Kõrvits

Üldiselt ei ole ma suurem asi kokk. Veel vähem tegelen hoidiste tegemisega. Aga kui mulle sõbranna pakkus septembris väikest kõrvitsat, siis mõtlesin üle pika aja proovida. Väikese kõrvitsa asemel maandus septembri lõpus mu koju ikka päris suur kõrvits. Võtsin ikka pikalt hoogu enne kui noa kõrvitsasse lüüa julgesin.

Novembri keskpaiga kolmapäev oli meie peres kõrvitsapäev. Tegin ahjus kõrvitsat. Pidi olem jube hea. Hmm, minu maitse ei olnud. Krissu sõi ja kiitis. Algul. Tänaseks seisavad kõrvitsaliistakud külmkapis ja ootavad mu töökat kätt, mis nad toidujäätmetesse viskaks.


Kõrvitsapüreesupp. Oli kah. Ilus värvilt, lihtne teha. Üks kord hea süüa. Teine päev kõlbas kah, aga viimane kausitäis ootab hetkel jällegi mu töökat kätt külmkapis.


Poolest kõrvitsat marineerisin sisse.

Suurest potitäiest sai 6 purki marineeritud kõrvitsat. Aga vähemalt ilusat kuldkollast värvi. Probleem: peale minu meie kodus ei söö neid keegi.

Ja tegelikult on viimane (suur) veerandik ikka veel külmkapis ja ootab et temaga midagi peale hakatakse (mitte küll prügikasti viimist, ikka mingit söögi-mõtet). No ei ole me pere eriti kõrvitsasõbrad. Nüüd on 10 aastaks jälle isu läinud.

Pime on

Kui ma töölt tulles bussipeatusesse jalutasin, siis nägin päikese loojumist. Koju jõudsin hämaras ja kohe varsti oligi pime. Nädalavahetusel pakkisin igaks juhuks välja soojad riided, õhukesed panin kevadet ootama. Aga õnneks on soe. Lund ei ole veel (ja loodetavasti enne jõule ei tulegi). :)
Kaugel pole ka esimene jõulupidu ja advendiaeg.

11.11.11

Jälle üks huvitav kuupäev.
Juhtus olema aga täna just üks selline päev, kus mõtled, et ma võin seista või pea peal, aga põrsad jäävad põrsasteks. Juhtum iseenesest ei puuduta mind mitte kuidagi, aga ometi on mul juba hommikust saadik tunne, et süda on paha. Mõned teod on kohe niivõrd vastikud.

November

Jälle aeg keerata kalendrilehte. Tänane november algas väga novembrilikult: taevas oli hall ja päris valgeks ei läinudki. Aga see-eest soe! 10 kraadi näitas Pärnu mnt post. Ma saan siiani Sigudikule veel veel õues võilillelehti ja rohtu tuua.
Ja kellakeeramine mõjub mulle alati hästi. Hommikuti on kohe palju kergem ärgata. :)

Manon - Royal Ballet (HD)

Käisime reedel Manoni vaatamas. Kui aus olla, siis pole ma pädev mingit kriitikat tegama. Ja tegelikult ega ei tahagi teha. Ballett oli ilus ja hvitav. Kuigi ma ei ole just väga kiire tantsukeele lugeja, seetõttu vajan ma aega, et hästi aru saada. Mis siis, et kavas on kõik lahti seletatud, ikka tahaks ju oma silmaga paremini aru saada. Seetõttu käin ma alati balletti mitu korda vaatamas, alles siis saan tantsudest hästi aru. :)
Manoni käisin vaatamas esimest korda. Eks järgmisel aastal pea veel kord minema. Aga ilus õhtu oli ikka.

Sügisene Soome

Käisime eile meie uut beebit vaatamas. Kuna laps alles väike, siis ei tahtnud mitmeks päevaks külla jääda. Seega katsusime hakkama saada vaid ühe päevaga. Alguses mõtlesin küll, et läheb hirmsaks rabistamiseks, aga tegelikult jõudsime kõike. Ja aega jäi ülegi. Jõudsime mere ääres jalutada, poes käia ja juba mõni minut enne 13.00 olime ka Porvoos kohal. Ka Porvoos jalutasime veidi. Bussijuht oli küll jube kihutaja. Mina ei jõudnud oodata, millal kohale jõuame. Krissule jälle meeldis kihutamine. Beebi oli armas ja suured poisid toredad. Nii suureks kasvanud äkki väikese vennaga võrreldes. :)
Laevale jõudsime küll vaid 30 minutit enne väljumist, kuid tegelikult enamasti see õhtune laev läheb pigem hiljem kui varem. Jõudsime ka sadamas piisavalt oodata.


Sügisel on Porvoo jõe kaldad nii nukralt tühjad. Alles mõni nädal tagasi olid siin kohvikud ja palju sagimist. Aga nüüd vaid vaikus.


Aga ilus ja värviline on. Ja tegelikult imelikul kombel ka soojem. Eesti peaks küll ju lõuna pool olema, aga Porvoos (ja tegelikult ka Helsingis) oli nagu soojem kui Tallinnas.


Kohustuslik silla-pilt.


Meie pere noorim ja mu venna pere noorim. Vahe 16 aastat.


Kõige pikem ja tüütum osa reisist. Kojusõit. Eile tundsin, et reisi kõige parem osa on koju jõudmine. :)

Kuldne sügis

Täna oli üks tõeliselt ilus sügispäev, lausa kutsus välja jalutama. Käisingi siis vaatamas hilissügist, sest on ju käes juba oktoobri lõpp. Tegelikult on sel aastal soe sügis olnud. Ei ole veel ühtegi öökülma olnud (vähemalt Tallinnas küll mitte). Vanarahva tarkus oktoobri ja lehtede kohta ütleb, et kui oktoober teeb puud lehtedest lagedaks, tuleb külm talv. Tundub, et sel aastal oktoobris puud veel lehtedeta ei jää. Soe talv siis tulemas? :)


Vahtrad on sel aastal küll kollased. Punast värvi peaaegu näda polegi. Vaid mõnedel põõsastel.


Kuldne.


Lehed on korralikult riisutud hunnikutesse. Need lehehunnikud lausa kutsuvad endasse hüppama. :)


Veid ka punast värvi.


Mõnus sügise lõhn.


Aastast-aastasse ikka sama. See puu on alati esimesena raagus ja viimasena lehes.


Paar meetrit eemal olev kask alles lehti täis.