Lumesadu

Kuni siiani arvasin ma, et mulle meeldib lumi. Aga eelmisel talvel sai vist lumest selline küllastumine, et praegune lumi tekitab vaid pahameelt. Ei taha veel! :(

Kalman,Silva duet Silva and Edwin

Eile käisime Estonias Silvat vaatamas. Oli nagu reis lapsepõlvemaale. 3,5 tundi läks nagu lennates. Mehed jäid ehk laulmises naistele alla, aga tegelikult oli väga tore. Isegi Krissu kommenaar oli: normaalne. Seda läheks veel teist (ja kolmadatki) korda vaatama. :)

Sasha Cohen 2004 Marshalls LP Swan Lake

Uisutamine

Olen siin vahel harva kirjutanud ka oma hobist- iluuisutamisest. Tegelikult küll rohkem enda jaoks kirja pannud mulle olulisemad muutused. Uisutamisega tegelema hakkasin ma alles täiskasvanueas. Või mis, pigem oleks õigem öelda, et keskeas (omamoodi keskeakriis ehk?). Lapsena sai sõidetud küll, aga kui nüüd 20 aastat hiljem uisud alla panin, siis polnud lapseea sõitmisest midagi meeles. Jah, edasi libiseda oskasin küll, aga pidurdamine, pöörded, isegi tagurpidisõit oli meelest läinud. Nii hakkasingi kõike otsast peale õppima. Esimestes tundides ei saanud ma hakkama isegi mitte tagurpidi sõitmisega. No lihtsalt ei saanud hoogu sisse, paar sammu tehtud, siis oli hoog otsas ja seisin paigal.

Üldse mõtlesin ma uisutama minnes, et hüppama ma küll ei hakka. Nüüd oskan juba päris mitut hüpet (küll ühekordset).

Õnneks oli mul eelmisel aastal väga rahulik treener. Kevadel lugesin artiklit Tiiu Valgemäe uisukoolist ja kohe tekkis mul mõte ise ka sinna treenima minna. Samas ei tahnud oma treenerit ka maha jätta. Nii see suvi siis läks. Otsusele ma ei jõudnudki. Kuni augusti lõpus sain ma eelmise aasta treenerilt kutse tulla õppima Tiiu Valgemäe uiskooli. :)

Väga pikalt ma ei mõelnud ja nüüd olengi ise ka Tiiu õpilane. Ehk siis treenin kui tippsportlane Eesti parimate treenerite käe all. Lisaks Tiiule on meile tundi andnud ka jäätantsu treener Lea Rand.

Ja edusammud tulevad! Viimases trennis sain ma hakkama korralike piruettidega. Treener ütles, et oli hästi tehtud ja ise tundsin ma ka, et nüüd lõpuks tuli välja. Nii vasakul kui ka paremal jalal. Üldse on uistrenn alati nii positiivset energiat andev, et pärast seda ma alati säran. Vahel kohe mitu päeva pärast trennigi. :)

Pildil teeb painutuspiruetti Kiira Korpi. Mina veel nii ei oska, teen ilma painutuseta. :)

Hingedepäev

Sügisene hingedeaeg on üks omamoodi mõnus aeg. Pime ja sombune ja veel soe. Selle aasta hingedepäeval mälestame me esivanematega koos ka Kersit.

Kellakeeramise päev

Hea pikk päev. Olen juba nii palju teinud ja nii palju on veel teha ja ikka on aega küll. :)
Mulle meeldib kellakeeramine. Mind ei häiiri sugugi, et õhtud on pimedamad, sest sel kellaajal kui mina õue minna tööpäeval tahan/jõuan on nii või teisiti pime. Parem siis juba kella keeramine, saab vähemalt hommikuti kauem magada.

Hilissügis

Eile oli üks tõeliselt ilus hilissügisene ilm. Mõned kased on alles kuldkollased ja lehti veel täis.


Aga kask, mis täidab ka minu elutoa kardina ülesadneid, on juba lehtedest üsna tühi.


Mõned puud on alles rohelised.


Ja mõned juba üleni raagus.


Männi pargis polnud üldse aru saada, et tegu sügisega on.
Täna on küll hoopis teistsugune ilm. Vihma sajab ja pole veel päris valgeks läinudki.