reede, 2. märts 2018

Märtsis midagi uut

 Tantsuõpetaja arvas, et proovime märtsis tundide lõpus varvaskingi. Mina olin arvanud, et niipea ma neid kasutama ei hakka ja seetõttu mul varvaskingi kodus polnud ka. Läksin siis sinisilmselt neid täna ostma. Mis seal siis keerulist olla saab?
Õnneks oli poes väga asjatundlik müüja. Ma usun, et ise ma oma tarkusest neid osta poleks osanudki. Proovisin vähemalt 5 või 6 paari kingi. Alguses olid kingad jubedad. Kui ma esimest paari proovisin ja nendega varvastele tõusin, siis arvasin, et minust need kingad ostmata jäävad. Aga müüja tõi uue paari ja veel ja veel... Ja iga paar muutus aina mugavamaks. Ilmselgelt jalad said soojemaks, esimest paari proovides läksid sääremarjad krampi, pärast polnud enam midagi viga. Lõpuks ostsin ikka kingad ära. Jalas olid päris mugavad, aga varvastel on üsna raske olla. Ma teadsin kogu aeg, et mugavad nad olla ei saa. Aga et NII raske ja valus on, poleks uskunud. Õnneks sain poest kohe silikoonid ka varbasse panemiseks osta.
Kokku veetsin poes vähemalt tund aega. Ja seda ainult varvaskingi proovides. :)

Veidike käsitööd (kumm ja paelad tuleb ise õmmelda) ja kingad on valmis. Teisipäevases trennis siis selgub, kas see jääb mul esimeseks ja viimaseks varvaskingadega tunniks või mitte. :)

Kommentaare ei ole: