiljem oma toimetamisi. :)
Minule meeldib luutsinapäeval teha saiakesi. Ja muidugi küünlaid põletada. Lisaks saatsin täna ära ka jõulukaardid, muidu ei jõua äkki õigel ajal kohale. Viimane kord läks Londonisse ikka mitu nädalat.
Jõululaupäevani on jäänud veel vaid 11 päeva.

neljapäev, 8. detsember 2011

Päkapikkudel külas


Käisime täna Kurtna jõulumaal. Väga vahva oli! Korraldajad olid vaeva näinud ja inimesed olid väga toredad. Meeldis mulle, meeldis lastele.
Isegi hobusel olid päkapikuriided seljas.
Lapsed said loomi toita, sööta ja patsutada, hobusega sõita ja piparkooke küpsetada. Ka mängimiseks, tantsimiseks ja jõuluvanaga suhtlemiseks jäi aega. Kõike oli parasjagu.
Ja kõige armsam oli see, kui laps (ainus klassist, kes teab "tõtt" jõulude kohta) minust mööda kihutades ütles, et nii tore päev on.


Jõulupraad, kellele ei maitse porgandid.


Päkapikud hobust vankri ette rakendamas. Lubatud reesõit jäi miskipärast ära. :)


Jõuluvana oli super! Mängis flööt, laulis ja tantsis koos lastega. Oli selline jõuluvana, kes on iga lapse unustus. Lapsed lausa rippusid tal küljes. :)

Jõuluvana lustis lastega koos. Tundus, et tal oli sama lõbus kui lastel. Isegi mina sain möödaminnes jõuluvanalt kallistuse. :)
Väga tore jõulumaa oli! Ja seda just tänu sealsetele toredatele päkapikkudele ja jõuluvanale! :)

teisipäev, 6. detsember 2011

Nigulapäeva õhtul


Jõulud tasapisi ikka lähenevad. Koolis on seda juba vägagi tunda jõulupeo ettevalistuste tõttu. :)
Täna sadas Tallinnas maha esimene lume moodi "asi". Tegelikult midagi juba tuli eile õhtul. Aga täna hommikul oli maa ikka kohe valge. Kui töölt tulin, siis selleks ajaks oli see küll laussajuga asendunud ja kõik ujus. Lumest polnud enam jälgegi.

Ja täna peavad soomlased oma iseseisvuspäeva. Varsti hakkangi nende "pingviinide paraadi" vaatama.

neljapäev, 1. detsember 2011

Ja ongi detsember


Ring on täis. Ainult mõned loetud päevad (no väikene kunstiline liialdus) veel ja ongi see aasta läbi. Mulle miskipärast ei meeldi november. Selline pime ja hall ja udune.Seega keerasin kohe rõõmuga kalendrilehte. :)


Nii me ootamegi jõule.

pühapäev, 27. november 2011

1.adevent


Jõuluootus on alanud. Rahulikku advendiaega! :)

neljapäev, 24. november 2011

Kõrvits, tänupüha ja kadrilaupäev


Eestimaal peetakse täna kadrilaupäeva. See on minu jaoks selline veidi segane päev, sest osades kohtades kirjutatakse, et kadrid jooksevad kadripäeval ja mardid mardlaupäeval. Ja mõned väidavad jälle, et nii kadrid kui ka mardid käivad tähtpäeva eelõhtul. Nii, et sellest ma aru päris pole saanud, kumb siis õige on. Aga vahet pole. Igaks juhuks ostsin koju piparkooke ja komme, et äkki keegi tuleb...
No loomulikult ei tulnud. Viimased 7 aastat pole keegi (ei kadri ega mart) käinud, miks siis täna peaks. Aga loota ja komme koju osta ju ikka võib. :)
No ja vähemalt elukaaslane peaks täna öösel tööreisilt saabuma. :)


Ameerikas peetakse täna tänupüha. Mul selle pühaga küll miskit pistmist pole. Olin juba mitu päeva tagasi mõttes paika pannud, et just täna teen oma kõrvitsale lõpu peale. See, et just täna ka tänupüha on, seda lugesin alles keset päeva. Seost sellel kõrvitsapirukal tänupühaga tegelikult pole.
Otsisin netist välja kõrvitasapiruka retsepti (ma pole elus varem midagi sellist teinud). Ja hakkasingi siis pihta. Võtsin pikalt hoogu, kell oli ligi 7 õhtul kui peale hakkasin. Kõigepealt kõrvitsad ahju ja ahjus pehmeks. Siis püree. Püreed tehes panin kohe ka suhkru ja püree tuli tegelikult väga hea. Magus selline. :)
Meenutas seda, mida ma kunagi lastele sisse söötsin kui nad beebid olid.
Selles pildi peal siis püreestatud kõrvits.


Nüüd on kõrvitsalepüreele koor ka lisatud. Vahukoore asemel panin mina küll 5% köögikoort. Segu tundus magus ja rammus juba enne koore lisamist. Samuti ei keetnud ma segu 10 minutit, tundus suht mõttetu, ei olnud püree ennegi vedel, vaid päris paks. Siis painin rõdule jahtuma.


Sellisena läks ahju...


Ja niisugune näeb ta hetkel köögis välja. Kui valmis sai, oli kell juba 21.30. Nii, et läks teisega ikka mitu tundi. Terve kodu on täis jube magusat lõhna. Lausa nii magusat, et ega ma seda kooki maitsta tahagi.
Aga vähemalt tööreisilt naasev (mitte kõrvitsat armastav) mees ei saa öelda, et teda poleks kallis naine pirukaga (ja tainarulliga) öösel kodus oodanud. :)