kolmapäev, 25. märts 2020

Rutiin

Elu on kuidagi väga igavaks ja sündmustevaeseks muutnud. Iga päev on ühesugune ja tegelikult pole enam erilist vahet, kas on esmaspäev või reede. No tunniplaan on erinev. Aga muidu on päevad üksteisega äravahetamiseni sarnased.
Tore on see, et ma ei pea enam kell 6 ärkama. Kell 7.30 sobib mulle palju rohkem.
Siis käin koeraga väljas ja 8.15 istun arvuti taha.
Vanemate kirjad, juhtkonna kirjad, igasugused muud kirjad...
Umbes 8.30 kannan sisse tundide teemad ja tänase päeva tunnitöö.See võtab aega umbes 30 + minutit.
Hommikusöök, taustaks mängib Terevisioon.
10.10 istun uuesti arvuti taha ja olen lastele kättesaadav messingeris kuni 12-ni. Vahepeal väike vahetund ka. :)
Siis paar tundi tööde parandamist, mulle saadetud tööde ülevaatamine jms. Ideaalis lõpetan tööpäeva kell 14, aga nii see alati ei lähe. Arvutis võtab tööde parandamine palju kauem aega kui tavaliselt.

Kell 15 koeraring. Kuni veel lubatud on.

Kui ringilt tagasi ongi õhtu tegelikult juba käes.
Ja mis veel kodus töötamise juures veider on: kogu aeg peab süüa tegema. Pidevalt mingi söök on silmapiiril. Vaja lõunat teha, siis õhtusöök. Vahepeal joon kohvi ja peale koeraringi teed. :) Kogu elu käib ümber arvuti ja köögi.
Trenne ei ole. On võimalus kodus teha, aga ainult kolm korda on see õnnestunud, sest kodus on ikka midagi muud teha ja kerge mõelda, et küll ma homme teen. Nagu eile üks trennikaaslane kurtis: ma maksan selle eest, et nad mul trenni teha käsivad. Kodus ei õnnestu kuidagi.

Imelik on see, et ka need kodused päevad on kuidagi väga väsitavad. Õösel näen mingeid vastikuid unenägusid ja uni läheb lambist keset ööd ära. Täna öösel ma reaalselt kuulsin, et mulle tuli telefoni sõnum. Ronisin voodist välja, sest kui keegi saadab hommikul kell 5 sõnumi, siis peaks asi tõsine olema. Õnneks keegi sõnumit saatnud ei olnud. Ometi ma kuulsin ju seda häält.

Kommentaare ei ole: