Sõnatu

Sain eile nii "huvitava" kogemuse osaliseks, et olen lausa sõnatu. Nagu mu mees võib kinnitada, juhtub seda harva.
Käisin eile oma tütre koolis Sihtasutuse koosolekul asendusliikmena. Nii rahaahnet sihtasutust ei ole mina veel näinud. Ausalt kohe. Ja teisest küljest nii ükskõikset direktorit on ka vist raske leida.
Tundub, et mina olin sellel koosolekul ainus, keda kooli tulevik ja maine huvitas.
Direktorit ja Sihtasutust huvitas vaid raha.

Küsisin direktorilt: mis saab siis kui (head) õpetajad lahkuvad? Tema vastas ükskõikselt: Võtame uued.
Küsisin: mis saab siis kui õpilased lahkuvad? Direktor: Paneme klassid kokku.
Selle peale teatas Sihtasutuse esimees: elame üle need paar rasket aastat, aga siis saame näidata, mis juhtub nendega, kes raha ära ei maksa.
Meie klassis on makstud 60 %. Ei ole ju tegelikult vähe vabatahtliku annetuse kohta? Vabatahtlik on ta küll vaid nime poolest, sest nüüd võeti lastelt rühmatunnid ära. Sest osa raha on maksamata.
Ühesõnaga meie laste lennuga tehakse näidispoomine, et tulevikus oleks näidata, mis juhtub kui ei maksa.

Meie valik langes selle kooli kasuks, sest pidasime seda heaks kooliks. Aga nii hoolimatut suhtumist on raske seedida. Eriti kui ma ka ise olen selles süsteemis sees ja tean kuidas teistes koolides asi käib.